Erinevus lehekülje "Ants Lauter" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 598 baiti ,  7 aasta eest
P
resümee puudub
P
{{keeletoimeta}}{{vikinda}}
'''Ants Lauter''' ([[5. juuli]] [[1894]] [[Veski (Märjamaa)|Veski küla]], [[Velise vald]] – [[30. oktoober]] [[1973]] [[Tallinn]]) oli [[eesti]] [[näitleja]], [[lavastaja]], [[teatrijuht]] ja [[pedagoog]].
 
== Elutee ==
 
===Lapsepõlv ja koolitee===
 
Ants Lauter sündis [[Velise]] vallas Veski külas. Vennad Jüri, Kustas, Mihkel ja õde Anu olid kõik Hansuks ristitud vennast vanemad ning kooli lõpetanud, kui viimane 7-aastaselt [[1901]]. aastal alles õpinguid alustas.
Esimene kool oli vallakool. Vend Mihkel oli [[Päärdus]] kooliõpetajaks ning Ants käis algul seal. Aasta pärast viidi vend Mihkel üle [[Velise]]le, Ants järgnes. Vallakooli aeg lõppes Antsul aga [[Valgu]]s, sest vend määrati vahepeal sinna. Nii käis Ants ühe vallakooli asemel kolmes.
[[1909]]. aastal lahkus Ants haridusteed jätkama Tallinnasse Narusbeki kooli. Õppemaks oli kõrge ning isa tegi suuri pingutusi, et Antsu õpingute eest maksta. Tallinnasse jõudes hakkas ta ka kohe aktiivselt "[[Estonia]]" teatrit külastama ja viis end kurssi "[[Estonia]]" trupiga. Imetles ja vaimustus teatrist. Imetlusest meeletuna jälitas ta sageli näitlejaid. Tallinnas tekkis tal vastupandamatu soov ka ise näidelda.
 
[[1911]]. aastal lõpetas ta kooli ning temast sai kontoriametnik [[Mayeri]] vabrikus. Lauteri töökaaslased tegid vabal ajal „teatrit“ tolleaegses antvärkide klubis „Gewerbevereinis“. Ka Ants esines mitmetel õhtutel lauldes ja tekste esitades. Esinemisisu kasvas ja [[„Estonia“]] kiskus võimsa magnetina.
 
[[1913]]. aastal tegid Antsu kaks venda proove [[Mändmets]]a „Nelja päevaga“. Neist vanem - Kustas, Saue vallakirjutaja ja näiteringi hing, kutsus ka Antsu kaasa lööma. Lavastus valmis ning seda etendati ka väljaspool Sauet. Ühel külalisetendusel Kohilas sattus etendust pealt vaatama [[Karl Jungholz]] ja [[Theodor Altermann]], kes otsisid just sel hetkel noort inimest, kes neile "Estoniasse" tööle sobiks. Antsul polnud nende arvates väga vigagi ning nõnda kirjutasid kaks teatrisuurmeest [[Paul Pinna]]le ning pakkusid Antsule võimalust tulla senise 48-rublase kontorikuupalga asemel 35-rublase teatrikuupalgaga „Estoniasse“ näitlejaks ja inspitsendiks. Ants oli kõhklematult nõus.
Siit algas Ants Lauteri teatritee, [[1913]]. aastal. Ants oli 19-aastane.<ref name="Ants Lauter">Karin Kask, 1965, "Ants Lauter", Eesti NSV Teatriühing, [[Tallinn]]. lk 5 - 11</ref>
 
===Teatritee algusaastad===
[[1913]]. aasta sügisel avati "[[Estonia]]" uus maja [[Shakespeare]]’i „Hamletiga“. Ants oli seal Fortinbrasi rollis. [[Karl Jungholz]] kutsus Antsu enda juurde koju, et talle lavalist liikumist ja kõnet õpetada. Ants meenutas oma esimest etendust naljatlevalt hirmutundega.
 
Pärast Fortinbrasi mängis ta terves reas väiksemates osades. Pinna püüdis temast välja lihvida maapoisikohmakust. Talle endale jäi esimesest hooajast kõige paremini meelde [[C. Rossler]]i „Viis frankfurtlast“. Esimest korda mängis ta siin koos [[Erna Villmer]]iga. Samuti sai nooruk siin esimest korda lilli ja oli sellest ehmunud ja meelitatud.
 
Hooaja lõpul, 1914. aasta kevadel lagunes „Estonia“ trupp. Karl Jungholz läks Pärnusse, Paul Pinna Nižni Novgorodi operetiteatrisse. Altermanni haigus, mille tunnused olid ilmnenud juba „Hamletis“, muutus raskemaks. Altermann kirjutas Lauterile, et see Jungholziga Pärnusse ei läheks ning tunnistas ta oma järglaseks. Lauter sai üha suuremaid rolle ning Altermann tegi temaga eraproove. <ref name="Ants Lauter">Karin Kask, 1965, "Ants Lauter", Eesti NSV Teatriühing, [[Tallinn]]. lk 11 - 15</ref>
 
===Sõja-aegne teatritegevus===
[[1915]]. aasta algul Ants mobiliseeriti. Rindel sai Lauter aga gaasimürgituse ning pärast paranemist viidi ta üle tagavarapolku Novgorodi. Polgul oli oma teater, mis andis 2-32–3 korda nädalas etendusi. Ants tegi seal kaasa kuni teenistusest vabanemiseni [[1917]]. sügiseni. Sealt edasi sai temast Novgorodi Linnateatri näitleja, kus ta oli [[1918]]. aasta augustini. Venemaal olles õppis ta palju ning omandas teistsugust näitlemisviisi kui „Estonias“. Tal olid kolleegideks suured eeskujud, Venemaa tippnäitlejad. Tuli mängida väheste proovidega palju ja laiahaardeliselt.
 
[[1918]]. aasta augustis jõudis Lauter tagasi Eestisse. Jungholz võttis ta vastu avasüli, kuid Venemaal olles rooduülema ametit pidanud Lauter oli karjumiste ja käsklustega oma hääle rikkunud.<ref name="Ants Lauter">Karin Kask, 1965, "Ants Lauter", Eesti NSV Teatriühing, [[Tallinn]]. lk 15 - 17</ref>
 
===Eestis tagasi===
Kümne hooaja kestel, [[1918]]. aasta sügisest [[1928]]. aasta sügiseni valmib Lauteril sadakond rolli, enamus peaosad. Naasnud Venemaalt hakkas ta ka kohe lavastama. Ta oli algaja, kuid sellegipoolest lavastas meeletu tempoga – kümne aasta vältel ligi kaheksakümnel korral. See oli rohkem kui pool repertuaarist. Ta mängis kaasa Vene Draamateatri etendustes, lavastas Pärnu „[[Endlas]]“ ja [[Draamastuudios]], tõlkis näidendeid.
Aru saanud, et võimed jäävad tehniliste vajakajäämiste taha pidama, hakkas Ants võtma hääleseade tunde, tegi sporti, võimles, käis liikumise tundides. Allutas keha oma tahtele ning seda kõike teatri tarvis. Häält ta tagasi siiski ei saanud, vaid omandas oskuse rikutud häält kasutada.
 
[[1920]] ning [[1923]] külastas Lauter Lääne-Euroopa teatrilinnu – Berliini, Viini, Prahat, Leipzigi ning kogus sealt innukalt tähelepanekuid ja oskusi. Proovis seejärel ka eesti teatris moodsat välismaal nähtud mängulaadi rakendada. Ekspressionistlikele katsetustele oli kõrgpunktiks [[1924]]. aastal lavastatud [[Toller]]i „Masinahävitajad“, mille kriitikud esile tõid kui leidlikku, huvitavat, senist taset ületavat saavutust lavastajatöö kallal.
 
[[1923]]. aasta sügisel lavastas Karl Jungholz „Hamleti“ ning seekord mängis Ants Lauter selles nimiosa – Hamletit. Fortinbrasist oli saanud Hamlet. Teatrisse tööle astumisest oli möödunud 10 aastat. Selja taga oli tublisti üle 100 rolli.
 
1925. aastal, pärast Karl Jungholzi surma, sai Lauterist viimase järglane – "Estonia" draamatrupi juht.
 
Lavakunstnikuks kujunemise tormi juurde mahtusid ka mõttevahetused Stanislavski teemadel [[Erna Villmer]]iga. 1928. aasta sügisel sõitis Lauter koos [[Erna Villmer]]i, [[Liina Reiman]]i ja [[Betti Kuuskemaa]]ga Moskvasse Kunstiteatri 30-aastasele juubelile. Seal kohtus ta esmakordselt Stanislavskiga. Seal olles sai ta järjekordse vaimustuse osaliseks.<ref name="Ants Lauter">Karin Kask, 1965, "Ants Lauter", Eesti NSV Teatriühing, [[Tallinn]]. lk 17 - 27</ref>
 
===Lavaliselt täiskasvanuks saamine===
Kolmekümnendail ei vähenenud töökoorem sugugi. Üle poolte näidendeist jäid Lauteri lavastada. Temast sai ka õppejõud Eesti Teatrikoolis. Suur osa Lauteri kasvamisel teatri osas oli õppereisidel. Ta külastas [[1928]]. ja [[1937]]. aastal Saksamaad, [[1934]]. aastal Nõukogude Liitu, [[1929]]. aastal Poolat, [[1937]]. aastal Rootsit, Norrat, Taanit ja Inglismaad. Peaaegu terve hooaja – 1928/29 – viibis ta Berliinis, kus nägi väga täpset ja süstematiseeritud, lausa matemaatilise täpsusega teatrit. Lauter pidas parimaks välismaa teatriks Poola teatrit, kuna ütles, et poola näitlejad omavad slaavi tõugu teatriverd ja täiendavad seda suure osavusega prantslastelt laenatud peene maitse ja vormiga.
 
Välismaa reisidelt naasnud, oli Lauter välises kokkuhoidlikum, täpsem ja näidendi mõttele rohkem avarust andev. Täiendas end igal rindel, oli kõige suhtes äärmiselt tähelepanelik.
[[1937]]. aastal jõudis Eesti teatrisse ingliskeelne väljaanne [[Stanislavski]] raamatust „[[Näitleja töö iseendaga]]“. Lauter tõlkis õhinaga olulisima ning viis selle kohe oma näitlejatele lugeda.
 
Näitlejana mängis Lauter kolmekümnendail aastail kõige mitmekesisemaid osi, talupoegadest ärimeesteni, advokaate, sõjamehi, arste - rumalaid, arukaid, õilsaid, alatuid, noori, vanu.
 
[[1939]]. aastal polnud Lauter enam draamatrupi juht. Ka lavastajatöö koormus oli muutunud ülejõukäivaks ning ta jätkas näitlejana. Hooajal 1940/41 ei lavastanud ta ühtki lavastust.
[[1941]]. aastal mobiliseeriti Ants Lauter ja viidi Ivdelisse Sovhoosi. Seal pidi ta tegema kõikvõimalikke põllutöid. Paul Pinnal, kes oli samuti mobiliseeritud, olid peas keerlemas aga teatrimõtted ning mõne aja pärast kutsutigi ta Nõukogude Eesti valitsuse poolt Tšeljabinski Eesti Kunstiansambleid organiseerima. Trupiga käidi esinemas sõjarühmadele ja laskurdiviisidele.
 
Ajapikku liikus lahingupiir aina rohkem ja rohkem läände ning mõne aja pärast oligi draamatrupp oma esinemistega juba Narvas ja Võrus. Jõuti tagasi Eestisse, kus leiti eest Estonia kahjustatud teatrimaja. Lauter oli üks eestvedajatest, kes teatrit taas üles ehitama hakkasid. Loometöö jätkus samal ajal aga teistes ruumides. Ka Lauter asus kohe lavastama. Väljapaistvamad neist: [[Anton Tšehhov|A. Tšehhov]]i „Kolm õde“ ja [[August Jakobson|A. Jakobson]]i „Kaks leeri“.
 
