Erinevus lehekülje "Tuul" redaktsioonide vahel

Lisatud 14 558 baiti ,  8 aasta eest
resümee puudub
P (Robot: lisatud fy:Wyn)
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Vind i vand.jpg|thumb|Tuule jälg lombil]]
'''Tuul''' on looduslikel põhjustel liikuv [[õhk]].
 
[[Maa]]l peetakse tuuleks looduslikel põhjustel liikuvat [[õhk]]u. Spetsiifilisema meteoroloogilise tähenduse kohaselt on tuul õhk, mis liigub paralleelselt Maa pinnaga. [[Kosmos]]es esineb [[päikesetuul]] ja planeetide tuul. Tuult klassifitseeritakse selle kiiruse, põhjustajate, asukoha ja efekti põhjal. Kõige tugevamad tuuled meie [[päikesesüsteem]]is esinevad [[Neptuun]]il ja [[Saturn]]il.<ref>{{cite journal|title=Cassini Imaging Science: Initial Results on Saturn's Atmosphere|year=2005|journal=Science|volume=307|pages=1243–1247|doi=10.1126/science.1107691|author=C.C. Porco ''et al.''|pmid=15731441|issue=5713|bibcode = 2005Sci...307.1243P}}</ref><ref name=elkins-tanton>{{cite book|author=Linda T. Elkins-Tanton|year=2006|title=Uranus, Neptune, Pluto, and the Outer Solar System|publisher=Chelsea House|location=New York|pages=79–83|isbn=0-8160-5197-6}}</ref>
Spetsiifilisema [[Meteoroloogia|meteoroloogilise]] tähenduse kohaselt on tuul õhk, mis liigub paralleelselt [[Maa (planeet)|Maa]] pinnaga.
 
[[Meteoroloogia]]s kasutatakse tuulte iseloomustamiseks nende tugevust ja suunda kust tuul puhub. Lühiajalisi tuule kiiruse tõusmisi nimetatakse [[puhang]]uteks ning pikemalt (umbes üks minut) kestvaid tuule kiiruse tõusmisi nimetatakse [[pagi]]deks. Sõltuvalt tuule tugevusest on püsivatel tuultel erinevad nimetused: [[briis]], [[torm]], [[orkaan]] ja [[taifuun]]. Kaks kõige põhilisemat tegurit, mis põhjustavad [[atmosfääri tsirkulatsioon]]i on õhu erinev soojenemise kiirus [[ekvaator]]il ja [[poolus]]tel ning planeedi pöörlemine ([[Coriolisi efekt]]).
Tuul tekib seepärast, et õhk liigub kõrgema [[Õhurõhk|õhurõhuga]] piirkonnast madalama õhurõhuga piirkonda. Tuule liikumine ei ole seda mõjutava [[Coriolisi efekt]]i tõttu mitte sirg-, vaid kõverjooneline. Seetõttu tekivadki [[tsüklon]]id aladele, kus valitseb [[madalrõhkkond]] (õhk liigub sinna) ning [[antitsüklon]]id [[Kõrgrõhkkond|kõrgrõhkkonnaga]] aladele (sealt liigub õhk eemale).
 
Tuul on inimajaloos erilisel kohal. See on loonud transpordi viise ning rikastanud energia saamise võimalusi. Tuule abil seilavad purjelaevad üle Maa. Samuti kasutatatkse [[kuumaõhupall]]ide juhtimiseks vertikaalset ja horisontaalset õhu liikumist. Tugevad tuuled aga võivad tekitada looduses suuri kahjustusi ning hävitada inimese materiaalset vara.
Erineva iseloomuga tuultele on antud palju erinevaid nimetusi. Näiteks püsivad tuuled on [[passaat]], [[läänetuuled]], [[idatuuled]], sesoonsed tuuled on [[mussoon]]id, kohalikud tuuled on [[briis]], [[mistraal]], [[siroko]], [[föön]], [[tromb]], [[orkaan (tuul)|orkaan]] jne.
 
