Pank: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.1) (Robot: lisatud as:বেংক |
Robertpirk (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel| räägib rahaasutusest; geoloogia mõiste kohta vaata artiklit [[Pank (geoloogia)]]; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Pank (täpsustus)]]}}
==Panga mõiste==
[[Pilt:Royal Bank Building.jpg|pisi|Royal Bank, Toronto]]
Pank on krediidiasutus.
{{tsitaat2|Krediidiasutus on [[äriühing]], mille peamiseks ja püsivaks majandustegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine.|Krediidiasutuste seadus<ref name="seadus">[https://www.riigiteataja.ee/akt/865017 Krediidiasutuste seadus]</ref>}}
Sõna „pank“ tuleb itaaliakeelsest sõnast "''banco''", mis tähendab poeletti<ref> de Albuquerque, Martim (1855)[http://books.google.ee/books?id=uIrWLegNZxUC&pg=PA431&lpg=PA431&dq=bank+italian+bench&hl=en#v=onepage&q=bank%20italian%20bench&f=false|''Notes and Queries'']</ref>. Kõnekeeles on sõna "pank" omistatud ka paljudele erinevate asjade kogumisega seotud asutustele, nt spermapank, andmepank jm. Krediidiasutuste [[seadus]]e kohaselt tohib sõna "pank" kasutada aga ainult krediidiasutus, kusjuures viimane on kohustatud seda ka oma [[ärinimi|ärinimes]] tegema<ref name="seadus"/>.
==Pangandus Eestis==
[[Eesti]]s on avalikkuselt raha kaasamine on lubatud ainult krediidiasutustel ja selleks on vaja tegevusluba. [[Eesti Vabariik|Eesti Vabarii]]gis asutatud pankadele väljastab tegevusloa Finantsinspektsioon.<ref name="fti">Andro Roos, Maire Nurmet, Priit Sander, Nadežda Ivanova. ''[http://tartu.ester.ee/search~S1*est?/.b2610414/.b2610414/1,1,1,B/l856~b2610414&FF=&1,0,,1,0 Finantsturud ja –institutsioonid]'', Tartu Ülikooli Kirjastus, 2012</ref>
*Finantsinspektsioon on tegevusloa andnud järgmistele pankadele:
** AS DNB Pank,
** AS [[Eesti Krediidipank]],
** AS [[LHV Pank]],
** AS [[SEB Pank]],
** BIGBANK AS,
** [[Swedbank]] AS,
** [[Tallinna Äripank|Tallinna Äripan]]ga AS,
** [[Versobank]] AS<ref>Finantsinspaktsioon:[http://www.fi.ee/index.php?id=287 Turuosaliste nimekirjad]</ref>.
*Lisaks nendele tegutsevad Eestis järgmised välisriikide pankade filiaalid:
** AS Citadele banka Eesti filiaal,
** AS UniCredit Bank Eesti filiaal,
** Bank DNB A/S Eesti filiaal,
** Danske Bank A/S Eesti filiaal,
** Folkia AS Eesti filiaal,
** Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal,
** Pohjola Bank plc Eesti filiaal,
** Scania Finans AB Eesti filiaal,
** Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal<ref>Finantsinspektsioon:[http://www.fi.ee/index.php?id=537 Turuosaliste nimekirjad]</ref>.
==Pank kui [[ettevõte]]==
Panga peamised [[funktsioon]]id on järgmised:
* säästude ja rahaliste tulude kogumine ning nende [[investeering]]utesse paigutamine,
* [[krediit]]ide vahendamine,
* maksete vahendamine,
* rahakäibes kasutatavate krediidiinstrumentide loomine,
* konsulteerimine ning majandusliku ja finantsinformatsiooni pakkumine<ref name="fti"/>.
