Laiuse ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
18. rida:
 
Augustis 1558 piirasid venelased taas Laiuse ordulinnust, mida kaitses vaid 34 meest Frederick de Grave juhtimisel. Pärast vürst [[Pjotr Ivanovitš Šuiski]] (suri 1564) ja [[Pavel Petrovitš Zabolotski]] mitmekordseid nõudmisi alistus garnison 5. augustil ning andis linnuse üle. Neil lubati igaühel oma varaga linnusest lahkuda ning Grave otsustas oma väega Viljandisse suunduda. Olnud aga linnusest kahe miili kaugusele jõudnud, ründas neid üks teine venelaste väesalk. Kusjuures venelasi abistasid talupojad, kes olid Gravega tema ranguse tõttu vaenujalal. Kokkupõrkes hukkus viis sakslast, ülejäänud vangistati ning vaid mõnel üksikul õnnestus põgeneda. Vangistatud, kelle hulgas oli ka raskelt haavata saanud Grave viidi Tartusse ning nende vankrid rüüstati. Šuiski määras Laiuse linnusepealikuks Peter Gollowitzi ([[Ivar Leimus]] on oletanud, et tegelik perekonnanimi võis olla [[Golovin]])<ref name="Renner2"/>
[[File:Gotthard Kettler.jpg|pisi|1559. aastal piiras linnust [[Liivi ordu]] vägi, mida juhtis ordumeister [[Gotthard Kettler]].]]
 
14. detsembril 1559 tulid ordu ratsanikud ning sõjasulased, eesotsas ordumeister [[Gotthard Kettler]]iga (suri 1587), Kärknalt Laiusele ning asusid linnust, mida kaitses umbes 500 meest, piirama. [[Rakvere]]st oli Laiuse suunas teel 300-meheline vene väesalk, kuid kui nad oli linnusest poole miili kaugusel ning nendeni jõudis teade linnuse piiramisest, läksid nad Rakverre tagasi. Ordu andis suurtükkidest linnusele tuld ning neli lipkonda sõjasulaseid koos väejuhtidega jooksid linnusele tormi. Lipukandja Hans Uthermarcke sai kiviga kuklasse ning kukkus, kuid kutsus teisi siiski endale järgnema. Ülesnäidatud vahvuse eest kinkis ordumeister talle [[samet]]rüü. Linnuse garnison aga loopis müüridelt ründajaile kive kaela, mistõttu viimased olid sunnitud tagasi tõmbuma. 16. detsembril alustati uut tormijooksu, mis ebaõnnestus ja tõi kaasa ordu sõjameeste hukkumise. Orduväed jätkasid tulistamist, mispeale linnuse garnison soovis pidada läbirääkimisi. Läbirääkijaks määrati [[Kuldīga komtuur]] [[Heinrich Steding]] koos mitme kaaslasega. Läbirääkimiste käigus jõuti venelaste soovini saada õigus linnusest oma varaga puutumatult lahkuda ning [[Salomon Henning]] (1528–1589) saadeti ordumeistri juurde sellist õigust küsima. Orduväe ülemad aga soovitasid meistril sellist turvet mitte anda, kuna linnuse vallutamine õnnestuks ka niisama ja tekitaks venelastes hirmu. Läbirääkimised katkesid ning 17. detsembril korraldati jälle tormijooks. Venelased aga andsid linnusest nii tugevasti tuld, et Renneri andmeil sai surma 384 ordu sõjasulast, ühes Franz Straszborchi ja Plate lipkondadega. Samuti hukkus sõjasulaste pealik Evert Schladoth. Mõlemad ordu [[kartaun]]id olid mudas ning kasutuskõlbmatud, lisaks oli otsakorral laskemoon. 19. detsembri öösel lahkusid orduväed [[Põltsamaa]]le, mida venelased müüridel rõõmuhõisetega tähistasid.<ref name="Renner3"/>
 
24. rida:
 
===Poola ja Rootsi võimuperiood===
[[File:Laiuse 1688.jpg|pisi|Laiuse linnus. Detail 1688. aastal koostatud Laiuse mõisa plaanilt.<br>Autor: [[Erich Reuter]]]]
Sõjategevusest hoolimata oli linnus ning võimalik, et ka osa alevist säilinud. 1590. aastatel väidetakse alevis elavat üle 200 inimese.<ref name="Mõisaportaal"/>
[[Pilt:Henrik Klasson Fleming.jpg|pisi|left|1623. aastal sai Laiuse lossilääni omanikuks Rootsi väepealik [[Henrik Klasson Fleming]] (1584–1650)]]
Sõjategevusest hoolimata oli linnus ning võimalik, et ka osa alevist säilinud. 1590. aastatel väidetakse alevis elavat üle 200 inimese.<ref name="Mõisaportaal"/>
 