Tuuled võivad kujundada maastikke erinevate protsesside toimel. Tuulel on [[Erosioon|erodeeriv]] võime. Erosiooniga murrab tuul lahti osakesi ning moodustab nendega uusi maastike ning viljakaid pindu, näiteks [[löss]]e. Tuul võib [[kõrb]]etes liigutada tohutuid koguseid liiva ühest paigast teise. Tuule positiivseks omaduseks looduses on [[tuullevi]], mis võimaldab taimedel paljuneda. Teisalt võib tuul teha palju kahju metsatulekahju korral. Samuti on tuulel madalate temperatuuride juures negatiivne mõju karja pidamisele ning [[metsloom]]adele. Tuul mõjutab ka metsloomade jahtimisstrateegiaid.
[[Tuule suund]] on [[tuule kiirus]]e vastassuund mis esitatakse tavaliselt [[Asimuut|asimuudina]] 360°(2π rad) skaalas. Näit. põhjatuule suunale N vastab 0° kirdetuule NE vastab 45° jne. Kõnekeeles öeldakse, et tuul puhub [[Kompassiroos|kompassi]] sisse.
[[Tuule kiirus]]t mõõdetakse [[Anemomeeter|anemomeetriga]], mõõtühikuks on [[meeter sekundis]] (m/s). Tuule kiiruse hindamiseks kasutatakse [[Beauforti skaala]]t. .
 
==Põhjus==
Tugevaimad tuuled maailmas on fikseeritud [[Barrow saar]]el Austraalias — 113,2 m/s ehk 408 km/h ([[10. aprill]]il [[1996]]){{lisa viide}} ja [[Washingtoni mägi|Washingtoni mäel]] [[New Hampshire|New Hampshire]]'i osariigis [[USA]]s — 103,3 m/s ([[1934]]. aastal){{lisa viide}}.
Tuul on põhjustatud [[rõhk]]ude erinevusest. Rõhkude erinevuse tekkimisel hakkab õhk liikuma kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. Kaks kõige põhilist asjaolu, mis põhjustavad globaalseid õhu liikumisi, on ekvaatori ja pooluste erinev soojenemise kiirus ning [[planeet|planeedi]] pöörlemine, mis omakorda tekitab [[Coriolisi efekt]]i. Suureskaalalised tuuled lähenevad alati [[Geostroofiline tasakaal|geostroofilisele tasakaalule]], kuid [[hõõrdejõud]] Maa pinna lähedal aeglustab tuuli ning geostroofiline tuul ei saa tekkida.<ref>{{cite web|author = JetStream|title = Tuule päritolu|publisher = National Weather Service Southern Region Headquarters|year= 2010|accessdate = 2012-10-01|url = http://www.srh.noaa.gov/jetstream//synoptic/wind.htm}}</ref>
 
[[Geostroofiline tuul]] on tasakaal, mis tekib Coriolisi jõu ja õhurõhu gradientjõu vahel. Coriolisi jõud kallutab liikuva õhuosakese esialgsest liikumissuunast kõrvale ning õhurõhu [[gradientjõud]] paneb õhuosakese liikuma kõrgema rõhu piirkonnast madalama rõhu piirkonna suunda. Nende jõudude koosmõjul kujuneb välja geostroofiline ehk baariline tuul, mis tähendab ühtlast ja sirgjoonelist liikumist piki [[isobaar]]e, st tuul puhub piki [[samarõhujoon]]i.<ref>{{cite web|author = Jüri Kamenik|title = Gradienttuul ja geostroofiline tuul|publisher = ILM.EE |year= 2010|accessdate = 2012-10-01|url = http://www.ilm.ee/index.php?46837}}</ref> [[Termiline tuul]] on geostroofilise tuule erinevus kahe horisontaalse õhukihi vahel. See esineb ainult horisontaalse [[Temperatuuri gradient|temperatuuri gradientide]] korral.<ref>{{cite web|author=Glossary of Meteorology| year= 2009| url = http://amsglossary.allenpress.com/glossary/search?p=1&query=thermal+wind&submit=Search| title = Termaaltuul| publisher = American Meteorological Society| accessdate = 2012-10-03}}</ref> [[Gradienttuul]] on sarnane geostroofilisele tuulele, kuid seal liigub õhuosake mööda kõverjoonelist trajektoori ja seepärast mõjub sellele õhule [[kesktõukejõud]].<ref>{{cite web|author = Jüri Kamenik|title = Gradienttuul ja geostroofiline tuul|publisher = ILM.EE |year= 2010|accessdate = 2012-10-01|url = http://www.ilm.ee/index.php?46837}}</ref>
[[Tuuleenergia]]t kasutatakse [[Elekter|elektri]] tootmiseks.
 