[[1947]]. aastal sai Ants Lauter kui instituudi lavakunsti kateedri õppejõud professori nimetuse.
[[1947]]. ja [[1948]]. aastal pälvis Lauter [[Nõukogude Eesti preemia]]
[[1948]]. aasta suvel anti Lauterile [[NSV Liidu rahvakunstnik]]u nimetus.
[[1949]]. aasta kevadel liideti Estonia draamatrupp Tallinna Riikliku Draamateatri omaga, mille peanäitejuhiks sai Ants Lauter. Ühel traagilisel koosolekul pidi ta aga selle ameti maha panema ning temast sai [[1951]]. aastal Vanemuise näitleja ja lavastaja. Vanemuises tuli tal töötada E. Kaiduga, [[A. Poljakov]]iga ja [[Kaarel Ird | K. Ird]]iga.
[[1952]]. aastal pälvis Ants Lauter [[Stalini preemia]] ning [[1956]]. aastal [[Lenini orden]]i.
[[1958]]. aasta suvest sai Ants Lauter „Estonia“ direktoriks ning [[1959]]. a. jäi Ants Lauter pensionile. Aastatel [[1960]]-[[1962]] töötas Lauter veel Estonia kunstilise konsultandina. Ka elu lõpuaastatel tegutses ta oma koostatud päevaplaani järgi ning arvas sinna valudest ja nõrkusest hoolimata isegi suplemise.
Lauter suri 79-aastasena [[30. oktoobril]] [[1973]] Tallinnas. <ref name="Ants Lauter">Karin Kask, 1965, "Ants Lauter", Eesti NSV Teatriühing, [[Tallinn]]. lk 27 - 51</ref>
 
Eesti Teatriliit annab aastast [[1975]] välja temanimelist noore näitleja ja noore lavastaja preemiat.
 
Ants Lauterist on ilmunud tema mälestuste ja artiklite kogumikud „[[Käidud teedelt]]“ (I [[1979]], II [[1982]]).
 
==Erna Villmer Ants Lauterist==
"Pärast Venemaalt tulekut ([[1918]]. aastal) oli Ants tavaline provintslik edev ja täispuhutud asjaarmastaja, nagu neid oli küllalt noorte näitlejate hulgas. Pikapeale muutus Lauteri mäng loomulikumaks ja tasasemaks. Ta arenes oma töö, aastate ja elu mõjul.
 
Lauter lõi oma kujud spontaanselt. Nagu välgu sähvatusel leidis ta proovil oma kuju. Meie kõik imetlesime sellist kiiret protsessi. Lauter raputas otsekui varrukast oma karakterosi. Ta liikus sealjuures välistel karakterjoontel ja oli selles võrratu. See looming ei jäänud ainult välistesse joontesse – elustav veri voolas muidugi ande-südamest, närvitsentrumist. Kui ütelda piltlikult – Lauter oli veepealne aurik, mina allveelaev.
 
Partnerina oli Lauter mulle seda, mis instrumentaalkunstnikule hea mänguriist. Kui partner reageerib õiges suunas, kui tema elamuste ja mõtete helid vastavad sinu helidele, on kerge luua. Iga mu sõna või tunne-mõte leidis õige vastukaja. <ref name="Ants Lauter">Karin Kask, 1965, "Ants Lauter", Eesti NSV Teatriühing, [[Tallinn]]. lk 25 - 26</ref>
 
Lauter oli lavastajana kõigepealt täpne, lausa matemaatiline. Lava oli tema režiiraamatus nagu malelaud, mille ruutudes liikusid malendid. Kui mõnel neist oli võõrastus sellise viisi vastu ja hakkas liikuma oma tahtmist mööda, siis oli Lauter painduv küllalt, et nõustuda, kui selline muutus oli põhjendatud, esile kutsutud näitleja inspiratsioonist. Kuid ta märkis selle muutuse kohe oma režiiraamatusse, et juba järgmisel proovil seda vajaduse korral meelde tuletada“.<ref name="Ants Lauter">Karin Kask, 1965, "Ants Lauter", Eesti NSV Teatriühing, [[Tallinn]]. lk 30</ref>
 
==Ants Lauteri mõtteid==
 
''„Päev, millal inimene midagi uut ei õpi, on kaotatud päev. Väljendugu see uus teadmiste, oskuste või lihtsalt uute muljete juurdesaamise näol.“<ref name="Ants Lauter">Karin Kask, 1965, "Ants Lauter", Eesti NSV Teatriühing, [[Tallinn]]. lk 28</ref>
 
 
== Elu- ja töökäik ==
 
Vanemad olid talupidajad. Peres oli 5 last – Jüri, Kustas, Mihkel, Anu, Ants.
 
Õppis [[Päärdu]], [[Velise]] ja [[Valgu]] vallakoolides ning [[Järvakandi]] ministeeriumikoolis. Vanemad talupidajad.
 
Lõpetas [[1911]] [[Tallinna kaubanduskool]]i.
 
Alustas teatritegevust [[1913]] „[[Estonia]]s" inspitsendina ja näitlejana,
 
Võttis lipnikuna osa I maailmasõjast
 
[[1916]]-[[1918]] mängis Novgorodi teatris.
 
[[1918]]-[[1926]] Estonia draamajuht
 
[[1926]]-[[1927]] „[[Endla]]“ lavastaja ja näitleja.
[[1927]]-[[1941]] Estonia draamajuht
 
[[1927]]–[[1941]] Estonia draamajuht
[[1941]] Mobiliseeriti reservohvitserina [[Punaarmee]]sse
 
[[1941]] Mobiliseeriti reservohvitserina [[Punaarmee]]sse
[[1942]] osales [[ERKA]] asutamises
 
[[1942]] osales [[ERKA]] asutamises
 
[[1944]] juhtis [[ERKA]] draamatruppi
 
[[1944]]-[[1949]] „Estonia“ peanäitejuht
 
[[1949]]-Draamateatri peanäitejuht
 
[[1950]]–[[1951]] näitleja Draamateatris
[[1949]]-Draamateatri peanäitejuht
 
[[19501951]]-[[19511958]] „Vanemuise“ näitleja Draamateatrisja lavastaja
 
[[1953]]–[[1955]] Vanemuise kunstiline juht
[[1951]]-[[1958]] „Vanemuise“ näitleja ja lavastaja
 
[[19531958]]-[[19551959]] Vanemuise„Estonia kunstiline juhtdirektor
[[
1958]]-[[1959]] „Estonia direktor
 
[[1960]]-[[1962]] „Estonia“ kunstiline konsultant.
 
[[1938]]-[[1941]] [[Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikool]]i õppejõud
 
[[1946]]-[[1950]] Eesti Riikliku Teatriinstituudi lavapraktikaõppejõud (aastast [[1947]] prof., tagandati ebaseaduslikult [[1950]])
 
[[1945]]-[[1950]] ja [[1969]]-[[1973]] ETÜ juhatuse esimees.
 
Suri [[30. oktoober]] [[1973]] Tallinnas.
 
Oli abielus [[1917]]-[[1925]] [[Maria Merjanskaja]]ga (kelle isa oli näitleja [[Nil Merjanski]]), [[1928]]-[[1949]] [[Erna Villmer]]iga ja 1949. aastast [[Heli Viisimaa]]ga.<ref name="Eesti teatri biograafiline leksikon">Kalju Haan, Heino Aassalu, Vilma Paalma, 1965, "Eesti teatri biograafiline leksikon", Eesti teatriliit, [[Tallinn]]. lk 307 - 308</ref>
 
Lauter on olnud iseõppija. Tema teatrikooliks on olnud proovid, etendused, reisid, raamatud, tähelepanekud, vaidlused, järelemõtlemised. Oma esimeseks õpetajaks peab Lauter Karl Jungholzi, oma esimeseks teatriarmastuseks Altermanni. Esimeselt sai ta nõuandeid, õpetusi ja teadmisi, teine oli talle eeskujuks. Kõiges ja kõikjal. Ta tahtis mängida nii nagu Altermann.<ref name="Ants Lauter">Karin Kask, 1965, "Ants Lauter", Eesti NSV Teatriühing, [[Tallinn]]. lk 12</ref>
 
==Ants Lauteri lavastused ja osad teatrilaval ==
==="Estonias"===
 
== Teatrilaval ==
 
'''"Estonias"'''
 
'''1913'''
*Fortinbras ([[W. Shakespeare]]’i „Hamlet“) 24. VIII.
*Ivask ([[C. R. Jakobson]]i „Artur ja Anna“) 25. VIII.
*Ohvitser ([[L. Andrejev]]i „Meie elupäevad“) 19. IX.
 
'''Osad:'''
 
Fortinbras ([[W. Shakespeare]]’i „Hamlet“) 24. VIII.
 
Ivask ([[C. R. Jakobson]]i „Artur ja Anna“) 25. VIII.
 
Ohvitser ([[L. Andrejev]]i „Meie elupäevad“) 19. IX.
'''1914'''
*Jakoble ([[C. Rössler]]i „Viis frankfurtlast“) 16. I.
*Ohvitser ([[A. Gorodetsk]]i „Ivan Sussanin ehk Elu tsaari eest“) 21. II.
*Sander ([[E. Vilde]] „Pisuhänd“) 25. II.
*Elga vend ([[G. Hauptmann]]i „Elga“) 31. VIII.
*Osatäitja ([[H. Bohrmann-Riegen]]i „Kaotatud au“) 20. IX.
*Hannus Raud ([[H. Anto]] „Merepojad“) 27. IX
*Hermann ([[E. Wildenbruch]]i „Lõoke“) 11. X.
*Osatäitja([[G. Okonkowski]] „Kosjaturg“) 1. XI.
*Osatäitja([[J. Nestroy]] „Purustatud vaim“) 15. XI.
*Kunstnik([[R. Presber]]i „Venus Anadyomene“) 22. XI.
*Hans([[J. Liiv]]i „Varemed“) 13. XII.
 
'''Osad:'''
 
Jakoble ([[C. Rössler]]i „Viis frankfurtlast“) 16. I.
 
Ohvitser ([[A. Gorodetsk]]i „Ivan Sussanin ehk Elu tsaari eest“) 21. II.
 
Sander ([[E. Vilde]] „Pisuhänd“) 25. II.
 
Elga vend ([[G. Hauptmann]]i „Elga“) 31. VIII.
 
Osatäitja ([[H. Bohrmann-Riegen]]i „Kaotatud au“) 20. IX.
 
Hannus Raud ([[H. Anto]] „Merepojad“) 27. IX
 
Hermann ([[E. Wildenbruch]]i „Lõoke“) 11. X.
 
Osatäitja([[G. Okonkowski]] „Kosjaturg“) 1. XI.
 
Osatäitja([[J. Nestroy]] „Purustatud vaim“) 15. XI.
 
Kunstnik([[R. Presber]]i „Venus Anadyomene“) 22. XI.
 
Hans([[J. Liiv]]i „Varemed“) 13. XII.
'''1915'''
*Osatäitja ([[B.Bjornson]]i „Noorpaar“) 3. I.
*Nezanamov ([[A. Ostrovski]] „Süüta süüdlased“) 10. I.
 
'''Osad:'''
 
Osatäitja ([[B.Bjornson]]i „Noorpaar“) 3. I.
 
Nezanamov ([[A. Ostrovski]] „Süüta süüdlased“) 10. I.
'''1918'''
*Piibeleht ([[E. Vilde]] „Pisuhänd“) 4. IX.
*Cleaver ([[J. Galsworthy]] „Justiits“) 17. IX.
*Neznamov ([[A Ostrovski]] „Süüta süüdlased“) 8. X.
*Felicien Bedarride ([[P. Gavault’]] „Väike kompvekiplika“) 5. XI.
*Gustaw Kundke ([[C. Viebig]]i „Preili Freschbolzen“. Mängiti koos sama autori näidendiga „Võitlus mehe pärast“) 12. XI.
*Hlestakov ([[N. Gogol]]i „Revident“) 3. XII.
*Kählmann ([[A. Kitzberg]]i „Enne kukke ja koitu“) 10. XII.
 
