Erinevus lehekülje "Yosemite rahvuspark" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (panin hääldusesse rõhu inglisviki järgi)
Rahvuspargi pindala on 3081 km². Rahvuspark asutati [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1890]]. Aastas külastab seda üle 3 miljoni [[turism|turisti]].
 
Yosemite rahvuspark asub [[Sierra Nevada (USA)|Sierra Nevada]] keskosas. [[San Francisco]]st kestab autosõit sinna 3,5½ tundi ja [[Los Angeles]]est 6 tundi.
 
Rahvuspargis on 1300 km matkaradu ja 560 km teid. Park hõlmab kõrgusi 648–3997 m üle merepinna.
[[Yosemite Valley]] on vaid üks sajandik kogu rahvuspargist, kuid suurem osa külastajatest käib vaid seal. Tuntud [[graniit]]kalju [[El Capitan]] on üks soositumaid [[alpinism|kaljuronimis]]paiku.
 
[[1984]]. aastast kuulub Yosemite rahvuspark [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.
 
== Kliima ==
Yosemite rahvuspargis algavad Sierra Nevada nõlvadelt [[Tuolumne]] ja [[Mercedi jõgi]]. Rahvuspargist kuulub 1800 km² Tuolumne [[valgla]]sse ja 1320 km² Mercedi valglasse. Nende kahe jõe valglasse kuuluvad kõik Yosemite'i rahvuspargi veekogud.
 
Yosemite'i rahvuspargis on umbes 3200 [[järv]]e (järve piirikapiiriks loetakse siin pindala 100 m²). Rahvuspargis on 2 [[veehoidla]]t ja 2700 km vooluveekogusid.
 
Yosemite on kuulus selle poolest, et väikesele alale on koondunud palju [[juga]]sid. Osa nendest on ajutised. Kõik joad toituvad sademetest ja lumesulamisveest janing on sellepärast eriti veerohked aasta esimesel poolel. [[Yosemite juga]] on [[Põhja-Ameerika]] kõige kõrgem juga 739 meetriga, aga kui vaadataarvestada ainult katkematu langusega jugasid, siis on kõrgeim 491 m kõrgune [[Ribboni juga]], mille [[vooluhulk]] on palju väiksem.
 
Rahvuspargis on palju [[liustik]]ke. Need on suhteliselt väikesed ja asuvad aladel, mis on peaaegu kogu aeg [[vari|varjus]]. Seetõttu on nad eriti iseloomulikud mägede põhja- ja kirdenõlvadele. Kõige suurem on Lyelli liustik (65 ha). Ükski Yosemite liustikest ei pärine [[jääaeg|jääajast]], mil suur osa rahvuspargist oli liustikega kaetud. Kõik Yosemite liustikudnad on tekkinud [[väike jääaeg|väikesel jääajal]]. [[Globaalne kliimamuutus|Globaalse kliimamuutuse]] tulemusena on alates rahvuspargi liustike uurimise alustamisest [[1871]]. aastal paljud liustikud kadunud ja ülejäänute, sealhulgas Lyelli liustiku pindala on vähenenud mitu korda.
 
[[Pilt:Hetch Hetchy Reservoir.jpg|pisi|800px|[[Hetch Hetchy veehoidla]]]]
27 274

muudatust