==Mõõtmine==
{{Commons|Wind|Tuul}}
[[Image:Anemoscopi.JPG|thumb|right|100px|Tuulesokk]]
Tuule suuna all mõistetakse suunda, kust tuul puhub. Seda võib väljendada kraadides või [[ilmakaar]]tes. Näiteks lõunatuul puhub lõunast põhja.<ref>{{cite web|author = Jüri Kamenik|title = Gradienttuul ja geostroofiline tuul|publisher = ILM.EE |year= 2009|accessdate = 2012-10-03|url = http://www.ilm.ee/index.php?46671}}</ref> Pöörlev [[tuulelipp]] on tuule suuna mõõtmise vahendiks. Lennujaamades kasutatakse tuule suuna määramiseks põhiliselt [[tuulesokk]]e, kuna selle rippumise nurga järgi saab määrata ka ligikaudse tuule kiiruse.<ref>{{cite web|author=Glossary of Meteorology|year=2009|url=http://amsglossary.allenpress.com/glossary/search?p=1&query=wind+sock&submit=Search|title=Tuulesokk|publisher=American Meteorological Society|accessdate=2012-10-03}}</ref> Tuule kiiruse mõõtmiseks kasutatakse [[Anemomeeter|anemomeetreid]] millel enamasti on selleks kas propeller või seest tühjad pöörlevad poolkerad.<ref>{{cite web|author=Glossary of Meteorology|year=2009|url=http://amsglossary.allenpress.com/glossary/search?p=1&query=anemometer&submit=Search|title=Anemomeeter|publisher=American Meteorological Society|accessdate=2009-03-17}}</ref>
 
Püsivaid tuuli mõõdetakse üldiselt kümne meetri kõrguselt ning iga kümne minuti kohta arvutatakse keskmine kiirus. [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] esitatakse iga kahe minuti kohta arvutatud tuulte keskmise kiiruse aruanne.<ref name="fmh1">Office of the Federal Coordinator for Meteorology. [http://www.ofcm.gov/fmh-1/pdf/M-APNDXA.pdf Federal Meteorological Handbook No. 1&nbsp;– Surface Weather Observations and Reports September 2005 Appendix A: Glossary.] Välja otsitud 2012-10-03.</ref> Samas [[India]]s tehakse seda kolmeminutilise perioodi kohta. <ref>{{cite book|coauthors=Sharad K. Jain, Pushpendra K. Agarwal, Vijay P. Singh|title=Hydrology and Water Resources of India|year=2007|url=http://books.google.com/?id=ZKs1gBhJSWIC&pg=RA1-PA187|publisher=Springer|page=187|isbn=978-1-4020-5179-1}}Välja otsitud 2012-10-03</ref> Lühema aja kohta arvutatud tuule keskmine kiirus on suurema väärtusega, kuna võimaldab vaatlejal tuule kiiruse muutumist paremini jälgida.<ref>{{cite web|author=Jan-Hwa Chu|year=1999|url=http://www.nrlmry.navy.mil/~chu/chap6/se200.htm|title=Section 2. Intensity Observation and Forecast Errors|publisher=[[Ameerika Ühendriikide Merevägi]]|accessdate=2012-10-03}}</ref>
==Vaata ka==
*[[Päikesetuul]]
 
==Kohalikud tuuled==
[[Kategooria:Tuuled| ]]
[[File:Diagrama de formacion de la brisa-breeze.svg|thumb|A: Merebriis, B: Maabriis]]
{{Link FA|ca}}
===Mere- ja maabriis===
{{Link FA|en}}
 
