Alfred Nobel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.6.4) (Robot: muudetud my:အဲလဖရက် နိုဘဲလ် |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{Persoon
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
}}
'''Alfred Bernhard Nobel''' ([[21. oktoober]] [[1833]] [[Stockholm]] – [[10. detsember]] [[1896]] [[San Remo]]) oli [[rootslased|rootsi]] [[keemik]] ja [[tööstur]], [[dünamiit|dünamiidi]] leiutaja.
29. rida:
Alfred Nobeli vanaisa Immanuel Nobelius oli Upplandi rügemendis allohvitser. Tema oli see, kes muutis perekonnanime kõigepealt Nobelliks ja siis Nobeliks. Aastal [[1786]] on rügemendi nimekirjas esimest korda tema perekonnanimeks märgitud Nobel.<ref>Strandh lk 11</ref> Aastal [[1878]] abiellus Immanuel Nobel Anna Roselliga. Aasta hiljem kolis perekond [[Uppsala]]sse. Aastal [[1800]] nimetati Immanuel Nobel [[Gävle]] valla abiarstiks. Pärast abikaasa surma [[1795]]. aastal abiellus Immanuel Nobel Brita Ahlbergiga. Neil sündis [[1801]]. aastal poeg, kes sai samuti nimeks Immanuel. Temast sai hiljem Alfred Nobeli isa.
Aastal [[1827]] abiellus Immanuel Nobel noorem Andriette Ahlselliga. Andriette Ahlsell oli pärit jõukast haritud perekonnast. Tema isa oli raamatupidaja.<ref>[http://www.nobelprize.org/alfred_nobel/biographical/articles/life-work/andriette.html Andriette Nobel]</ref> Pärast abiellumist üüris perekond korteri [[Stockholm]]is. Nende esimene poeg Robert sündis [[1829]]. aastal<ref>Strandh lk 14</ref> ja järgmine poeg Ludvig [[1831]]. aastal. Immanuel Nobel noorem oli tunnustatud ehitusmeister, kes tööst puudust ei tundnud. Perel oli esialgu leib alati laual. Veidi hiljem aga koges Immanuel mitme ehitise juures ebaõnnestumisi. Näiteks silla ehitusel hävis kolm ehitusmaterjali transportinud praami. Ühe maja puhul selgus, et selle [[vundament]] hakkas vajuma ning Nobel pidi kogu maja tiiva uuesti ehitama. Lisaks oli Nobeli Långholmeni majas [[1832]]. aasta vanaaastaõhtul tulekahju. Nende õnnetuste tagajärjel läks Immanuel Nobeli äri [[pankrot]]ti. Pere oli sunnitud kolima tagasihoidlikku korterisse aadressil Norrlandsgatan 11. Just siis, kui pere majanduslik olukord polnud kiita, sündis [[1833]]. aastal nende kolmas poeg. Ta sai nimeks Alfred. Pere noorim laps Emil sündis [[1843]]. aastal Peterburis. Hiljem sünnitas Andriette veel ühe poja ja tütre, kuid mõlemad surid imikuna<ref name="Pete">[http://www.nobelprize.org/alfred_nobel/biographical/articles/russia/index.html Alfred Nobel
== Lapsepõlv ==
38. rida:
== Pereäri algus Peterburis ==
[[Pilt:AlfredNobelPainting.jpg|pisi|Alfred Nobel [[Emil Österman]]i maalil ([[1915]])]]
Aastal [[1838]] kolis Immanuel Nobel Turust [[Peterburi]]. Tema äri edenes hästi. Tal olid lõhkeainetega ümberkäimise kogemused juba sellest ajast, kui ta ehituse alal tegutses. Nobelil oli õnnestunud veenda Venemaa sõjaväeametnikke ja keiser [[Nikolai I]]-st maamiinide vajalikkuses. Ta sai preemiaks 3000 hõberubla ning laiendas selle abil oma maamiine tootvat katsetöökoda. Aastal [[1842]] otsustas ta pere Peteburi kutsuda.<ref name="nobelprize.org">[http://nobelprize.org/alfred_nobel/biographical/articles/frangsmyr/index.html Elulugu Nobeli auhinna lehel]</ref>
47. rida:
== Õpingud ja välisreisid ==
[[Rootsi keel]]t ja [[ajalugu]] ning [[kirjandus]]t ja [[filosoofia]]t õpetas poistele rootslane Lars Santesson. Matemaatikat ja loodusteadusi õpetas muu hulgas Ivan Peterov.<ref name="Pete" /> Alfred oli kinnine ja tagasihoidlik laps. Juba teismelisena oli ta lisaks keemiale huvitatud kirjandusklassikast ja [[luule]]st. Ta nautis eriti inglise luulet, sealhulgas [[George Gordon Byron]]i ja [[Percy Shelley]] loomingut. Muu hulgas tõlkis ta [[Voltaire]]'i teoseid rootsi keelde ja siis oma keeleoskuse testimiseks uuesti prantsuse keelde tagasi. Ta õppis pähe lehekülgede kaupa sõnaraamatuid.<ref name="Pete" /> Ta kirjutas juba väga noorena muu hulgas 425-realise ingliskeelse luuletuse. Isale tema kirjandushuvi eriti ei meeldinud, sest tema tahtis pojast inseneri kasvatada.<ref name="hislife">[http://www.nobelprize.org/alfred_nobel/biographical/articles/life-work/index.html Alfred Nobel
