'''Sihitu tegusõna''' ehk '''intransitiivne tegusõna''' ehk '''intransitiiv''' ehk '''sihitu pöördsõna''' on [[tegusõna]], mis esineb ilma [[sihitis]]eta. Sihitule tegusõnale vastandub [[sihiline tegusõna]].
SellisedSihitud verbidtegusõnad on näiteks: ''armuma, noogutama, sõbrustama, lõõmama'' jne. ''Poiss '''armus''' tüdrukusse esimesest silmapilgust. Ma '''noogutasin''' märguandeks üks kord''.
SihitisetaSihitu verbtegusõna ei oleväljenda tavaliselt suunatud tegevusegategevust.
Laused, kus verbitegusõna juures puudub sihitis puudub, on [[intransitiivlause]]d. <ref name="Erelt">Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael ja Silvi Vare. 1993. Eesti keele grammatika II. Eesti keele ja kirjanduse instituut,Tallinn. 46-47</ref>
Tegusõnad,Samas mis onvõivad tavaliselt sihitud,võivadtegusõnad mõnikord esineda ka [[sihiline tegusõna|sihiliste tegusõnadena]]: ''Laps '''nuttis''' enda hingetuks'' - selles lauses on sihitis ''enda''.
Ka [[sihiline tegusõna|sihilised tegusõnad]] võivad vahel esineda ilma sihitiseta: ''Nad söövad ja joovad''. Sinna saab siiski alati sihitist juurde lisada. ▼
▲Ka [[sihiline tegusõna|sihilised tegusõnad]] võivad vahel esineda ilma sihitiseta: ''Nad söövad ja joovad''. SinnaSellistesse lausetesse saab siiski alati sihitistsihitise juurde lisada.
Intransitiivse verbiga koos esinev sihitis on oma olemuselt ebatüüpiline, kusjuures samasugune ebatüüpiline sihitis võib esineda ka koos transitiivsete verbidega. Sellisel juhul on tüüpiline sihitis lausest välja tõrjutud või on see teisenenud määruseks.<ref name="Erelt"/>▼
▲IntransitiivseSihitu verbigategusõnaga koos esinev sihitis on oma olemuselt ebatüüpiline,. kusjuures samasuguneSamasugune ebatüüpiline sihitis võib esineda ka koos transitiivsetesihiliste verbidegategusõnadega. Sellisel juhul on tüüpiline sihitis lausest välja tõrjutud või on see teisenenud määruseks.<ref name="Erelt"/>