Rannikualadel on kohalike tuulte kujundamises suur osa mere- ja maabriisidel. [[Briis]] tekib maa ja vee erinevast soojenemise kiirusest. Kuna [[vesi|veel]] on suurem [[erisoojus]] kui maal, siis tõuseb hommikul õhutemperatuur maa kohal kiiremini kui vee kohal. Mida külmem on õhk, seda tihedam see on ning seetõttu hakkab tihedam ehk raskem õhk vee kohal liikuma sisemaa suunas, tekitades sellega jaheda briisi. Öösel on vastupidi. Vee aeglase jahtumiskiiruse tõttu hakkab jahtunud maa pealt, kus on suurem [[õhurõhk]], puhuma tuul veekogu poole.<ref>{{cite web|author = Jüri Kamenik|title = Briis|publisher = ILM.EE |year= 2011|accessdate = 2012-10-03|url = http://www.ilm.ee/index.php?48834}}</ref>
[[af:Wind]]
 
[[als:Wind]]
Briis esineb enamasti vaid väikese baarilise gradiendiga alal, kus tuul on piisavalt nõrk. Mõõduka või tugeva tuule puhul briisi ei arene, välja arvatud juhul kui maa ja vee vahel on eriti suur temperatuurierinevus. Mõõduka tuule puhul võib ka tekkida briisi ja esialgse tuulesuuna segu. Lisaks on briisi tekkeks vaja selget ilma, kuna pilved takistavad temperatuurierinevuse tekkimist.<ref>{{cite web|author = Jüri Kamenik|title = Briis|publisher = ILM.EE |year= 2011|accessdate = 2012-10-03|url = http://www.ilm.ee/index.php?48834}}</ref>
[[am:ነፋስ]]
 
[[ang:Ƿind]]
==Tuule kasutusalad==
[[ar:ريح]]
===Ajalugu===
[[an:Viento]]
Mitmetes kultuurides on tuult iseloomustatud kui midagi üleloomulikku või peetud seda üheks või mitmeks tuulejumalaks. Näiteks [[Kreeka mütoloogia]] tuulejumalateks on [[Boreas]], [[Notos]], [[Euros]] ja [[Zephyrios]].<ref>{{cite web|author=Laura Gibbs, Ph.D|date=2007-10-16|url=http://www.mythfolklore.net/india/encyclopedia/vayu.htm|title=Vayu|publisher=Encyclopedia for Epics of Ancient India|accessdate=2012-10-03}}</ref><ref name="Jordan">{{cite book|author=Michael Jordan|title=Encyclopedia of Gods: Over 2, 500 Deities of the World |publisher=Facts on File|location=New York|year=1993|pages=5, 45, 80, 187–188, 243, 280, 295|isbn=0-8160-2909-1}}</ref> [[Antiikkreeka|Antiikkreeklased]] vaatlesid tuulte aastaajalist muutust [[Tuulte Torn]]is, mis asub [[Ateena]]s.<ref name="Jordan"/> [[Rooma]] tuulte jumalaks on [[Venti]].<ref>{{cite web|author=Theoi Greek Mythology|year=2008|url=http://www.theoi.com/Titan/Anemoi.html|title=Anemi: Greek Gods of the Winds|publisher=Aaron Atsma|accessdate=2012-10-04}}</ref> [[Jaapan]]i tuulte jumal [[Fūjin]] on üks vanimaid [[Shinto]] jumalaid. Legendi järgi lasi ta maailma loomisel oma kotist välja tuuled, et puhastada maailm udust.<ref>{{cite book|author=John Boardman|title=The Diffusion of Classical Art in Antiquity|year = 1994|publisher = Princeton University Press|isbn=0-691-03680-2}}</ref> Jaapani sõna [[kamikaze]] (神風) tähistab jumalikku tuult ning usutakse, et see on kingitus jumalate poolt. Teadaolevalt kasutati seda terminit esmakordselt kahe järjestikuse taifuuni nimetamiseks, mis päästsid Jaapani aastal 1274 ja 1281 toimunud Mongoli laevastiku rünnaku käest.<ref>{{cite web|author=History Detectives|year=2008|url=http://web.archive.org/web/20081025121023/http://www.pbs.org/opb/historydetectives/investigations/405_kamikaze.html|title=Feature&nbsp;– Kamikaze Attacks|publisher=Public Broadcasting Service|accessdate=2012-10-05}}</ref>
[[ast:Vientu]]
 