'''Osad:Lavastused'''
*„Süüta süüdlased“. „Väike kompvekiplika“. „Revident“.
 
Piibeleht ([[E. Vilde]] „Pisuhänd“) 4. IX.
 
Cleaver ([[J. Galsworthy]] „Justiits“) 17. IX.
 
Neznamov ([[A Ostrovski]] „Süüta süüdlased“) 8. X.
 
Felicien Bedarride ([[P. Gavault’]] „Väike kompvekiplika“) 5. XI.
 
Gustaw Kundke ([[C. Viebig]]i „Preili Freschbolzen“. Mängiti koos sama autori näidendiga „Võitlus mehe pärast“) 12. XI.
 
Hlestakov ([[N. Gogol]]i „Revident“) 3. XII.
 
Kählmann ([[A. Kitzberg]]i „Enne kukke ja koitu“) 10. XII.
 
'''Lavastused:'''
 
„Süüta süüdlased“. „Väike kompvekiplika“. „Revident“.
'''1919'''
*Richard Didgeon ([[G. B. Shaw]]’ „Kuradi õpipoiss“) 21. I.
*Bischof ([[W. Schmidtbonn]]i „Appi, laps kukkus taevast!“) 4. II.
*Ernesto ([[J. Echnegaray]] „Suur Galeotto“) 15. IV.
*Demetrius ([[W. Shakespeare]]’i „Suveöö unenägu“) 30. VIII.
*Kurt von Selzer ([[H. Sudermann]]i „Ülem elu“) 14. X.
*Allan ([[A. Strindberg]]i „Surmatants“) I osa – 2. XII, II osa – 12. XII.
*Teddy Kimberley ([[A. Rivoire]]’i, [[L. Besnard]]’i „Sõber Teddy“) 23. XII.
 
'''Osad:Lavastused'''
*„Kuradi õpipoiss“.
*[[C. Rössler]]i, [[L. Heller]]i „Tugitoolis“ 18. III.
*„Suur Galeotto“.
*[[A. Tšehhov]]i „Kirsiaed“ 23. IX.
*„Ülem elu“.
*„Sõber Teddy“.
 
Richard Didgeon ([[G. B. Shaw]]’ „Kuradi õpipoiss“) 21. I.
 
Bischof ([[W. Schmidtbonn]]i „Appi, laps kukkus taevast!“) 4. II.
 
Ernesto ([[J. Echnegaray]] „Suur Galeotto“) 15. IV.
 
Demetrius ([[W. Shakespeare]]’i „Suveöö unenägu“) 30. VIII.
 
Kurt von Selzer ([[H. Sudermann]]i „Ülem elu“) 14. X.
 
Allan ([[A. Strindberg]]i „Surmatants“) I osa – 2. XII, II osa – 12. XII.
 
Teddy Kimberley ([[A. Rivoire]]’i, [[L. Besnard]]’i „Sõber Teddy“) 23. XII.
 
'''Lavastused:'''
 
„Kuradi õpipoiss“.
 
[[C. Rössler]]i, [[L. Heller]]i „Tugitoolis“ 18. III.
 
„Suur Galeotto“.
 
[[A. Tšehhov]]i „Kirsiaed“ 23. IX.
 
„Ülem elu“.
 
„Sõber Teddy“.
'''1920'''
*Dr. Roby Woodleigh ([[G. Kadelburg]]i, [[R. Presber]]i „Tume täpp“) 13. I.
*Paris ([[W. Schmidtbonn]]i „Mängiv Eros“) 4. II.
*Thomas Armstrong ([[E. Sheldon]]i „Romaan“) 2. III.
*Noor piirivaht ([[K. Schönherr]]i „Naiskurat“) 13. IV.
*Anton Melzer ([[G. Dregely]] „Hästiõmmeldud sabakuub“) 24. VIII.
*Karl Rünk ([[E. Peterson-Särgav]]a „Sõnajalaõis“) 31. VIII.
*Stefan Prandtner ([[E. Knoblauch]]i „Juudaskell“) 14. IX.
*Balthasar ([[C. Goetz]]i „Tuvikene pihus“), hr. Tittori ([[C. Goetz]]i „Koer peas“) – „Menagerie“ 28. IX.
*Friedl ([[R. Greinz]]i „Mägioja perenaine“) 19. X.
*Miljardäri poeg ([[G. Kaiser]]i „Gaas“) 2. XI.
*Viscount Goring ([[O. Wilde]]’i „Ideaalne abikaasa“) 23. XI.
*Gaius Petronius ([[H. Sienkiewicz]]i „Quo vadis?“) 14. XII.
 
'''Osad:Lavastused'''
*„Romaan“.
*„Naiskurat“.
*[[M. Glass]]i „Potaš ja Perlmutter“ 4. V.
*„Juudaskell“.
*„Menagerie“.
*„Quo vadis?“.
 
Dr. Roby Woodleigh ([[G. Kadelburg]]i, [[R. Presber]]i „Tume täpp“) 13. I.
 
Paris ([[W. Schmidtbonn]]i „Mängiv Eros“) 4. II.
 
Thomas Armstrong ([[E. Sheldon]]i „Romaan“) 2. III.
 
Noor piirivaht ([[K. Schönherr]]i „Naiskurat“) 13. IV.
 
Anton Melzer ([[G. Dregely]] „Hästiõmmeldud sabakuub“) 24. VIII.
 
Karl Rünk ([[E. Peterson-Särgav]]a „Sõnajalaõis“) 31. VIII.
 
Stefan Prandtner ([[E. Knoblauch]]i „Juudaskell“) 14. IX.
 
Balthasar ([[C. Goetz]]i „Tuvikene pihus“), hr. Tittori ([[C. Goetz]]i „Koer peas“) – „Menagerie“ 28. IX.
 
Friedl ([[R. Greinz]]i „Mägioja perenaine“) 19. X.
 
Miljardäri poeg ([[G. Kaiser]]i „Gaas“) 2. XI.
 
Viscount Goring ([[O. Wilde]]’i „Ideaalne abikaasa“) 23. XI.
 
Gaius Petronius ([[H. Sienkiewicz]]i „Quo vadis?“) 14. XII.
 
'''Lavastused:'''
 
„Romaan“.
 
„Naiskurat“.
 
[[M. Glass]]i „Potaš ja Perlmutter“ 4. V.
 
„Juudaskell“.
 
„Menagerie“.
 
„Quo vadis?“.
'''1921'''
*Marc-Arron ([[S. Michaelis]]e „Revolutsiooni pulm“) 25. I.
*Remigio ([[A. Schnitzler]]i „Naine pistodaga“) 8. II.
*Prinzivalli ([[M. Maeterlinck]]i „Monna Vanna“) 1. III.
*Johann Vincenz Maurermeier ([[H. Lautensack]]i „Kirikumõisa komöödia“) 22. III.
*Sõber ([[W. Hasenclever]]i „Poeg“) 19. IV.
*Arlekiin ([[R. Lothar]]i „Kuningas Arlekiin“) 28. IV.
*Harry Marsland ([[G. Moser]]i „Raamatukoguhoidja“) 10. V.
*Arnold Melchthal ([[F. Schiller]]i „Wilhelm Tell“) 8. IX.
*Jaan Jalakas ([[A. Kitzberg]]i „Püve talus“) 16. IX.
*Figaro ([[P. Beaumarchais]]’ „Figaro pulm“) 27. IX.
*Turkka ([[T. Pakkala]] „Parvepoisid“) 11. X.
*Emmanuel ([[J. Romains]]’i „Põline Cromedeyre“) 18. X.
*Henri ([[H. Devere]] „Navarra Henrik“) 22. XI.
*Prints Paul ([[O. Straus]]i „Viimne valss“) 6. XII.
 
'''Osad:Lavastused'''
*„Revolutsiooni pulm“.
*„Monna Vanna“.
*„Kirikumõisa komöödia“.
*„Raamatukoguhoidja“.
*„Figaro pulm“.
*„Navarra Henrik“.
 
Marc-Arron ([[S. Michaelis]]e „Revolutsiooni pulm“) 25. I.
 
Remigio ([[A. Schnitzler]]i „Naine pistodaga“) 8. II.
 
Prinzivalli ([[M. Maeterlinck]]i „Monna Vanna“) 1. III.
 
Johann Vincenz Maurermeier ([[H. Lautensack]]i „Kirikumõisa komöödia“) 22. III.
 
Sõber ([[W. Hasenclever]]i „Poeg“) 19. IV.
 
Arlekiin ([[R. Lothar]]i „Kuningas Arlekiin“) 28. IV.
 
Harry Marsland ([[G. Moser]]i „Raamatukoguhoidja“) 10. V.
 
Arnold Melchthal ([[F. Schiller]]i „Wilhelm Tell“) 8. IX.
 
Jaan Jalakas ([[A. Kitzberg]]i „Püve talus“) 16. IX.
 
Figaro ([[P. Beaumarchais]]’ „Figaro pulm“) 27. IX.
 
Turkka ([[T. Pakkala]] „Parvepoisid“) 11. X.
 
Emmanuel ([[J. Romains]]’i „Põline Cromedeyre“) 18. X.
 
Henri ([[H. Devere]] „Navarra Henrik“) 22. XI.
 
Prints Paul ([[O. Straus]]i „Viimne valss“) 6. XII.
 
'''Lavastused:'''
 
„Revolutsiooni pulm“.
 
„Monna Vanna“.
 
„Kirikumõisa komöödia“.
 
„Raamatukoguhoidja“.
 
„Figaro pulm“.
 
„Navarra Henrik“.
'''1922'''
*Insener Vihalem ([[S. Vard]]i „Dekoratsioon“) 10. I.
*Prokurör Pantasi Tschuku ([[L. Ganghofer]]i, M. Brocineri „Waleni pulm“) 31. I.
*Krahv Aleksei Gorny ([[M. Lengyel]]i, [[L. Biro]] „Tsaarinna“) 21. III.
*Vürst Nehljudov ([[L. Tolstoi]] – [[H. Bataille]]’ „Ülestõusmine“) 30. III
*Pierre Marechal ([[P. Frondaie]] „Montmartre“) 2. V.
*Emil Gross ([[F. Schönthani]] ja [[P. Schönthani]] „Sabiini naiste röövimine“) 14. V.
*Ants ([[A. Kitzberg]]i „Enne kukke ja koitu“) 12. IX.
*Jägala ([[J. Talomaa]] „Igavene elu“) 5. X.
*Kassander ([[L. Fuld]]a „Eesli vari“) 26. X.
*Lord Harry Sherbourg ([[L. Kitzbergi-Pappel]]i „Fatme“) 14. XI.
*Krahv Neipperg ([[V. Sardou]] „Madame Sans-Gene“) 28. XI
*Too, kloun Briquet’ tsirkuses ([[L. Andrejev]]i „Too, kes saab kõrvahoope“) 12. XII.
 
'''Osad:Lavastused'''
*„Waleni pulm“.
*„Mängupõrgu“.
*[[T. Impekowen]]i ja [[C. Mathern]]i järgi [[H. Raudsepp]] – 28. II. „Tsaarinna“
*„Sabiini naiste röövimine“.
*„Eesli vari“.
*„Too, kes saab kõrvahoope“.
 
Insener Vihalem ([[S. Vard]]i „Dekoratsioon“) 10. I.
 
Prokurör Pantasi Tschuku ([[L. Ganghofer]]i, M. Brocineri „Waleni pulm“) 31. I.
 
Krahv Aleksei Gorny ([[M. Lengyel]]i, [[L. Biro]] „Tsaarinna“) 21. III.
 
Vürst Nehljudov ([[L. Tolstoi]] – [[H. Bataille]]’ „Ülestõusmine“) 30. III
 
Pierre Marechal ([[P. Frondaie]] „Montmartre“) 2. V.
 