Vastavalt Eestis kehtivale seadusele võib pank tegutseda [[aktsiaselts]]i või [[ühistu]]na<ref name="seadus"/>. Erinevalt tavalisest aktsiaseltsist, on krediidiasutuse asutamisel sissemakstav [[aktsiakapital]] olema tunduvalt suurem: 25000€ asemel vähemalt 5000000€. Kuigi see summa on suur, moodustab [[omakapital]] pankade finantsstruktuuris väikese osa, tavaliselt alla 10%: domineerib võõrkapital, seal hulgas klientidelt kaasatud hoiused.Pankade peamiseks tuluallikaks on laenudelt teenitavad [[intress]]itulud. Samuti on tähtsal kohal pakutavate teenuste pealt võetavad tasud ja finantsinvesteeringutega seotud tulud.<ref name="fti"/>
Intresse võib üldiselt nimetada pankuri riskipreemiaks. Panganduses esineb mitmeid erinevaid riske:
* krediidirisk,
* [[likviidsus]]risk,
* intressimäärarisk
* välisvaluutarisk,
* hinnarisk,
* operatsiooniriskid<ref name="fti"/>.
Pankade tegevusvaldkonnad on erinevad: on panku, mis [[spetsialiseerumine|spetsialiseeru]]vad kitsale valdkonnale, näiteks investeerimispangad. Tänapäeval on enamik pankasid aga universaalsed ja pakuvad suurt hulka finantsteenuseid, millest olulisemad on
* hoiustamisteenused,
* krediiditeenused,
* garantiiteenused,
* väärtpaberiteenused,
* finantsriskide kindlustusteenused,
* kassa- ja arveldusteenused,
* mittesularahaliste maksevahendite (nt pangakaartide, reisitšekkide jt) väljastamine ja haldamine,
* hoidla- ehk depooteenused,
* informeerimis- ja nõustamisteenused (nt äriplaani koostamine, ettevõtte väärtuse hindamine, strateegilise- või finantsinvestori kaasamine, avalike emissioonide korraldamine, ettevõtte börsil noteerimise nõustamine, ühinemiste ja ülevõtmiste nõustamine, ettevõtte müügi nõustamine jt),
* muud teenused, mis on lubatud Krediidiasutuste seadusega<ref name="fti"/>.
===Hoiused ja laenud===
Tavainimese jaoks on tänapäeval väga oluline, et ta saaks raha hoida [[pangakonto]]l ja teha sellega [[tehing]]uid. Sellist tavalist [[arvelduskonto]]l olevat raha nimetatakse nõudmiseni hoiuseks. Pangad pakuvad palju erinevaid hoiustamisteenuseid, milleks on
* nõudmiseni ehk jooksev hoius,
* säästu- ehk kogumis- või kasvuhoius,
* kasutus- ehk reservhoius,
* tähtajaline hoius,
* investeerimishoius,
* üleöödeposiit.<ref name="fti"/>
Teisalt on tavainimesele tähtis pangast [[laen]]u saamine. Sel puhul on tegu panga finantseerimistegevusega. Eraisikutele antavaid laene võib liigitada järgmiselt:
* arvelduslaen,
* limiidilaen,
* krediitkaardilaen,
** määratud tagasimaksega krediitkaardilaen,
** püsimaksega krediitkaardilaen,
** vaba tagasimaksega krediitkaardilaen,
* väikelaen,
* järelmaks,
* eluasemelaen,
* [[hüpoteek]]laen,
* riiklik [[õppelaen]],
* muud laenud<ref name="fti"/>.