[[gn:Yvytu]]
===Transport===
[[az:Külək]]
[[Pilt:Purjekas allatuult.JPG|thumb|Purjekas sõitmas allatuult]]
[[bjn:Ribut]]
[[Purjelaev]]u on mitmesuguseid, kuid neil kõigil on põhilised omadused, mille poolest nad sarnanevad. Kui välja arvata pöörlevate silindritega laevad, mis kasutavad edasi liikumiseks [[Magnuse efekt]]i, siis on igal purjelaeval [[laevakere]], [[taglastus]] ning vähemalt üks [[laevamast|mast]], mis hoiab üleval [[puri|purjeid]].<ref>{{cite book|coauthors=Ernest Edwin Speight and Robert Morton Nance|year=1906|url=http://books.google.com/?id=JUw2AAAAMAAJ&dq=structure+of+sailing+ship&printsec=frontcover|title=Britain's Sea Story, B.C. 55-A.D. 1805|publisher=Hodder and Stoughton|page=30}}Välja otsitud 2012-10-05</ref> Reis üle [[ookean]]i võib purjekal võtta mitmeid [[kuu (kalender)|kuid]].<ref>{{cite news|author=Brandon Griggs and Jeff King|year=2009|url=http://www.cnn.com/2009/TECH/03/09/plastic.bottle.boat/index.html|title=Boat made of plastic bottles to make ocean voyage|publisher=CNN|accessdate=2012-10-05}}</ref> Reisi pikenemise põhjuseks on tihti tuulevaikus,<ref>{{cite book|author=Jerry Cardwell|year=1997|url=http://books.google.com/?id=KeDCM93VtQsC&pg=PA110|title=Sailing Big on a Small Sailboat|publisher=Sheridan House, Inc|page=118|isbn=978-1-57409-007-9}}Välja otsitud 2012-10-05</ref> torm või vastutuul, mis ei lase õiges suunas liikuda.<ref>{{cite book|author=Brian Lavery and Patrick O'Brian|year=1989|url=http://books.google.com/?id=uH--DfZKzE4C&pg=PA191|title=Nelson's navy|publisher=Naval Institute Press|page=191|isbn=978-1-59114-611-7}}Välja otsitud 2012-10-05</ref> Tugev torm võib viia laevahukule.<ref>{{cite web|author=Underwater Archaeology Kids' Corner|year=2009|url=http://www.wisconsinhistory.org/shipwrecks/kids/sse.asp|title=Shipwrecks, Shipwrecks Everywhere|publisher=Wisconsin Historical Society|accessdate=2012-10-05}}</ref>
[[id:Angin]]
 
[[ms:Angin]]
Tuul mõjutab oluliselt ka erinevate õhusõidukite liikumiskiirust ja suunda.<ref>{{cite web|author=Tom Benson|year=2008|url=http://www.grc.nasa.gov/WWW/K-12/airplane/move2.html|title=Relative Velocities: Aircraft Reference|publisher=[[NASA]] Glenn Research Center|accessdate=2012-10-05}}</ref> Tuule suund ja kiirus on põhilisteks mõjutajateks, mis määravad lennujaamas toimuvaid operatsioone. Samuti on lennujaama rajad paigutatud vastavalt sellel alal valitsevatele tuultele. Lennuki õhkutõusu hetkel on eelistatud vastutuul, kuna taganttuul pikendab õhkutõusuks vajaliku raja pikkust ning raskendab kõrguse võtmist.<ref>{{cite web|publisher=Bristoli International Airport|year=2004|url=http://www.bristolairport.co.uk/upload/flight_paths.pdf|archiveurl=http://web.archive.org/web/20070508031807/http://www.bristolairport.co.uk/upload/flight_paths.pdf|archivedate=2007-05-08|title=Flight Paths|accessdate=2012-10-05}}</ref>
[[zh-min-nan:Hong]]
 