Emil Gross ([[F. Schönthani]] ja [[P. Schönthani]] „Sabiini naiste röövimine“) 14. V.
 
Ants ([[A. Kitzberg]]i „Enne kukke ja koitu“) 12. IX.
 
Jägala ([[J. Talomaa]] „Igavene elu“) 5. X.
 
Kassander ([[L. Fuld]]a „Eesli vari“) 26. X.
 
Lord Harry Sherbourg ([[L. Kitzbergi-Pappel]]i „Fatme“) 14. XI.
 
Krahv Neipperg ([[V. Sardou]] „Madame Sans-Gene“) 28. XI
 
Too, kloun Briquet’ tsirkuses ([[L. Andrejev]]i „Too, kes saab kõrvahoope“) 12. XII.
 
'''Lavastused:'''
 
„Waleni pulm“.
 
„Mängupõrgu“.
 
[[T. Impekowen]]i ja [[C. Mathern]]i järgi [[H. Raudsepp]] – 28. II. „Tsaarinna“
 
„Sabiini naiste röövimine“.
 
„Eesli vari“.
 
„Too, kes saab kõrvahoope“.
'''1923'''
*Andre d’Eguzon ([[A. de Caillavet]]’, [[R. de Flers]]’i, [[G. Rey]] „Võrratu avantüür“) 23. I.
*Robespierre ([[R. Rolland]]’i „Danton“) 13. III.
*Karl Annemann ([[E. Peterson-Särgava]] „Uus minister“) 10. IV.
*Orest ([[H. v. Hofmannsthal]]i „Elektra“) 24. IV.
*Marc-Arron ([[S. Michaelis]]e „Revolutsiooni pulm“) 6. V.
*Heinrich ([[A. Kitzberg]]i „Neetud talu“) 21. VIII.
*Hamlet ([[W. Shakespeare]]’i „Hamlet“) 7. IX.
 
'''Osad:Lavastused'''
*„Võrratu avantüür“.
*„Danton“.
*„Revolutsiooni pulm“.
*[[Moliere]]’i „Ihnus“ 2. X.
 
Andre d’Eguzon ([[A. de Caillavet]]’, [[R. de Flers]]’i, [[G. Rey]] „Võrratu avantüür“) 23. I.
 
Robespierre ([[R. Rolland]]’i „Danton“) 13. III.
 
Karl Annemann ([[E. Peterson-Särgava]] „Uus minister“) 10. IV.
 
Orest ([[H. v. Hofmannsthal]]i „Elektra“) 24. IV.
 
Marc-Arron ([[S. Michaelis]]e „Revolutsiooni pulm“) 6. V.
 
Heinrich ([[A. Kitzberg]]i „Neetud talu“) 21. VIII.
 
Hamlet ([[W. Shakespeare]]’i „Hamlet“) 7. IX.
 
'''Lavastused:'''
 
„Võrratu avantüür“.
 
„Danton“.
 
„Revolutsiooni pulm“.
 
[[Moliere]]’i „Ihnus“ 2. X.
'''1924'''
*Jaan ([[M. Metsanurga]] „Vagade elu“) 8. I.
*Othello ([[W. Shakespeare]]’i „Othello“) 12. III.
*Miklos Agi ([[F. Molnar]]i „Luik“) 29. IV.
*Olovernes ([[A. H. Tammsaare]] „Juudit“) 16. IX.
*Jussi Harri ([[A. Järviluoma]] „Põhjalased“) 28. X.
*Karl ([[F. Schiller]]i „Röövlid“) 16. XII.
 
'''Osad:Lavastused'''
*[[E. Toller]]i „Masinahävitajad“ 22. I.
 
*[[H. Raudsepa]] „Demobiliseeritud perekonnaisa“ 19. II.
Jaan ([[M. Metsanurga]] „Vagade elu“) 8. I.
*„Othello“.
 
*[[M. Glass]]i „Potaš ja Perlmutter“.
Othello ([[W. Shakespeare]]’i „Othello“) 12. III.
*„Luik“.
 
*„Juudit“.
Miklos Agi ([[F. Molnar]]i „Luik“) 29. IV.
*[[T. Rittner]]i „Hundid ööl“ 7. X. „Röövlid“.
 
Olovernes ([[A. H. Tammsaare]] „Juudit“) 16. IX.
 
Jussi Harri ([[A. Järviluoma]] „Põhjalased“) 28. X.
 
Karl ([[F. Schiller]]i „Röövlid“) 16. XII.
 
'''Lavastused:'''
 
[[E. Toller]]i „Masinahävitajad“ 22. I.
 
[[H. Raudsepa]] „Demobiliseeritud perekonnaisa“ 19. II.
 
„Othello“.
 
[[M. Glass]]i „Potaš ja Perlmutter“.
 
„Luik“.
 
„Juudit“.
 
[[T. Rittner]]i „Hundid ööl“ 7. X. „Röövlid“.
'''1925'''
*Advokaat Kurt Westfal ([[L. Fulda]] „Kadunud tütar“) 4. I.
*Crichton ([[J. M. Barrie]] „Imetlusväärne Crichton“) 20. I.
*Harry Domin ([[K. Capek]]i „R. U. R.“) 17. II.
*Simo Affleck (Hurt) ([[E. Leino]] „Simo Hurt“) 26. II.
*Leo Saalep ([[E. Vilde]] „Tabamata ime“) 10. III.
*Dr. Max Barren ([[S. Garrick]]u „Daam lahutuspõhjusega“) 31. III. (mänginud suvel külalisena ka kuressaare teatris.)
*Balthasar („Tuvikene pihus“), herra Tittori („Koer ajus“) – [[C. Goetz]]i „Menagerie“ 28. IV.
*Alonso Enriques ([[L. Lunz]]i „Lindprii“) 8. IX.
*Johanees Pomarius ([[C. P. v. Rossem]]i „Pomarius“) 22. IX.
*Narkas ([[L. Haarla]] „Hanuumani tütar“) 8. X.
*Rahvasaadik. Mees. ([[F. Molnar]]i „Punane veski“) 27. X.
*Hans ([[L. Koidula]] „Saaremaa onupoeg“) 20. XI.
*Jaan Jalakas ([[A. Kitzberg]]i „Püve talus“) 22. XI.
*Maurice, lavakirjanik ([[A. Strindberg]]i „Patt“) 15. XII.
 
'''Osad:Lavastused'''
*„Imetlusväärne Crichton“.
*„Daam lahutuspõhjusega“.
*„Menagerie“ ja [[P. Merimee]] „Viimse jumalaarmu tõld“ 28. IV.
*„Lindprii“.
*„Punane veski“.
*[[J. M. Barrie]] „Kvaliteedi tänav“ 12. XI.
*„Püve talus“ (lõpetas pärast [[K. Jungholz]]i [Noorleini] surma lavastuse).
 
'''1926'''
Advokaat Kurt Westfal ([[L. Fulda]] „Kadunud tütar“) 4. I.
*Konrad („Mõrtsukas“), Lord („Muinasjutt“) – [[C. Goetz]]i lühinäidendite õhtu 12. III.
*Janos ([[F. Molnar]]i „Punane veski“) 27. I (hakkas mängima hiljem).
*Baron Thomas Hoxton ([[J. Galsworthy]] „Inimsõber“) 2. II.
*Simson ([[H. Raudsepa]] „Kohtumõistja Simson“) 24. II.
*Seenetreial ([[H. Raudsepa]] „Ameerika Kristus“) 10. III.
*James Ellison ([[F. Arnold]]i, E. Bachi „Vana Aadam“) 17. IV.
 
'''Lavastused'''
Crichton ([[J. M. Barrie]] „Imetlusväärne Crichton“) 20. I.
*„Inimsõber“.
*„Vana Aadam“.
*[[H. Rudsepa]] „Demobiliseeritud perekonnaisa“ (draamatrupi tuluõhtuks) 16. V.
*'''Osad „Endlas“:'''
*Karl Moor ([[F. Schiller]]i „Röövlid“) 15. IX.
*Balthasar („Tuvikene pihus“), herra Tittori („Koer ajus“) – [[C. Goetz]]i „Menagerie“ 18. IX. (Lauter mängis esietendusel).
*Hamlet ([[W. Shakespeare]]’i „Hamlet“) 20. XI.
 
===Osad ja lavastused „Endlas“===
Harry Domin ([[K. Capek]]i „R. U. R.“) 17. II.
'''1926'''
*„Röövlid“ (ka dekoratsioonieskiisid. Teostas [[A. Möldroo]].).
*„Menagerie“.
*„Hamlet“.
*[[F. Arnld]]i, [[E. Bach]]i „Vana Aadam“ 2. XII.
 
'''1927'''
Simo Affleck (Hurt) ([[E. Leino]] „Simo Hurt“) 26. II.
*Seenetreial ([[H. Raudsepa]] „Ameerika Kristus“) 29. I.
*Crichton ([[J. M. Barrie]] „Imetlusväärne Crichton“) 12. II.
*Elias Kolk, pastor ([[L. Haarla]] „Volbri öö“) 24. II.
*Tony ([[J. Devali]] „Oma naiivses puhtuses“) 9. VII.
*Osaline ([[V. Sardou]], [[E. de Najac]]i „Lähme lahku“) 23. VII.
*Osaline ([[H. Sturm]]i „Armastuse keerdkäigud“) 6. VIII (lahkumisetendus).
 
'''Lavastused'''
Leo Saalep ([[E. Vilde]] „Tabamata ime“) 10. III.
*„Imetlusväärne Crichton“.
*„Volbri öö“.
*„Oma naiivses puhtuses“ (lavastanud ja mänginud külalisena Tonyt ka Narva teatris „Võitleja“).
*„Lähme lahku“.
 
===Osa Draamastuudios===
Dr. Max Barren ([[S. Garrick]]u „Daam lahutuspõhjusega“) 31. III. (mänginud suvel külalisena ka kuressaare teatris.)
'''1926'''
*Narr Tantris ([[E. Hardt]]i „Narr Tantris“) 8. X.
 
===Lavastused Draamastuudios===
Balthasar („Tuvikene pihus“), herra Tittori („Koer ajus“) – [[C. Goetz]]i „Menagerie“ 28. IV.
'''1926'''
*[[W. Shakespeare]]’i „Palju kära ei millestki“ 31. X.
'''1927'''
*[[L. Haarla]] „Volbri öö“ 22. I.
 
===Osa ja lavastus Töölisteatris===
Alonso Enriques ([[L. Lunz]]i „Lindprii“) 8. IX.
 
Johanees Pomarius ([[C. P. v. Rossem]]i „Pomarius“) 22. IX.
 
Narkas ([[L. Haarla]] „Hanuumani tütar“) 8. X.
 
Rahvasaadik. Mees. ([[F. Molnar]]i „Punane veski“) 27. X.
 
Hans ([[L. Koidula]] „Saaremaa onupoeg“) 20. XI.
 
Jaan Jalakas ([[A. Kitzberg]]i „Püve talus“) 22. XI.
 
Maurice, lavakirjanik ([[A. Strindberg]]i „Patt“) 15. XII.
 
'''Lavastused:'''
 
„Imetlusväärne Crichton“.
 
„Daam lahutuspõhjusega“.
 
„Menagerie“ ja [[P. Merimee]] „Viimse jumalaarmu tõld“ 28. IV.
 
„Lindprii“.
 
„Punane veski“.
 
[[J. M. Barrie]] „Kvaliteedi tänav“ 12. XI.
 
„Püve talus“ (lõpetas pärast [[K. Jungholz]]i [Noorleini] surma lavastuse).
'''1926'''
*(teised Draamastuudio tegelased): Kindral ([[M. Metsanurga]] „Kindrali poeg“) 16. X.
'''1927'''
*[[A. Faiko]] „Õpetaja Bubus“ 30. IV.
 
