Varroalest: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sally006 (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: ''''Varroatoos''' (lad varroatosis) on mesilaste ja haudme parasitaarhaigus, mille tekitaja on lest Varroa jacobsoni. Mesilastel parasiteerivad enamasti emaslestad (1,1 mm pikad...'
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 12. november 2012, kell 18:35

Varroatoos (lad varroatosis) on mesilaste ja haudme parasitaarhaigus, mille tekitaja on lest Varroa jacobsoni.

Mesilastel parasiteerivad enamasti emaslestad (1,1 mm pikad ja 1,8 mm laiad pruunid parasiidid). Nad elavad mesilaste tagakeha kõhtmiste loogete vahel ning toituvad mesilase hemolümfist, põhjustades mesilaste eluvõime langust ja hukkumist. Ühel mesilasel võib parasiteerida 5-7 lesta. Isaslest (hallikasvalge, 0,95 - 0,93 mm) elab kärjekannus. Emaslest muneb kaanetamata kärjekannu kuni 5 muna, millest arenevad 7-8 päevaga (35 C juures), st haudme koorumise ajaks täiskasvanud lestad. Arengu ajal kahjustavad lestad hauet. Lestad paaruvad kärjekannus, seejärel isased surevad. Emaslestad kinnituvad kooruvate noorte mesilaste külge. Haiguse allikaks on tabandunud mesilaspered. Suvel täheldatakse nakatunud peredes (tabandunud üle 10% mesilastest) arenemata tiibadega, deformeerunud pea ja jalgadega ning väiksema kehamassiga elujõuetuid mesilasi.Tarude lennulaual ja maas võib leida arenemata noori mesilasi ja nukke. Tabandunud mesilaspered talvituvad rahutult, söödatarvidus on suurenenud, neil esineb kõhulahtisust. Kevadel ja sügisel nakatub tugevamini töömesilaste, suvel lesehaue. Tabandunud mesilas rakendatakse sülemlemisvastaseid abinõusid, piiratakse rändamist. Haigeid peresid ravitakse. Kuulub nakkushaiguste nimekirja, mille puhul rakendatakse kitsendusi (Vabariigi Valitsuse määrus nr 128 29. aprillist 1993).

Kasutatud: http://www.eau.ee/~aland/6meshaig.pdf