[[jv:Angin]]
===Energia allikas===
[[be:Вецер]]
Esimesed praktilised vertikaalse teljega [[tuuleveski]]d ehitati 7. sajandil pKr ajaloolises [[Afganistan]]i piirkonnas [[Sistan]]is. Veskitel oli siis kuus kuni kaksteist riidest purje ja neid kasutati tööstuses [[mais]]i jahvatamiseks.<ref>{{cite book|author=Donald Routledge Hill|title=Mechanical Engineering in the Medieval Near East|work=Scientific American|date=May 1991|pages=64–69}}</ref> Horisontaalse teljega tuuleveskid võeti kasutusele alles [[1180. aastad|1180. aastate]] alguses loode [[Euroopa]]s. Paljud nendest on alles tänapäevalgi. Esimese elektrit tootva [[tuulegeneraatori]] ehitas 1887. aastal Šoti õpetlane [[James Blyth]].<ref name="Courier">{{cite web|url=http://www.thecourier.co.uk/Community/Heritage-and-History/article/2332/renewable-energy-and-role-of-marykirk-s-james-blyth.html|title=Renewable energy and role of Marykirk's James Blyth|last=Hardy|first=Chris|date=6 July 2010|work=The Courier|publisher=D. C. Thomson & Co. Ltd.|accessdate=2012-10-05}}</ref>
[[be-x-old:Вецер]]
 
[[bo:རླུང་།]]
==Tuule roll looduses==
[[bs:Vjetar]]
===Erosioon===
[[br:Avel]]
[[Ariidne kliima|Ariidses kliimas]] on põhiliseks erosiooni tekitavaks elemendiks tuul.<ref name="Erosion">{{cite web|author=Vern Hofman and Dave Franzen|year=1997|url=http://web.archive.org/web/20080705045200/http://www.ag.ndsu.edu/disaster/drought/emergencytillagetocontrolerosion.html|title=Emergency Tillage to Control Wind Erosion|publisher=North Dakota State University Extension Service|accessdate=2012-10-05}}</ref> Tuul tekitab erosiooni kahel viisil. [[Tuulekanne]] ehk deflatsioon põhjustab väikeste osakeste lendumise ja uude kohta transportimise. Teiseks nende lenduvate osakeste kokkupõrkamine mingi takistusega (näiteks kiviga) tekitab hõõrdumisega selle takistuse kulumise. [[Tuuleerosioon]] esineb tavaliselt vaid vähese või puuduliku taimkattega alades, kus ei saja vihma. Näiteks liivaluidete moodustumisel [[rand|rannas]] või [[kõrb]]es.<ref>{{cite web|author=United States Geological Survey|year=2004|url=http://geomaps.wr.usgs.gov/parks/coast/dunes/index.html|title=Dunes&nbsp;– Getting Started|accessdate=2012-10-05}}</ref>
[[bg:Вятър]]
===Mõju taimedele ja loomadele===
[[ca:Vent]]
[[Anemohooria]]ks ehk tuulleviks nimetatakse ühte primitiivsemat seemnete levimise viisi. Olenevalt taime liigist võib juba õrna tuule korral seeme hõljuda õhus või liikuda mööda maad.<ref>{{cite book|coauthors=J. Gurevitch, S. M. Scheiner, and G. A. Fox|year=2006|title=Plant Ecology, 2nd ed|publisher=Sinauer Associates, Inc., Massachusetts}}</ref> Klassikaliseks näiteks võib tuua [[võilill]]e. Võilille seemne külge ühendatud sulgjas [[pappus]] aitab sellel läbida pikkasid vahemaid. Kuid tuulel on ka taimede kasvule ja levikule piirav mõju. [[Rannik]]ul, kus puhub tihti tugev tuul, on puud tunduvalt lühemad kui sisemaal. Tuul murrab ümber puid ning pühib minema õhukesed mullakihid, kuhu taimed kinnituda võiksid.<ref>{{cite journal|url=http://pubs.aina.ucalgary.ca/arctic/Arctic58-3-286.pdf|title=Wind-Conditioned 20th Century Decline of Birch Treeline Vegetation in the Swedish Scandes|journal=Arctic |volume= 58|issue= 3|year= 2005|pages=286–294|author=Leif Kullman}}Välja otsitud 2012-10-06</ref>
[[cs:Vítr]]
 