===Jätkub töö „Estonias“===
'''Osad:'''
'''1927'''
 
*Lord Arthur Dilling ([[F. Lonsdale]]’i „Mrs. Cheney lõpp“) 1. IV.
Konrad („Mõrtsukas“), Lord („Muinasjutt“) – [[C. Goetz]]i lühinäidendite õhtu 12. III.
*Cyrano ([[E. de Rostand]]’i „Cyrano de Bergerac“) 24. IV.
 
*Krahv Lasca ([[C. Goldon]]i „Smürna impressaario“) 17. V.
Janos ([[F. Molnar]]i „Punane veski“) 27. I (hakkas mängima hiljem).
*Andre Saligelle ([[J. Deval]]i „Oma naiivses puhtuses“), 18. V.
 
*Peer ([[H. Ibsen]]i „Peer Gynt“) 7. IX.
Baron Thomas Hoxton ([[J. Galsworthy]] „Inimsõber“) 2. II.
*Jaan Jalakas ([[A. Kitzberg]]i „Püve talus“) 11. IX.
 
Simson*William ([[HW. RaudsepaS. Maugham]]i „Kohtumõistja Simson“„Viktooria“) 2425. IIX.
 
Seenetreial ([[H. Raudsepa]] „Ameerika Kristus“) 10. III.
 
James Ellison ([[F. Arnold]]i, E. Bachi „Vana Aadam“) 17. IV.
 
'''Lavastused:'''
*[[E. Vilde]] „Pisuhänd“ 25. IX.
*[[F. Grillparzer]]i „Sappho“ 29. XI.
 
„Inimsõber“.
 
„Vana Aadam“.
 
[[H. Rudsepa]] „Demobiliseeritud perekonnaisa“ (draamatrupi tuluõhtuks) 16. V.
 
'''Osad „Endlas“:'''
 
Karl Moor ([[F. Schiller]]i „Röövlid“) 15. IX.
 
Balthasar („Tuvikene pihus“), herra Tittori („Koer ajus“) – [[C. Goetz]]i „Menagerie“ 18. IX. (Lauter mängis esietendusel).
 
Hamlet ([[W. Shakespeare]]’i „Hamlet“) 20. XI.
 
'''Lavastused „Endlas“:'''
 
„Röövlid“ (ka dekoratsioonieskiisid. Teostas [[A. Möldroo]].).
 
„Menagerie“.
 
„Hamlet“.
 
[[F. Arnld]]i, [[E. Bach]]i „Vana Aadam“ 2. XII.
 
'''Osa Draamastuudios:'''
 
Narr Tantris ([[E. Hardt]]i „Narr Tantris“) 8. X.
 
'''Lavastus Draamastuudios:'''
 
[[W. Shakespeare]]’i „Palju kära ei millestki“ 31. X.
 
'''Osa Töölisteatris:'''
 
(teised Draamastuudio tegelased): Kindral ([[M. Metsanurga]] „Kindrali poeg“) 16. X.
'''1927'''
 
'''Osad „Endlas“:'''
 
Seenetreial ([[H. Raudsepa]] „Ameerika Kristus“) 29. I.
 
Crichton ([[J. M. Barrie]] „Imetlusväärne Crichton“) 12. II.
 
Elias Kolk, pastor ([[L. Haarla]] „Volbri öö“) 24. II.
 
Tony ([[J. Devali]] „Oma naiivses puhtuses“) 9. VII.
 
Osaline ([[V. Sardou]], [[E. de Najac]]i „Lähme lahku“) 23. VII.
 
Osaline ([[H. Sturm]]i „Armastuse keerdkäigud“) 6. VIII (lahkumisetendus).
 
'''Lavastused „Endlas“:'''
 
„Imetlusväärne Crichton“.
 
„Volbri öö“.
 
„Oma naiivses puhtuses“ (lavastanud ja mänginud külalisena Tonyt ka Narva teatris „Võitleja“).
 
„Lähme lahku“.
 
'''Lavastus Draamastuudios:'''
 
[[L. Haarla]] „Volbri öö“ 22. I.
 
'''Lavastus Töölisteater:'''
 
[[A. Faiko]] „Õpetaja Bubus“ 30. IV.
 
'''Jätkub töö „Estonias“.'''
 
'''Osad:'''
 
Lord Arthur Dilling ([[F. Lonsdale]]’i „Mrs. Cheney lõpp“) 1. IV.
 
Cyrano ([[E. de Rostand]]’i „Cyrano de Bergerac“) 24. IV.
 
Krahv Lasca ([[C. Goldon]]i „Smürna impressaario“) 17. V.
 
Andre Saligelle ([[J. Deval]]i „Oma naiivses puhtuses“), 18. V.
 
Peer ([[H. Ibsen]]i „Peer Gynt“) 7. IX.
 
Jaan Jalakas ([[A. Kitzberg]]i „Püve talus“) 11. IX.
 
William ([[W. S. Maugham]]i „Viktooria“) 25. X.
 
Lavastused: [[E. Vilde]] „Pisuhänd“ 25. IX. [[F. Grillparzer]]i „Sappho“ 29. XI.
'''1928'''
*Vernon Wethrelle ([[J. K. Jerome]]’i „Fanny ja ta teenijaid“) 10. I.
*Tammaru peremees ([[A. Kitzberg]]i „Libahunt“) 31. I.
*Oliver ([[W. Shakespeare]]’i „Armu-ja narrimäng“ („Nagu teile meeldib“)) 6. III.
*Prof. Waldemat Weber ([[F. Arnold]]i, [[E. Bach]]i „Hurraa-poiss“) 4. V.
*Fiesco ([[F. Schiller]]i „Fiesco“ („Vandenõu Genuas“). Kavalehel alapealkiri „Vabariiklik vandenõu“) 11. IX.
*Möbius ([[W. Hasenclever]]i „Peenem härra“) 26. IX.
*Krahv Peeter von der Pahlen, Peterburi sõjakuberner ([[A. Neumann]]i „Patrioot“) 16. X.
 
'''Osad:Lavastused'''
*„Libahunt“.
 
*„Armu- ja narrimäng“.
Vernon Wethrelle ([[J. K. Jerome]]’i „Fanny ja ta teenijaid“) 10. I.
*„Peenem härra“.
 
*„Patrioot“.
Tammaru peremees ([[A. Kitzberg]]i „Libahunt“) 31. I.
*[[H. Raudsepa]] „Siinai tähistel“ 16. XI.
 
Oliver ([[W. Shakespeare]]’i „Armu-ja narrimäng“ („Nagu teile meeldib“)) 6. III.
 
Prof. Waldemat Weber ([[F. Arnold]]i, [[E. Bach]]i „Hurraa-poiss“) 4. V.
 
Fiesco ([[F. Schiller]]i „Fiesco“ („Vandenõu Genuas“). Kavalehel alapealkiri „Vabariiklik vandenõu“) 11. IX.
 
Möbius ([[W. Hasenclever]]i „Peenem härra“) 26. IX.
 
Krahv Peeter von der Pahlen, Peterburi sõjakuberner ([[A. Neumann]]i „Patrioot“) 16. X.
 
'''Lavastused:'''
 
„Libahunt“.
 
„Armu- ja narrimäng“.
 
„Peenem härra“.
 
„Patrioot“.
 
[[H. Raudsepa]] „Siinai tähistel“ 16. XI.
 
Vabaõhuetendus (Draamastuudioga):
*[[A. Adson]]i „Toomapäev“ 1. VII.
 
[[A. Adson]]i „Toomapäev“ 1. VII.
'''1929'''
*Sebastian ([[W. Shakespeare]]’i „Torm“) 22. IX.
*Topaze ([[M. Pagnol]]i „Eluaabits“) 22. X.
*Praost ([[M. Metsanurga]] „Talupoja poeg“) 20. XI.
*Peeter Paul Lutz ([[R. Bernauer]]i, R. Oesterreicheri „Raha tänaval“) 6. XII.
*Peer ([[H. Ibsen]]i „Peer Gynt“), külalisesinemine Narva teatris „[[Võitleja]]“.
 
'''Osad:Lavastused'''
*„Torm“. [[W. Hasenclever]]i „Peenem härra“ „Vanemuises“ 24. XI.
 
Sebastian ([[W. Shakespeare]]’i „Torm“) 22. IX.
 
Topaze ([[M. Pagnol]]i „Eluaabits“) 22. X.
 
Praost ([[M. Metsanurga]] „Talupoja poeg“) 20. XI.
 
Peeter Paul Lutz ([[R. Bernauer]]i, R. Oesterreicheri „Raha tänaval“) 6. XII.
 
Peer ([[H. Ibsen]]i „Peer Gynt“), külalisesinemine Narva teatris „[[Võitleja]]“.
 
'''Lavastused:'''
 
„Torm“. [[W. Hasenclever]]i „Peenem härra“ „Vanemuises“ 24. XI.
'''1930'''
*Mackie (Machath) ([[B. Brecht]]i – [[K. Weill]]i „Kolmekrossiooper“) 10. I.
*Universaalpanga direktor Thomas ([[L. Fodor]]i „Vaene kui kirikurott“) 4. II.
*Jalaka Jaan ([[A. Kitzberg]]i „Püve talus“) 24. II.
*Stanhope ([[R. C. Sherriff]]i „Teekonna lõpp“) 4. III.
*Jason ([[F. Grillprazer]]i „Medea“) 27. IV.
*Turkka ([[T. Pakkala]] „Parvepoisid“, B. Kuuskemaa lahkumisetendus) 11. V.
*Julius ([[A. Kitzberg]]i „Neetud talu“) 12. IX.
*Patrik Abel ([[A. Nichols]]i „Iiri roos“) 2. X.
*Bernard Joyce ([[W. S. Maugham]]i „Kiri“) 31. X.
*Felix ([[W. Hasenclever]]i „Abielud sõlmitakse taevas“) 19. XI.
 
'''Osad:Lavastused'''
*„Kolmekrossiooper“.
*„Püve talus“.
*„Teekonna lõpp“.
 
Mackie (Machath) ([[B. Brecht]]i – [[K. Weill]]i „Kolmekrossiooper“) 10. I.
 
Universaalpanga direktor Thomas ([[L. Fodor]]i „Vaene kui kirikurott“) 4. II.
 
Jalaka Jaan ([[A. Kitzberg]]i „Püve talus“) 24. II.
 
Stanhope ([[R. C. Sherriff]]i „Teekonna lõpp“) 4. III.
 
Jason ([[F. Grillprazer]]i „Medea“) 27. IV.
 
Turkka ([[T. Pakkala]] „Parvepoisid“, B. Kuuskemaa lahkumisetendus) 11. V.
 
Julius ([[A. Kitzberg]]i „Neetud talu“) 12. IX.
 
Patrik Abel ([[A. Nichols]]i „Iiri roos“) 2. X.
 
Bernard Joyce ([[W. S. Maugham]]i „Kiri“) 31. X.
 
Felix ([[W. Hasenclever]]i „Abielud sõlmitakse taevas“) 19. XI.
 
'''Lavastused:'''
 
„Kolmekrossiooper“.
 
„Püve talus“.
 
„Teekonna lõpp“.
'''1931'''
*Lauluisa (Kreutzwald) ([[A. Adson]]i „Lauluisa ja Kirjaneitsi“) 9. I.
*Doktor Konrad Ross ([[B. Frank]]i „Torm veeklaasis“) 13. II.
*Maurice ([[L. Verneuil]]’ „Saatan“ („Härra Lamberthier“)) 15. III.
*Noorkikas ([[H. Raudsepa]] „Põrunud aru õnnistus“) 11. IX.
*Henry Lennox ([[J. Galsworthy]] „Tuli“ („Katus“)) 9. X.
*Lääne vanem Kulle ([[A. Adson]]i „Neli kuningat“) 1. XI.
*Dr. Sporum ([[F. Molnar]]i „Õnnehaldjas“) 29. XI.
 
