Raudvärava lahing: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
14. rida:
|väejuht2= [[Ulf Ragvaldsson]]
|}}
'''Raudvärava lahing''' oli [[1032]] toimunud oletatav [[merelahing]] [[Eestlased|eestlaste]]{{lisa viide}} ja [[Novgorodi vabariik|Novgorod]]ist saabunud [[Ulf Ragvaldsson]]i juhitud laevastiku vahel. On arvatud, et kokkupõrge toimus [[Aegna]] saare ja [[Rohuneeme]] vahelises väinas. Eestlased lõid rünnaku tagasi ja hävitasid enamiku Novgorodi laevastikust.
 
See oli esimene teadaolev [[merelahing]] [[Tallinna sadam]]a kaitseks.
43. rida:
 
Esimesel aastatuhandel läbisid Laadogasse ja Novgorodi sõitvad laevad pidevalt Ulfsundi. Üle Aegna ja Kräsuli vahelise väina kulges aastail 800–1050 tähtis rahvusvaheline kaubatee Skandinaaviast läbi Venemaa [[Bütsants]]i.<ref>[http://www.postimees.ee/140108/esileht/siseuudised/tallinn/306047.php Robert Nermani artikkel Postimehes]</ref> Keskajast on pärit palju teateid piraatide rünnakutest sellesamas kardetud merekitsuses.<ref name="Saks 175"/>
 
Enamik eesti ajaloolasi ei ole Johanseni hüpoteesi õigeks pidanud. [[Evald Blumfeldt]]<ref>''Estonian-Russian relations in IX-XIII centuries. Lk 216</ref> pidas Raudväravate asukohaks ikkagi Põhja-Venemaad ning samal seisukohal oli ka Vene kroonikaid põhjalikult uurinud [[Sulev Vahtre]].<ref>[[Sulev Vahtre]]. ''Viro ja Kiovan Venäjä 1030–1061''. In: Suomen varhaishistoria, lk-d 623–630.</ref> [[Andres Tvauri]], kes oma doktoritöös ''Muinas-Tartu'' käsitleb põhjalikult sündmusi aastatel 1030–1061, Raudvärava lahingut selles ei käsitle, pidades selle toimumist Eestis ilmselt vähetõenäoliseks.
 
==Järelkaja==
Lüüasaamine Tallinna all ja laevastiku kaotus ei sundinud Novgorodi oma plaanidest loobuma. [[1042]]. aastal ründas Jaroslavi vanim poeg [[Vladimir Jaroslavitš|Vladimir]] Soomes hämelasi. Vladimiri poeg ja pärija, Kiievi ja Novgorodi vürst [[Izjaslav I]] tungis koos Novgorodi asevalitseja [[Ostromir]]iga [[1054]]. aastal kaugele Põhja-Eestisse, kuid ei suutnud vallutada [[Kedenpää linnus]]t [[Harjumaa]]l. Eesmärk oli selgi korral Põhja-Eesti ja Tallinna vallutamine.<ref name="Saks 176">Saks, lk 176.</ref>
 
1061. aastal põletasid eestlased maha Jurjevi linnuse [[Tartu]]s, tapsid Novgorodiselle [[garnison]]ikaitsjad ja ründasid [[Pihkva]] linna. Sellega tehti lõpp 30 aastat kestnud Ida-Eesti andamikohustusele Novgorodi ees, samuti skandinaavlaste ja venelaste ühistele püüdlustele Eestit vallutada.<ref>Johansen, lk 70.</ref>
 
Eesti maakonnad olid 11. sajandil piisavalt tugevad ja hästi organiseeritud, et Rootsi ja Novgorodi ühine rünnak oma piiril peatada. Seda loetakse kaugeleulatuva ajaloolise tähtsusega sündmuseks, mis purustas Bütsantsi kiriku rünnaku ja määras [[Baltimaad]]e hilisema kuulumise Lääne-Euroopa kultuuripiirkonda. Samuti peibutas Skandinaavia maid tol ajal rohkem [[Inglismaa]] ja teiste Lääne-Euroopa maade vallutamine. Seetõttu ei löönudki rootslased Eesti-vastases sõjas kuigi innukalt kaasa.<ref name="Saks 176"/>
 
==Ajaloolaste hinnangud lahingu toimumiskoha osas==
Enamik eesti ajaloolasi ei ole Johanseni hüpoteesi õigeks pidanud. [[Evald Blumfeldt]]<ref>''Estonian-Russian relations in IX-XIII centuries. Lk 216</ref> pidas Raudväravate asukohaks ikkagi Põhja-Venemaad ning samal seisukohal oli ka Vene kroonikaid põhjalikult uurinud [[Sulev Vahtre]].<ref>[[Sulev Vahtre]]. ''Viro ja Kiovan Venäjä 1030–1061''. In: Suomen varhaishistoria, lk-d 623–630.</ref> [[Andres Tvauri]], kes oma doktoritöös ''Muinas-Tartu'' käsitleb põhjalikult sündmusi aastatel 1030–1061, Raudvärava lahingut selles ei käsitle, pidades selle toimumist Eestis ilmselt vähetõenäoliseks.
 
==Viited==