Neuroteadus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
8. rida:
==Ajalugu==
Nii meditsiini kui neuroteaduse algus-paigaks võib lugeda [[Vana-Egiptus|Vana-Egiptust]] umbes 3000 e.m.a., mil vaaraode ravimiseks kasutati [[prognostika|prognostikat]] ja [[Operatsioon|operatsioone]]. [[Palsameerimine|Palsameerimise]] käigus õppisid egiptlased tundma inimese anatoomiat ja uurima [[neurotraumatoloogia|neurotraumatoloogilisi]] haavu. Tõenäoliselt õpetati esimesena meditsiini ja aju vereringet Egiptuse Aleksandria koolis. <ref name="ibro">http://www.ibro.info/Pub/Pub_Main_Display.asp?LC_Docs_ID=3199. 18.09.2012</ref>
Süda ja mõistus olid Vana-Egiptuse meditsiinis sünonüümid. [[Depressioon|Depressiooni]] kirjeldati kui „südame palavikku“, „südame kuivust“, „südame kukkumist“ või „mõistuse põlvitamist“. Kahun Papyrus kirjeldab hüsteerilist haigust: „ naine värvitud hammaste ja lõuaga ei tea oma suud“ ja „naine, kes armastab voodit, ta ei tõuse ja ei raputa seda“. Papüürusel kirjeldatakse ka ravimeetodeid, mis ei erine oluliselt tänapäevastest ravimeetoditest. Philae saarel asus tempel, kus tegeleti [[füsioteraapia|füsioteraapiaga]] läbi [[inkubatsioon|inkubatsiooni]] ja „templiune“. Templis viibimise ajal nähtud unenägusid tõlgendati psühholoogilis-religioossetel viisidel.
18. rida:
==Neuroteadus tänapäeval==
Neuroteadusest on viimaste aastakümnete jooksul saanud tunnustatud teadusharu. Ühendades [[bioloogia]], [[keemia]] ja [[füüsika]] uuritakse [[Närvisüsteem|närvisüsteemi]] struktuuri, füsioloogiat ja sellest tulenevat käitumist, kaasa arvatud inimese emotsionaalseid ja kognitiivseid funktsioone. Neuroteadus uurib [[Geen|geene]] ja teisi molekule, mis on närvisüsteemi alustalad, üksikuid neuroneid ja neuronite kogumikke, mis moodustavad süsteeme ja käitumisväljundeid.
* Molekulaarsel tasemel kasutavad neuroteadlased [[antikeha|antikehi]] ja [[geeni sond|geeni sonde]], et
* [[Neuroanatoomia|Neuroanatoomikud]] uurivad närvisüsteemi struktuuri ja organiseeritust. Nad detekteerivad spetsiifilisi [[Neurotransmitter|neurotransmittereid]] ning märgistavad kindla iseloomu ja funktsiooniga neuroneid ja [[sünaps|sünapse]], kasutades selleks spetsiaalseid värvinguid.
* [[Arengubioloogia|Arengubioloogid]] jälgivad aju kasvu ja muutuseid. Nad määravad kindlaks kemikaalid ja protsessid, mida närvirakud kasutavad, et seostuda teiste närvirakkudega ning säilitada omavaheline side.
* [[Kognitiivne neuroteadus|Kognitiivsed neuroteadlased]] uurivad loomade taju ja mälu. Inimeste uurimisel kasutavad nad mitte-invasiivseid aju uuringuid nagu näiteks [[positroon emissioon tomograafia|positroon emissioon tomograafiat]] (positron emission tomography )ja [[magneetiline resonants|magneetilist resonantsi]], et mõista protsesse, mis toimuvad rääkimise, probleemide ja ülesannete lahendamise ajal.
* Inimeste ja loomade käitumist uurivad neuroteadlased kasutavad [[mikroelektrood|mikroelektroode]], millega nad mõõdavad närvirakkude [[elektriline aktiivsus|elektrilist aktiivsust]]. Samuti kasutatakse [[ajuskanneering|ajuskanneeringuid]], mis näitavad aktiivseid ajuosi teatud toimingute (näiteks vaatamise, rääkimise jms) ajal.
* [[Kliinilised neuroteadlased]] – psühhiaatrid, neuroloogid ja teised meditsiinilised spetsialistid – kasutavad uuringute tulemusi, et töötada välja diagnostilisi meetodeid, kuidas ravida ja hoida ära närvihaigusi. Aju uurimine annab lootust mõista ja ravida [[insult|insulti]], [[skisofreenia|skisofreeniat]], [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõbe]] ja teisi haiguseid.
| |||