'''Osad:Lavastused'''
*„Põrunud aru õnnistus“.
 
*„Tuli“.
Lauluisa (Kreutzwald) ([[A. Adson]]i „Lauluisa ja Kirjaneitsi“) 9. I.
*„Neli kuningat“.
 
*[[E. Vilde]] „Pisuhänd“ 2. XI.
Doktor Konrad Ross ([[B. Frank]]i „Torm veeklaasis“) 13. II.
 
Maurice ([[L. Verneuil]]’ „Saatan“ („Härra Lamberthier“)) 15. III.
 
Noorkikas ([[H. Raudsepa]] „Põrunud aru õnnistus“) 11. IX.
 
Henry Lennox ([[J. Galsworthy]] „Tuli“ („Katus“)) 9. X.
 
Lääne vanem Kulle ([[A. Adson]]i „Neli kuningat“) 1. XI.
 
Dr. Sporum ([[F. Molnar]]i „Õnnehaldjas“) 29. XI.
'''
Lavastused:'''
 
„Põrunud aru õnnistus“.
 
„Tuli“.
 
„Neli kuningat“.
 
[[E. Vilde]] „Pisuhänd“ 2. XI.
'''1932'''
*Teemandi-Louis ([[Ch. MacArthur]]i, B. Hechti „Kõmu“) 6. I.
*Franzi ([[F. Langer]]i „Agul“) 12. II.
*Tundmatu ([[H. Wuolijoe]] „Koidula“) 21. X.
*Krahv Georg P. E. Dy Lay ([[A. Adson]]i „Iluduskuninganna“) 18. XI.
 
'''Osad:Lavastused'''
*„Kõmu“.
*[[J. Mets]]a „President Nuiatust“ 10. IV.
*[[H. Raudsepa]] „Vedelvorst“ 7. IX.
*„Koidula“.
*Agapetuse [[Y. Soini]] „Õnnelik Sakarias“ 30. XII.
 
Teemandi-Louis ([[Ch. MacArthur]]i, B. Hechti „Kõmu“) 6. I.
 
Franzi ([[F. Langer]]i „Agul“) 12. II.
 
Tundmatu ([[H. Wuolijoe]] „Koidula“) 21. X.
 
Krahv Georg P. E. Dy Lay ([[A. Adson]]i „Iluduskuninganna“) 18. XI.
 
'''Lavastused:'''
 
„Kõmu“.
 
[[J. Mets]]a „President Nuiatust“ 10. IV.
 
[[H. Raudsepa]] „Vedelvorst“ 7. IX.
 
„Koidula“.
 
Agapetuse [[Y. Soini]] „Õnnelik Sakarias“ 30. XII.
'''1933'''
*Stefan ([[B. Frank]]i „Niina“) 5. II.
*Lembitu ([[J. Karma]] „Lembitu“) 23. II.
*Kaarel Kukk ([[Ch. Rutoff]]i „Väimehed“) 17. III.
*Dr. Konrad Bickert ([[M. Alsberg]]i, [[O. Hesse]] „Eeljuurdlus) 17. IV.
*Paul ([[F. Cammerlohr]]i, [[E. Ebermayer]]i „Sularaha“) 30. IV.
*Enzinger ([[S. Geyer]]i, [[P. Frank]]i „Suhkur ja sool“) 21. V.
*Kivirist ([[H. Raudsepa]] „Salongis ja kongis“) 8. IX.
*Harry Easter ([[E. Rice]]’i „Tänav“) 26. XI.
 
'''Osad:Lavastused'''
*„Väimehed“.
*„Salongis ja kongis“.
*[[B. Blume]] „Punane kukk“ 22. X.
 
Stefan ([[B. Frank]]i „Niina“) 5. II.
 
Lembitu ([[J. Karma]] „Lembitu“) 23. II.
 
Kaarel Kukk ([[Ch. Rutoff]]i „Väimehed“) 17. III.
 
Dr. Konrad Bickert ([[M. Alsberg]]i, [[O. Hesse]] „Eeljuurdlus) 17. IV.
 
Paul ([[F. Cammerlohr]]i, [[E. Ebermayer]]i „Sularaha“) 30. IV.
 
Enzinger ([[S. Geyer]]i, [[P. Frank]]i „Suhkur ja sool“) 21. V.
 
Kivirist ([[H. Raudsepa]] „Salongis ja kongis“) 8. IX.
 
Harry Easter ([[E. Rice]]’i „Tänav“) 26. XI.
 
'''Lavastused:'''
 
„Väimehed“.
 
„Salongis ja kongis“.
 
[[B. Blume]] „Punane kukk“ 22. X.
'''1934'''
*Ferdys Pistora ([[F. Langer]]i „Puhastustuli“) 5. I.
*Köster ([[A. Tammann]]i „Pilveristi“) 8. IV.
*Jalaka Jaan ([[A. Kitzberg]]i „Püve talus“) 28. V.
*Lucien Garraud ([[O. Mirbeau]] „Äri on äri“) 5. X.
*Vabakunstnik ([[A. Adson]]i „Elav kapital“) 11. XI.
*Gaston Valtier ([[L. Verneuil]]’, [[G. Berr]]i „Maksumaksjate kool“) 2. XII.
*Briggs ([[J. Swerling]]i, [[E. G. Robinson]]i „Börsipalavik“) 23. XII.
 
'''Osad:Lavastused'''
*„Pilveristi“.
*„Püve talus“.
*[[H. Raudsepa]] „Roosad prillid“ 9. IX.
*„Börsipalavik“.
 
Ferdys Pistora ([[F. Langer]]i „Puhastustuli“) 5. I.
 
Köster ([[A. Tammann]]i „Pilveristi“) 8. IV.
 
Jalaka Jaan ([[A. Kitzberg]]i „Püve talus“) 28. V.
 
Lucien Garraud ([[O. Mirbeau]] „Äri on äri“) 5. X.
 
Vabakunstnik ([[A. Adson]]i „Elav kapital“) 11. XI.
 
Gaston Valtier ([[L. Verneuil]]’, [[G. Berr]]i „Maksumaksjate kool“) 2. XII.
 
Briggs ([[J. Swerling]]i, [[E. G. Robinson]]i „Börsipalavik“) 23. XII.
 
'''Lavastused:'''
 
„Pilveristi“.
 
„Püve talus“.
 
[[H. Raudsepa]] „Roosad prillid“ 9. IX.
 
„Börsipalavik“.
'''1935'''
*Robert Dudley ([[F. Schiller]]i „Maria Stuart“) 30. I.
*Vilhelm Voigt ([[C. Zuckmayer]]i „Köpenicki pealik“) 8. III.
*Martin Jool ([[K. A. Hindrey]] „Raidaru kirikumõis“) 5. V.
*Malvolio ([[W. Shakespeare]]’i „Mida soovite“) 15. IX.
*Marc Fournier ([[E. Bourdet]]’ „Äsja ilmunud“) 18. X.
*Naatan ([[E. O’Neill]]i „Oi, noorus!“) 15. XII.
 
'''Osad:Lavastused'''
*[[H. Bergman]]i „Nobeli auhind“ 29. III.
*[[A. Kalda]] „Mare ja ta poeg“ 15. XI.
*„Oi, noorus!“.
 
Robert Dudley ([[F. Schiller]]i „Maria Stuart“) 30. I.
 
Vilhelm Voigt ([[C. Zuckmayer]]i „Köpenicki pealik“) 8. III.
 
Martin Jool ([[K. A. Hindrey]] „Raidaru kirikumõis“) 5. V.
 
Malvolio ([[W. Shakespeare]]’i „Mida soovite“) 15. IX.
 
Marc Fournier ([[E. Bourdet]]’ „Äsja ilmunud“) 18. X.
 
Naatan ([[E. O’Neill]]i „Oi, noorus!“) 15. XII.
 
'''Lavastused:'''
 
[[H. Bergman]]i „Nobeli auhind“ 29. III.
 
[[A. Kalda]] „Mare ja ta poeg“ 15. XI.
 
„Oi, noorus!“.
'''1936'''
*Christian Ivanovitš Hübner ([[N. Gogol]]i „Revident“) 31. I.
*Benedict ([[W. Shakespeare]]’i „Palju kära ei millestki“) 17. V.
*Wilhelm Tell ([[F. Schiller]]i „Wilhelm Tell“) 21. IX.
*Aarne ([[H. Wuolijoe]] „Niskamäe naised“) 15. XI.
 
'''Osad:Lavastused'''
*[[H. Raudsepa]] „Mikumärdi“ 22. II.
*[[J. Deval]]i „Preili“ 29. III.
*[[W. S. Maugham]]i „Peavõtt“ 16. X.
*[[A. Kitzberg]]i „Püve Talus“ 2. II Valga teatris „Säde“.
 
Christian Ivanovitš Hübner ([[N. Gogol]]i „Revident“) 31. I.
 
Benedict ([[W. Shakespeare]]’i „Palju kära ei millestki“) 17. V.
 
Wilhelm Tell ([[F. Schiller]]i „Wilhelm Tell“) 21. IX.
 
Aarne ([[H. Wuolijoe]] „Niskamäe naised“) 15. XI.
 
'''Lavastused:'''
 
[[H. Raudsepa]] „Mikumärdi“ 22. II.
 
[[J. Deval]]i „Preili“ 29. III.
 
[[W. S. Maugham]]i „Peavõtt“ 16. X.
 
[[A. Kitzberg]]i „Püve Talus“ 2. II Valga teatris „Säde“.
'''1937'''
*Vinnal ([[H. Raudsepa]] „Lipud tormis“) 24. II.
*Graziano ([[W. Shakespeare]]’i „Veneetsia kaupmees“) 9. IV.
*Kaarel ([[A. Kitzberg]]i „Tuulte pöörises“) 12. IX.
*Theseus ([[W. Shakespeare]]’i „Suveöö unenägu“) 17. IX.
 
'''Osad:Lavastused'''
*„Lipud tormis“.
*[[O. Luts]]u „Paunvere“ 14. V.
*„Suveöö unenägu“.
*[[H. Raudsepa]] „Mees, kelle käes on trumbid“ 17. X.
 
Vinnal ([[H. Raudsepa]] „Lipud tormis“) 24. II.
 
Graziano ([[W. Shakespeare]]’i „Veneetsia kaupmees“) 9. IV.
 
Kaarel ([[A. Kitzberg]]i „Tuulte pöörises“) 12. IX.
 
Theseus ([[W. Shakespeare]]’i „Suveöö unenägu“) 17. IX.
 
'''Lavastused:'''
 
„Lipud tormis“.
 
[[O. Luts]]u „Paunvere“ 14. V.
 
„Suveöö unenägu“.
 
[[H. Raudsepa]] „Mees, kelle käes on trumbid“ 17. X.
'''1938'''
*Figaro ([[P. Beaumarchais]]’ „Figaro pulm“) 14. I.
*Karla ([[A. H. Tammsaare]]-[[A. Särev]]i „Andres ja Pearu“) 18. II.
*Kaarle Kristjan Soratie ([[H. Wuolijoe]] „Juuraku Hulda) 25. III.
*Frank Haines ([[D. Smith]]i „Esimene kevadpäev”) 8. V.
*Mehe hääl valjuhääldajast ([[K. Capek]]i „Ema”) 16. XI.
 
'''Osad:Lavastused'''
*„Andres ja Pearu”.
*„Esimene kevadpäev”.
*[[E. Vilde]] „Pisuhänd” 11. IX.
*[[W. Perzynsk]]i „Kergemeelne õde” 18. XII.
 
Figaro ([[P. Beaumarchais]]’ „Figaro pulm“) 14. I.
 
Karla ([[A. H. Tammsaare]]-[[A. Särev]]i „Andres ja Pearu“) 18. II.
 
Kaarle Kristjan Soratie ([[H. Wuolijoe]] „Juuraku Hulda) 25. III.
 
Frank Haines ([[D. Smith]]i „Esimene kevadpäev”) 8. V.
 