[[sn:Mhepo]]
Madal temperatuuri ja tugeva tuule koosmõjul muutub [[veis]]e - ja [[lammas|lambakarja]] karvkatte kasutuks.<ref>{{cite journal|url=http://www.journalofanimalscience.org/content/40/1/161.full.pdf|pmid=1110212|title=Wind Chill Effect for Cattle and Sheep|author=D. R. Ames and L. W. lnsley|journal=Journal of Animal Science|volume= 40|issue=1|year=1975|pages=161–165}} Välja otsitud 2012-10-06</ref> [[Keiserpingviin]]id [[Antarktika]]s moodustavad külma ja tuule üleelamiseks kobaraid, kus pidevalt vahetatakse välimisi [[pingviin]]e välja sisemiste vastu. See aitab hoida soojuse kaost kokku kuni 50%.<ref>{{cite web|url=http://www.aad.gov.au/default.asp?casid=6216|title=Adapting to the Cold|author=Australian Antarctic Division|accessdate=2012-10-06|date=2008-12-08|publisher=Australian Government Department of the Environment, Water, Heritage, and the Arts Australian Antarctic Division}}</ref> Lisaks jahutavale toimele kannab tuul endaga kaasa lõhna ja heli. Ülestuult asuvat saaklooma või kiskjat on parem haista ja kuulda ning allatuult halvem. Näiteks [[vapiti]] ehk kanadahirv võib vastutuult asuvat röövlooma haista juba 800 meetri kauguselt.
[[cy:Gwynt]]
 
[[da:Vind]]
==Vaata ka==
[[de:Wind]]
{{col-begin|width=500px}}
[[dsb:Wětš]]
{{col-break|width=50%}}
[[el:Άνεμος]]
* [[Beauforti skaala]]
[[en:Wind]]
*[[Fujita-Pearsoni skaala]]
[[es:Viento]]
*[[eo:VentoKlimatoloogia]]
*[[eu:HaizeTuuleenergia]]
{{col-end}}
[[fa:باد]]
==Viited==
[[fr:Vent]]
{{Reflist|30em}}
[[fy:Wyn]]
[[ga:Gaoth]]
[[gv:Geay]]
[[gd:Gaoth]]
[[gl:Vento]]
[[ko:바람]]
[[hy:Քամի]]
[[hi:पवन]]
[[hsb:Wětr]]
[[hr:Vjetar]]
[[io:Vento]]
[[is:Vindur]]
[[it:Vento]]
[[he:רוח]]
[[ka:ქარი]]
[[kk:Жел]]
[[ky:Шамал]]
[[sw:Upepo]]
[[ht:Van]]
[[ku:Ba (hewa)]]
[[la:Ventus]]
[[lv:Vējš]]
[[lt:Vėjas]]
[[ln:Mompɛpɛ]]
[[hu:Szél]]
[[mk:Ветар]]
[[ml:കാറ്റ്]]
[[mr:वारा]]
[[mn:Салхи]]
[[nah:Ehēcatl]]
[[nl:Wind (meteorologie)]]
[[nds-nl:Wiend]]
[[new:फे]]
[[ja:風]]
[[no:Vind]]
[[nn:Vind]]
[[nrm:Vent]]
[[oc:Vent]]
[[mhr:Мардеж]]
[[pnb:نیری]]
[[pl:Wiatr]]
[[pt:Vento]]
[[ro:Vânt]]
[[qu:Wayra]]
[[ru:Ветер]]
[[sq:Era]]
[[scn:Ventu]]
[[simple:Wind]]
[[sk:Vietor]]
[[sl:Veter]]
[[szl:Wjater]]
[[sr:Ветар]]
[[sh:Vetar]]
[[fi:Tuuli]]
[[sv:Vind]]
[[tl:Hangin]]
[[ta:காற்று]]
[[tt:Җил]]
[[th:ลม]]
[[uz:Shamol]]
[[vi:Gió]]
[[tr:Rüzgâr]]
[[uk:Вітер]]
[[ur:باد]]
[[fiu-vro:Tuul]]
[[wa:Vint]]
[[war:Hangin]]
[[yi:ווינט]]
[[zh-yue:風]]
[[bat-smg:Vies]]
[[zh:風]]
97

muudatust