1600. aasta septembris alustas [[Rootsi-Poola sõda (1600–1611)|Rootsi sõjategevust Poola vastu]] ning suunas oma väed Liivimaale kahes osas. Karli enese juhitud peavägi alustas teekonda [[Tallinn]]ast ning valis läänepoolsema tee, [[Narva]]st liikuma hakanud väge juhtisid ooberst [[Peter Stolpe]] ja [[Heinrich von Ahnen]], ning selle ülesandeks oli vallutada [[Põltsamaa linnus|Põltsamaa]] ja Laiuse linnus. Põltsamaa vallutati 11. septembriks ning mõnenädalalise piiramisel järel suudeti 20. oktoobril alistuma sundida ka Laiuse Poola garnison.<ref name="Sepp"/> Laiuse garnisoni oli juhtinud staarost [[Andrzej Orzechowski]], kes aga piiramise ajal suri<ref name="Vooremaa"/>. Laiuse linnuse vallutanud väed ühinesid seejärel Rootsi peavägedega ning suundusid [[Paide]]sse ja selle ümbrusesse talvekorterisse<ref name="Sepp"/>.
 
73. rida:
Kastelli tugevdati keskajal korduvalt ning müüre ehitati nii paksemaks kui kõrgemaks. Müüride lõplikuks kõrguseks kujunes umbes 15 meetrit. 15. sajandil või 16. sajandi algul lisati linnusele ka kolm võimsat torni.<ref name="Mõisaportaal"/>
 
Põhja- ja lõunanurgas paiknesid ümara põhiplaaniga suurtükitornid, mille läbimõõt oli 14 meetrit, müüri paksus umbes 4 meetrit ning kõrgus umbes 25 meetrit. Idanurka jäi väiksem [[haakpüss]]itorn, mille läbimõõt oli 12 meetrit ja kõrgus üle 15 meetri. Linnuse läänenurka kaitses väike kaheksatahuline [[konsooltorn]]iga, mis oli sarnane tänapäevani säilinud [[Narva ordulinnus]]e nurgatorniga.<ref name="Mõisaportaal"/>
 
Hooned olid ehitatud linnuse loode- ja edelamüüri siseküljele. Loodeküljel hõlmasid hooned arvatavasti kogu tiiva, edelaküljel aga vaid selle kagupoolse osa. Laiuse linnusel oli kaks väravat - loodekülje keskel olev värav on tänapäevani säilinud; teine asus edelakülje lõunaosas.<ref name="Mõisaportaal"/>
81. rida:
==Pildigalerii==
<gallery>
File:Laiuse linnus 3.jpg|Põhjapoolse ümmarguse suurtükitorni varemed
Laiuse linnuse varemed2.jpg|
Laiuse linnus 2.jpg|Põhjapoolse ümmarguse suurtükitorni varemed ning loodemüür
Laiuse linnuse varemed3.jpg|
Laiuse linnuslinnuse 2varemed2.jpg|ÜksHaakpüssitorni tornidest koos müürigavaremed
Laiuse linnus 64.jpg|ÜksikHaakpüssitorni säilinud seinvaremed
Laiuse linnuse varemed3.jpg|Osaliselt säilinud edelamüür
Laiuse linnus 4.jpg|Teise torni jäänused (torne oli kokku kolm)
Laiuse linnus 6.jpg|Osaliselt säilinud edelamüür
</gallery>
 
102. rida ⟶ 103. rida:
<ref name="runeberg">[http://runeberg.org/nfbh/0310.html Artikkel Nordisk Familjebokis (rootsi k.)]</ref>
<ref name="riddarhuset">[http://www.riddarhuset.se/jsp/index.jsp?id=553&state=2&postId=153 Sissekanne Rootsi rüütelkonna suguvõsa- ja vapiregistris]</ref>
<ref name="Hagemeister">[http://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ&rview=1&pg=RA1-PA126#v=onepage&q&f=false Heinrich von Hagemeister, "Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands...". Eduard Frantzen's Buchhandlung, Riia 1836, lk 126]</ref>
<ref name="Hagemeister2">[http://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ&rview=1&pg=RA1-PA127#v=onepage&q&f=false Heinrich von Hagemeister, "Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands...". Eduard Frantzen's Buchhandlung, Riia 1836, lk 127]</ref>
<ref name="Renner">Renner, lk. 27–29</ref>