Mehe hääl valjuhääldajast ([[K. Capek]]i „Ema”) 16. XI.
 
'''Lavastused:'''
 
„Andres ja Pearu”.
 
„Esimene kevadpäev”.
 
[[E. Vilde]] „Pisuhänd” 11. IX.
 
[[W. Perzynsk]]i „Kergemeelne õde” 18. XII.
'''1939'''
*Kapten ([[A. Kivika]]-[[A. Annist]]i „Nimed marmortahvlil”) 24. II.
*Aarne ([[H. Wuolijoe]] „Niskamäe leib”) 2. IV.
*Johannes Niglas ([[H. Raudsepa]] „Ameerika Kristus”) 10. IX.
*Dr. Hans Lepik ([[A. Jakobson]]i „Viirastused”) 17. XI.
 
'''Osad:Lavastused'''
*„Nimed marmortahvlil”.
 
*„Niskamäe leib”.
Kapten ([[A. Kivika]]-[[A. Annist]]i „Nimed marmortahvlil”) 24. II.
*[[I. Turja]] „Kohtunik Marta” 18. X (lõpetas [[P. Alpo]] lavastuse).
 
Aarne (*[[HM. WuolijoeMetsanurga]] „Niskamäe„Vagade leib”)elu” 219. IVXI.
 
Johannes Niglas ([[H. Raudsepa]] „Ameerika Kristus”) 10. IX.
 
Dr. Hans Lepik ([[A. Jakobson]]i „Viirastused”) 17. XI.
 
'''Lavastused:'''
 
„Nimed marmortahvlil”.
 
„Niskamäe leib”.
 
[[I. Turja]] „Kohtunik Marta” 18. X (lõpetas [[P. Alpo]] lavastuse).
 
[[M. Metsanurga]] „Vagade elu” 19. XI.
'''1940'''
*Hans Ilves ([[E. Vilde]] „Side”) 14. IX.
*Härra Topaze ([[M. Pagnol]]i „Eluaabits”) 3. XI.
*Vincentio ([[W. Shakespeare]]’i „Tõrksa taltsutus”) 22. XII.
 
'''Osad:'''
 
Hans Ilves ([[E. Vilde]] „Side”) 14. IX.
 
Härra Topaze ([[M. Pagnol]]i „Eluaabits”) 3. XI.
 
Vincentio ([[W. Shakespeare]]’i „Tõrksa taltsutus”) 22. XII.
'''1941'''
*Andrei Nahhodka ([[M. Gorki]] „Ema”) 23. II.
*Tammaru peremees ([[A. Kitzberg]]i „Libahunt”) 4. IV.
*Cotillard ([[R. Fauchois]]’ „Ettevaatust! Värske värv!” 23. V.
 
'''Osad:'''
 
Andrei Nahhodka ([[M. Gorki]] „Ema”) 23. II.
 
Tammaru peremees ([[A. Kitzberg]]i „Libahunt”) 4. IV.
 
Cotillard ([[R. Fauchois]]’ „Ettevaatust! Värske värv!” 23. V.
'''1944'''
*Topaze ([[M. Pagnol]]i „Eluaabits”) 19. XI.
 
'''Osa:Lavastus'''
*[[K. Simonov]]i „Vene inimesed” 22. XII.
 
Topaze ([[M. Pagnol]]i „Eluaabits”) 19. XI.
 
'''Lavastus:'''
 
[[K. Simonov]]i „Vene inimesed” 22. XII.
'''1945'''
*Cotillard ([[R. Fauchois]]’ „Ettevaatust! Värske värv!”) 4. II.
*Riho Laiksaar ([[J. Semper]]i „Aja käsk”) 8. XI.
*Claudius ([[W. Shakespeare]]’i „Hamlet”) 2. XII.
 
'''Osad:Lavastused'''
*[[I. Štok]]i „Udu lahe kohal” 24. VI.
*„Aja käsk” – näitejuht, lavastaja [[F. Moor]].
 
Cotillard ([[R. Fauchois]]’ „Ettevaatust! Värske värv!”) 4. II.
 
Riho Laiksaar ([[J. Semper]]i „Aja käsk”) 8. XI.
 
Claudius ([[W. Shakespeare]]’i „Hamlet”) 2. XII.
 
'''Lavastused:'''
 
[[I. Štok]]i „Udu lahe kohal” 24. VI.
 
„Aja käsk” – näitejuht, lavastaja [[F. Moor]].
'''1946'''
*Mihhail Skrobotov ([[M. Gork]]i „Vaenlased”) 16. VI.
*Ivan Petrov ([[K. Simonov]]i „Praha kastanite all”) 21. IV.
*Haritonov ([[B. Lavrenjov]]i „Nende eest kes merel”) 31. XII.
 
'''Osad:Lavastused'''
*[[L. Hellmann]]i „Rebased” 20. II.
*„Vaenlased”.
*[[H. Raudsepa]] „Tagatipu Tiisenoosen” 29. IX.
*„Nende eest, kes merel” – näitejuht, lavastaja [[G. Tugolessov]].
 
Mihhail Skrobotov ([[M. Gork]]i „Vaenlased”) 16. VI.
 
Ivan Petrov ([[K. Simonov]]i „Praha kastanite all”) 21. IV.
 
Haritonov ([[B. Lavrenjov]]i „Nende eest kes merel”) 31. XII.
 
'''Lavastused:'''
 
[[L. Hellmann]]i „Rebased” 20. II.
 
„Vaenlased”.
 
[[H. Raudsepa]] „Tagatipu Tiisenoosen” 29. IX.
 
„Nende eest, kes merel” – näitejuht, lavastaja [[G. Tugolessov]].
'''1947'''
*Soobik ([[A. Jakobson]]i „Rooste”) 9. XI.
*Veršinin ([[A. Tšehhov]]i „Kolm õde”) 7. XII.
 
'''Osad:Lavastused'''
*[[K. Simonov]]i „Vene küsimus” 20. IV.
*„Rooste”.
*„Kolm õde”.
 
'''1948'''
Soobik ([[A. Jakobson]]i „Rooste”) 9. XI.
*Doktor Ninko ([[B. Nušic]]i „Proua minister”) 30. XI.
 
'''Lavastused'''
Veršinin ([[A. Tšehhov]]i „Kolm õde”) 7. XII.
*[[G. Berjozko]] „Mehisus” 23. II.
'''Lavastused:'''
*[[A. Jakobson]]i „Kaks leeri” 26. IX.
 
*[[KI. SimonovEhrenburg]]i „Vene„Lõvi küsimus”linnaväljakul” 2016. IVXI.
 
„Rooste”.
 
„Kolm õde”.
'''1948'''
 
'''Osa:'''
 
Doktor Ninko ([[B. Nušic]]i „Proua minister”) 30. XI.
 
'''Lavastused:'''
 
[[G. Berjozko]] „Mehisus” 23. II.
 
[[A. Jakobson]]i „Kaks leeri” 26. IX.
 
[[I. Ehrenburg]]i „Lõvi linnaväljakul” 16. XI.
'''1949'''
*Othello ([[W. Shakespeare]]’i „Othello”) 13. I.
*Einari Pitkäniemi ([[E. Grini]] „Tuul lõunast”) 16. II.
*1949. a. märtsist Tallinna Riikliku Draamateatri peanäitejuht.
*Claudius ([[W. Shakespeare]]’i „Hamlet”) 2. VII.
*Luka Lukitš Hlopkov ([[N. Gogol]]i „Revident”) 15. X.
*Costa Varra ([[N. Vitra]] „Hukkamõistetute vandenõu”) 12. XI.
 
'''Osad:Lavastused'''
*[[A. Korneitšuk]]i „Ukraina steppides” 22. V.
*[[G. Mdivan]]i „Kes on süüdi?” 8. IX.
*„Revident”.
*[[A. Sfronov]]i „Moskva iseloom” 21. XII.
 
Othello ([[W. Shakespeare]]’i „Othello”) 13. I.
 
Einari Pitkäniemi ([[E. Grini]] „Tuul lõunast”) 16. II.
 
1949. a. märtsist Tallinna Riikliku Draamateatri peanäitejuht.
 
Claudius ([[W. Shakespeare]]’i „Hamlet”) 2. VII.
 
Luka Lukitš Hlopkov ([[N. Gogol]]i „Revident”) 15. X.
 
Costa Varra ([[N. Vitra]] „Hukkamõistetute vandenõu”) 12. XI.
 
'''Lavastused:'''
 
[[A. Korneitšuk]]i „Ukraina steppides” 22. V.
 
[[G. Mdivan]]i „Kes on süüdi?” 8. IX.
 
„Revident”.
 
[[A. Sfronov]]i „Moskva iseloom” 21. XII.
'''1950'''
*Sergei Aleksandrovitš Trubnikov ([[K. Simonov]]i „Võõras vari”) 12. II.
*Paralepp ([[A. H. Tammsaare]]-[[A. Särevi]] „Pankrot”) 12. XI.
 
'''Osad:Lavastus'''
*[[A. Jakobson]]i „Ehitajad” 8. VII.
 
'''1951'''
Sergei Aleksandrovitš Trubnikov ([[K. Simonov]]i „Võõras vari”) 12. II.
*Lund ([[A. Jakobson]]i „Öö ja päeva piiril”) 14. II.
*Ricaredo ([[Lope de Vega]] „Tantsuõpetaja”) 25. IV.
*Voronov ([[V. Višnevsk]]i „Unustamatu 1919”) 12. VI.
*Richard Berg ([[L. Šeinin]]i „Sajandi keskel”) 4. X.
*Moki Parmjonõtš Knurov ([[A. Ostrovski]] „Kaasavaratu”) 24. XI.
 
Paralepp ([[A. H. Tammsaare]]-[[A. Särevi]] „Pankrot”) 12. XI.
 
'''Lavastus:'''
 
[[A. Jakobson]]i „Ehitajad” 8. VII.
'''1951'''
 
'''Osad:'''
 
Lund ([[A. Jakobson]]i „Öö ja päeva piiril”) 14. II.
 
Ricaredo ([[Lope de Vega]] „Tantsuõpetaja”) 25. IV.
 
Voronov ([[V. Višnevsk]]i „Unustamatu 1919”) 12. VI.
 
Richard Berg ([[L. Šeinin]]i „Sajandi keskel”) 4. X.
 
Moki Parmjonõtš Knurov ([[A. Ostrovski]] „Kaasavaratu”) 24. XI.
'''1952'''
*Okajomov ([[A. Afinogenov]]i „Mašake”) 16. II.
*Karenin ([[L. Tolstoi]] „Anna Karenina”) 3. V.
*Sm. Stepanjan ([[A. Suorov]]i „Koit Moskva kohal“) 17. V.
*Adõlov ([[A. Kahhar]]i „Siidsüžanee“) 4. X.
*Kindral de Frandchamp ([[H. De Balzac]]i „Võõrasema“) 28. XII.
 
'''Osad:Lavastused'''
*[[A. Jakobson]]i „Šaakalid“ 26. I.
 
Okajomov (*[[AJ. AfinogenovRainis]]ie „Puhu, „Mašake”)tuul!“ 16. IIIII.
 
Karenin ([[L. Tolstoi]] „Anna Karenina”) 3. V.
 
Sm. Stepanjan ([[A. Suorov]]i „Koit Moskva kohal“) 17. V.
 
Adõlov ([[A. Kahhar]]i „Siidsüžanee“) 4. X.
 
Kindral de Frandchamp ([[H. De Balzac]]i „Võõrasema“) 28. XII.
 
'''Lavastused:'''
 
[[A. Jakobson]]i „Šaakalid“ 26. I.
 
[[J. Rainis]]e „Puhu, tuul!“ 16. III.
'''1953'''
*Gunnar Hansen ([[A. Jakobson]]i „Kaitseinger Nebraskast“) 11. IV.
*Roman Krugljakov ([[L. Zorin]]i „Avameelne kõnelus“) 21. VI.
 