==Panganduse ajalugu==
Kui võtta pangandust väga laia mõistena, võib selle algeid näha juba umbes 2000 aastat [[eKr]] [[Mesopotaamia]]s. Pangad said alguse vajadusest hoiustada väärtuslikke kaupu, näiteks vilja. Alguses tegelesid sellega peamiselt [[tempel|temp]]lid ja paleed, sest need olid paremini turvatud. Eriti ohututeks peeti templeid, kuna neid valvasid [[jumal]]ad ja seetõttu usuti, et templid on varguste eest kaitstud. <ref name="brit">[http://www.britannica.com.ezproxy.utlib.ee/EBchecked/topic/51892/bank ''Encyclopaedia Britannica'']</ref>
Kui inimesed hakkasid arveldama [[kuld|kul]]la ja [[hõbe]]daga, muutus pangandus peamiselt [[väärismetall]]ide keskseks. Rahvusvahelise kaubanduse arenemine tõi pankuritele uut tööd: valuuta vahetamine ja üldine müntide kontroll, et need sisaldaksid piisavalt kulda või hõbedat. Samuti kasutati pankurite abi rahvusvaheliste kaubandustehingute läbiviimisel. Selle asemel, et kulda üle mere viia, viidi hoopis kviitung, mis tõestas kulla olemasolu.<ref name="brit"/>
===Kullasepp kui varajane pankur===
[[Pilt:Gold bullion 1.jpg|pisi|Kullakang]]
Esimesed tõelised pangad ei olnud aga enam seotud raha vahetamise või müntide tootmisega, vaid olid taaskord seotud hoiustamisega. Nüüd hoiustati vilja asemel aga kulda ja hõbedat. Väga tihti juhtus, et pankuriks sai kullassepp, sest tema tegeles nagunii kullaga ja seega olid tal olemas selle hoiustamiseks turvalised võimalused. Jõukamatel inimestel tekkis kulla ülejääk – nad teenisid rohkem kui kulutasid. Kuna oma vara turvamine kodus oleks olnud kulukas, hakkasid inimesed oma vara hoiustama kullasseppade juures. Kullassepad hoiustasidki inimeste kulda ja teenisid selle eest väikest [[kasum]]it.<ref name="brit"/>
Alguses pakkusid kullasseppadele konkurentsi ka valuutavahetajad. Kuna rahvusvaheline kaubandus tõi riikidesse sisse palju välisvaluutat, tekkis vajadus inimeste järele, kes muudaksid selle kodumaiseks rahaks. Nii tekkisidki inimesed, kes vermisid välis[[münt]]idest kodumaist raha. Kuna nad tegelesid rahaga, siis oli neil lihtne viia kokku inimesed kes vajasid laenu ja need, kellel oli võimalik laenu anda.<ref name="brit"/>
===Esimesed tänapäevased pangad===
Tõeliselt tänapäevased pangad tekkisid aga renessanssiajal Euroopas. Alates 16. sajandist jagunesid pangad peamiselt kaheks: valuutavahetuspankadeks ja deposiitpankadeks.<ref name="brit"/>
====Valuutavahetuspangad====
Valuutavahetuspangad ei tegelenud pangandusega selle tänapäevases tähenduses. Üks funktsioon oli välisvaluutaga arveldamine. Teine, peamine, funktsioon seisnes aga selles, et valuutavahetuspank võttis vastu väärismetalle ja muutis selle pangarahaks. Kui panka toodi kulda kullakangide või välisvaluutana, siis pank vermis sellest pangaraha, mida kaupmehed koheselt aktsepteerisid. See tähendas, et kaubatehingut tehes ei pidanud enam kulda kaaluma ja hindama selle väärtust, vaid sai maksta müntidega, millel see oli juba kindlaks määratud. Valuutavahetuspangale tähendas see, et neil ei olnud kunagi vaja omakapitali – kliendile antava pangaraha väärtus oli võrdne sellega, mis panka toodi. Loomulikult arvestati teenuselt ka väike tasu. Algusajal töötasid valuutavahetuspankadena näiteks [[Hamburg]]i Pank ja [[Amsterdam]]i Pank. Kuigi seda tüüpi pangad olid omal ajal väga tähtsad, lõpetas enamik neist tegevuse 19. sajandi teiseks pooleks.<ref name="brit"/>