'''Osad:Lavastused'''
*[[A. Arbuzov]]i „Tanja“ 22. II. [[A. Salõnski]] „Ohtlik kaaslane“ 7. XI.
 
Gunnar Hansen ([[A. Jakobson]]i „Kaitseinger Nebraskast“) 11. IV.
 
Roman Krugljakov ([[L. Zorin]]i „Avameelne kõnelus“) 21. VI.
 
'''Lavastused:'''
 
[[A. Arbuzov]]i „Tanja“ 22. II. [[A. Salõnski]] „Ohtlik kaaslane“ 7. XI.
'''1954'''
*Dr. Villak ([[A. Jakobson]]i „Viirastused“) 25. VI.
 
'''Osa:Lavastused'''
*[[A. Jakobson]]i „Suremine“ 30. I.
 
Dr. Villak (*[[A. JakobsonTšehhov]]i „Viirastused“)„Kolm õde“ 251. VIV.
*[[W. Shakespeare]]'i „Mõõt mõõdu vastu“ 30. XII.
 
'''Lavastused:'''
 
[[A. Jakobson]]i „Suremine“ 30. I.
 
[[A. Tšehhov]]i „Kolm õde“ 1. V.
 
[[W. Shakespeare]]'i „Mõõt mõõdu vastu“ 30. XII.
'''1955'''
*Anton Antonovitš Skvoznik-Dmuhhanovski, Linnapealik ([[N. Gogol]]i „Revident“) 8. V.
*Gustav Räni ([[A. Jakobson]]i „Vana tamm“) 28. VI.
*Küüslauk ([[A. Kitzberg]]i „Laurits“) 26. XII.
 
'''Osad:Lavastused'''
*„Revident“.
*[[H. Wuolijoe]] „Põlev maa“ 18. IX.
*[[L. Leonov]]i „Tavaline inimene“ 7. X.
 
Anton Antonovitš Skvoznik-Dmuhhanovski, Linnapealik ([[N. Gogol]]i „Revident“) 8. V.
 
Gustav Räni ([[A. Jakobson]]i „Vana tamm“) 28. VI.
 
Küüslauk ([[A. Kitzberg]]i „Laurits“) 26. XII.
 
'''Lavastused:'''
 
„Revident“.
 
[[H. Wuolijoe]] „Põlev maa“ 18. IX.
 
[[L. Leonov]]i „Tavaline inimene“ 7. X.
'''1956'''
*Fjodor Favrilovitš Tereštšenko ([[A. Korneitšuk]]i „Tiivad“) 26. II.
*Harald Lauer ([[A. Hind]]i „Peibutuslaul“) 15. IX.
*Rittmeister ([[A. Fredro]] „Daamid ja husaarid“) 30. IX.
*Organist Heinmann ([[E. Vilde]] „Tabamata ime“).
 
'''Osad:Lavastus'''
*„Daamid ja husaarid“.
 
Fjodor Favrilovitš Tereštšenko ([[A. Korneitšuk]]i „Tiivad“) 26. II.
 
Harald Lauer ([[A. Hind]]i „Peibutuslaul“) 15. IX.
 
Rittmeister ([[A. Fredro]] „Daamid ja husaarid“) 30. IX.
 
Organist Heinmann ([[E. Vilde]] „Tabamata ime“).
 
'''Lavastus:'''
 
„Daamid ja husaarid“.
'''1957'''
*Jaak Jooram ([[H. Raudsepa]] „Mikumärdi“) 21. IV.
*Felian O'Relian ([[H. Laxness]]i „Müüdud hällilaul“) 27. VI.
*Maksim Fornostajev ([[K. Trenjov]]i „Ljubov Jarovaja“) 3. XI.
 
'''Osad:'''
 
Jaak Jooram ([[H. Raudsepa]] „Mikumärdi“) 21. IV.
 
Felian O'Relian ([[H. Laxness]]i „Müüdud hällilaul“) 27. VI.
 
Maksim Fornostajev ([[K. Trenjov]]i „Ljubov Jarovaja“) 3. XI.
'''1958'''
*Shylock ([[W. Shakespeare]]'i „Veneetsia kaupmees“) 13. IV.
 
'''Osa:'''
 
Shylock ([[W. Shakespeare]]'i „Veneetsia kaupmees“) 13. IV.
'''1959'''
*Pjotr Nikolajevitš Sorin ([[A. Tšehhov]]i „Kajakas“) 18. X.
 
'''Osa:'''
 
Pjotr Nikolajevitš Sorin ([[A. Tšehhov]]i „Kajakas“) 18. X.
'''1963'''
*Karpa ([[V. Pandi]] „Avarii“ V. Kingissepa nim. TRA Draamateatris) 7. XI.
 
'''Osa:'''
 
Karpa ([[V. Pandi]] „Avarii“ V. Kingissepa nim. TRA Draamateatris) 7. XI.
'''1964'''
'''=Lavastus:'''
*[[A. Kitzberg]]i „Neetud talu“- diplomilavastus ETÜ lavakunsti stuudios V. Kingissepa nim. TRA Draamateatri juures 25. IV.
 
'''Lavastus:'''
 
[[A. Kitzberg]]i „Neetud talu“- diplomilavastus ETÜ lavakunsti stuudios V. Kingissepa nim. TRA Draamateatri juures 25. IV.
'''1966'''
*Sir Fogg ([[P. Kohout]]i „80 päevaga ümber maailma“ ENSV Riiklikus Noorsooteatris) 27. II.
 
== Osad telelavastustes ==
'''Osa:'''
*([[A. Volodin]]i „Minu vanem õde“) 2. V 1962
*Dopetrovski, Keefiri Teadusliku Instituudi direktor ([[L. Rakov]]i, D. Ali „Ohtlikum vaenlasest“) 18. III 1963
*Brosius ([[H. Pfeiffer]]i „Kaks arsti“) 9. XII 1963.
*Bur Molottke ([[H. Böll]]i „Dr. Murke kogub vaikust“) 7. V 1965.
*Parkinson („Parkinsoni seadus“) 8 saadet 14. III – 20. VI 1965.
*Kirjanik ([[E. Krusten]]i „Vana võrukael“) 14. IX 1967.
*Muheim, ettevõtja ([[F. Dürrenmatt]]i „Meteoor“) 29. III 1969.
*Klassik ([[E. Vetemaa]] „Illuminatsioonid keravälgule“) 11. V 1969.
*Draakon ([[J. Švarts]]i „Draakon“) 5., 6., 7. XII 1969.
*Vanamees Petruhhov ([[S. Grochowiak]]i „Kuu“) 23. II 1970.
*Matemaatika õpetaja ([[F. Karinthy]] „Tagastage kooliraha“) 12. VI 1971.
 
== Osad filmides ==
Sir Fogg ([[P. Kohout]]i „80 päevaga ümber maailma“ ENSV Riiklikus Noorsooteatris) 27. II.
*Kaljo, rahvavanem Olevi poeg („Mineviku varjud“). Eesti film 1924.
*Salapiirituslaeva kapten („W. M. W. 6“). Suomi-Film 1936
*Episoodiline osa („Elu tsitadellis“). Lenfilm 1947.
*Episoodiline osa („Valgus Koordis“). Lenfilm ja Tallinnfilm 1951.
*Arulaid („Andruse õnn“). Tallinnfilm 1955.
*Kallak („Pöördel“). Tallinnfilm 1957.
*Episoodiline osa („Esimese järgu kapten“). Tallinnfilm 1959.
*Polkovnik Kikas („Kutsumata külalised“). Tallinnfilm 1959.
*Telefilm („Mõistus, tahe, töö ja Lauter“. 1963.
*Preester („Hamlet“). Lenfilm 1964.
*Parun von Kremer („Mäeküla piimamees“). Tallinnfilm 1965.
*Episoodiline osa („Pimedad aknad“). Telefilm 1968.
*Üks kuuest mehest („Mehed ei nuta“). Telefilm 1968.
*Vanaisa („Kaugel läänes“). Mosfilm 1969.
*Kuninga nõunik („Nõukogude Liidu suursaadik“). Mosfilm 1969.
*Episoodiline osa („Viimne reliikvia“). Tallinnfilm 1970.
*Episoodiline osa („Kolme katku vahel“). Telefilm 1970.
*Arst („Kuningas Lear“). Lenfilm 1970.
*Päri („Valge laev“). Tallinnfilm 1971.
*Episoodiline osa („Tuuline rand“). Tallinnfilm 1972.
 
<ref name="Käidud teedelt"> H. Einas, K. Kask, L. Tormis, 1982, "Käidud teedelt", Eesti Raamat, [[Tallinn]]. lk 267–277</ref>
== '''Osad telelavastustes:''' ==
([[A. Volodin]]i „Minu vanem õde“) 2. V 1962
 
Dopetrovski, Keefiri Teadusliku Instituudi direktor ([[L. Rakov]]i, D. Ali „Ohtlikum vaenlasest“) 18. III 1963
 
Brosius ([[H. Pfeiffer]]i „Kaks arsti“) 9. XII 1963.
 
Bur Molottke ([[H. Böll]]i „Dr. Murke kogub vaikust“) 7. V 1965.
 
Parkinson („Parkinsoni seadus“) 8 saadet 14. III – 20. VI 1965.
 
Kirjanik ([[E. Krusten]]i „Vana võrukael“) 14. IX 1967.
 
Muheim, ettevõtja ([[F. Dürrenmatt]]i „Meteoor“) 29. III 1969.
 
Klassik ([[E. Vetemaa]] „Illuminatsioonid keravälgule“) 11. V 1969.
 
Draakon ([[J. Švarts]]i „Draakon“) 5., 6., 7. XII 1969.
 
Vanamees Petruhhov ([[S. Grochowiak]]i „Kuu“) 23. II 1970.
 
Matemaatika õpetaja ([[F. Karinthy]] „Tagastage kooliraha“) 12. VI 1971.
 
== '''Osad filmides:''' ==
Kaljo, rahvavanem Olevi poeg („Mineviku varjud“). Eesti film 1924.
 
Salapiirituslaeva kapten („W. M. W. 6“). Suomi-Film 1936
 
Episoodiline osa („Elu tsitadellis“). Lenfilm 1947.
 
Episoodiline osa („Valgus Koordis“). Lenfilm ja Tallinnfilm 1951.
 
Arulaid („Andruse õnn“). Tallinnfilm 1955.
 
Kallak („Pöördel“). Tallinnfilm 1957.
 
Episoodiline osa („Esimese järgu kapten“). Tallinnfilm 1959.
 
Polkovnik Kikas („Kutsumata külalised“). Tallinnfilm 1959.
 
Telefilm („Mõistus, tahe, töö ja Lauter“. 1963.
 
Preester („Hamlet“). Lenfilm 1964.
 
Parun von Kremer („Mäeküla piimamees“). Tallinnfilm 1965.
 
Episoodiline osa („Pimedad aknad“). Telefilm 1968.
 
Üks kuuest mehest („Mehed ei nuta“). Telefilm 1968.
 
Vanaisa („Kaugel läänes“). Mosfilm 1969.
 
Kuninga nõunik („Nõukogude Liidu suursaadik“). Mosfilm 1969.
 
Episoodiline osa („Viimne reliikvia“). Tallinnfilm 1970.
 
Episoodiline osa („Kolme katku vahel“). Telefilm 1970.
 
Arst („Kuningas Lear“). Lenfilm 1970.
 
Päri („Valge laev“). Tallinnfilm 1971.
 
Episoodiline osa („Tuuline rand“). Tallinnfilm 1972.
 
<ref name="Käidud teedelt"> H. Einas, K. Kask, L. Tormis, 1982, "Käidud teedelt", Eesti Raamat, [[Tallinn]]. lk 267-277</ref>
 
== Tunnustused ==
 
== Kirjandus ==
 
{{viited|allikad=
 
}}
== Välislingid ==
105 995

muudatust