====Deposiitpangad====
[[Pilt:Bank.of.england.arp.750pix.jpg|pisi|Bank of England]]
Deposiitpangad jätkasid ja arendasid edasi seda, millega tegelesid kullassepad. Selle asemel, et kulla hoiustamise eest tasu küsida, maksid deposiitpangad hoiustajatele intresse. Vastutasuks lubasid hoiustajad pangal oma kulla välja laenata, mille pealt pank suuremat intressi võttis. Selline tegevus tõi [[majandus]]se juurde hulgaliselt raha ja aitas kaasa arengule. Sarnaselt valuutavahetuspankadele, tekkis ka deposiitpankade juurde pangaraha. Siinkohal ei olnud selleks aga mündid, vaid tõendid selle kohta, kui palju oli inimesel pangas raha. Algselt toimus arveldamine suusõnaliste kokkulepetena, hiljem kirjalike kviitungitena, millest arenesid välja pangatšekid. Nimelt ei makstud kaupade eest enam kullaga, vaid kirjutati välja kviitung, mille võis viia panka ja pankur kandis ühe inimese arvelt kulla teise inimese arvele. Hiljem hakkasid pangad ise kviitungeid välja andma, millest arenes kullastandardil olev [[paberraha]], mis tähendas, et teoreetiliselt oli võimalik viia raha panka ja saada vastu kindel kogus kulda. Tänapäevaks on enamik valuutasid [[kullastandard]]ist loobunud. Deposiitpankadena asutati eri aegadel järgmised suured pangad: [[Inglismaa Pank]], [[Veneetsia]] Pank, [[Rootsi]] Pank, [[Prantsusmaa]] Pank, [[Saksamaa]] Pank jt.<ref name="brit"/>
==Islamipangandus==
[[Pilt:Bank Tehran.jpg|pisi|Bank Teheran]]
Lääne [[tsivilisatsioon]]is on normaalne, et pankur annab laenu intressiga. See tähendab, et laenaja peab mingi aja möödudes maksma pankurile tagasi laenatud summa ja sellele lisaks teatud summa intressi. [[Islam]]i seaduste kohaselt ei ole pankuril õigust intressi küsida<ref name="isl">[http://www.britannica.com.ezproxy.utlib.ee/EBchecked/topic/525348/Saudi-Arabia/45212/Finance ''Encyclopaedia Britannica'']</ref>. On küll teatud tehingutasud, aga lääne pangasüsteemi peamist tuluallikat ei ole lubatud küsida. Kuidas siis islami pangandus toimib?
Kui tuua näitena ettevõtluslaen, siis lääne ühiskonnas saab ettevõtja laenu, teeb selle eest midagi, teenib kasumi. Kasumist maksab ta osa pangale intressina tagasi. Kui ettevõtmine ei õnnestu, on laenajal ikkagi vaja tasuda nii laen kui intressid. Seetõttu ei huvita üldiselt pankurit, kuidas laenaja raha kasutab, sest ebaõnnestumise korral saab pankur tagatiseks määratud kinnisvara. Islami ühiskonnas ei tohi laenudelt intressi küsida. Seega laenuandja sarnaneb pigem investoriga. Selle asemel, et võtta intressi, jagatakse pankuri ja ettevõtja vahel ära hoopis kasum. Kui ettevõtmine õnnestub ja tuleb kasum, siis laenaja tagastab laenu ja kokkulepitud osa kasumist (nt. 50%). See tähendab, et laenaja kasum on seda suurem, mida paremini õnnestub antud ettevõtmine. See tagab olukorra, kus pankurid kaaluvad hoolega, kellele laenu anda ja kellele mitte. Tihtipeale aitavad pankurid ettevõtjaid nõustamistega, kuna nad soovivad kasumit teenida. Kui projekt aga ebaõnnestub ja tekib kahjum, jääb osa kahjumist ka pankuri kanda.<ref>Andro Roos. ''Panganduse olemus ja ajalugu. Rahasüsteemid ja finantsturg'', aine sissejuhatus pangandusse loenguslaidid, 2012</ref>
==Viited==
{{viited}}
| |||