[[Keemia]]t, [[füüsika]]t ja [[matemaatika]]t õpetasid vendadele teiste seas keemiaprofessorid Nikolai Zinin ja Juli Trapp, kes olid nende isa head tuttavad. Alfredi vaimustasid eelkõige keemiakatsed.<ref>Strandh lk 23</ref> [[1850]]. aasta paiku läks Alfred Nobel koos Zininiga [[Pariis]]i, kus veetis aasta keemiat õppides, töötades ühe tolleaegse väljapaistvama keemiku [[Théophile-Jules Pelouze]]'i laboris.<ref>[http://nobelprize.org/alfred_nobel/biographical/articles/life-work/gradeschool.html Alfred Nobel's Life and Work
Kui Alfred Nobel Peterburi tagasi jõudis, otsustas isa ta Euroopasse reisile saata, et tema maailma avardada. Alfred külastas [[Kesk-Euroopa]]s ja [[Suurbritannia]]s paljusid perefirma koostööpartneriteks olnud tööstusettevõtteid. Eelkõige pidi ta tutvuma uute meetoditega ja hankima värskeid ideid uute toodete leidmiseks. Lääne-Euroopast siirdus ta [[New York]]i. Tema reisist [[USA|Ameerika Ühendriikidesse]] on teada, et ta külastas korduvalt rootsi leiutajat [[John Ericsson]]i.<ref name="britannica"/> Ta võttis Peterburi kaasa Ericssonilt saadud kütteseadme joonised.
57. rida:
Alfred Nobel pöördus Peterburi tagasi oma 21. sünnipäeval, 21. oktoobril [[1854]]. Enne seda oli ta reisist tingitud kurnatuse tõttu olnud sunnitud mõnda aega [[Saksamaa]]l ravil viibima.
Et Venemaa valmistus [[Krimmi sõda|Krimmi sõjaks]], sai Nobeli ettevõte palju tellimusi. Ettevõttes töötas üle tuhande inimese ja selle tegevus tootis kasumit. Immanuel Nobel oli keisri juures heas kirjas ning oli üks Venemaa tunnustatumaid [[insener]]e.<ref>Strandh lk 28</ref> Ta sai oma teenete eest keiserliku kuldmedali.
Krimmi sõja ajal suri Nikolai I ja keisriks sai [[Aleksander II]]. Sõda ei sujunud Venemaa jaoks edukalt. Varustuse tarnijad ei täitnud oma ülesandeid. Muu hulgas oli armeele müüdud [[paber]]tallaga jalanõusid ja [[jahu]]ga segatud [[püssirohi|püssirohtu]].<ref>Strandh lk 29</ref> Aleksander II vallandas armee varustajad. Kuigi Nobeli ettevõte oli oma tellimused auga täitnud, katkesid ka tema tarned, sest lepingute sõlmijad olid ametist vallandatud. Sõjast kurnatud riigis oli raske uusi kliente leida. Alfred Nobel oli selleks ajaks saanud perekonna finantsasjatundjaks. Ta saadeti Pariisi ja [[London]]i pankadesse laenu paluma, kuid ta tuli tühjade kätega tagasi.
63. rida:
Suvel [[1859]] otsustas Immanuel Nobel tagasi Stockholmi pöörduda. Ta jättis ettevõtte Ludvigi hoole alla. Ka Alfred ja Robert pidid venda aitama. Ludvig asutas Peterburis oma ettevõtte. Robert ja Alfred Nobel üürisid ühise korteri ning Alfred muutis korteri köögi keemialaboriks. Nitroglütseriin oli Alfred Nobeli tähelepanu köitnud ja ta oli juba koos isaga seda katsetama hakanud, et uurida, kuidas oleks võimalik plahvatusprotsessi kontrolli all hoida. Varasuvel [[1862]] korraldas ta vee all esimese lõhkamise. Nitroglütseriin oli kinnikorgitud klaastorus, mis omakorda oli asetatud püssirohuga täidetud suletud [[tsink]]anumasse. Püssirohu seest ulatus välja [[süütenöör]]. Ta süütas süütenööri ja viskas anuma vette. Järgnenud talvel korraldas Nobel [[Neeva]]l mitu plahvatust. Katsed äratasid ka Ludvigi huvi. Linnast kaugemal tehtud katsed õnnestusid hästi ning isa soovitusel taotles Alfred oma leiutisele [[patent]]i. Aastal [[1863]] kolis ta Stockholmi isa juurde ja sama aasta [[14. detsember|14. detsembril]] sai ta Rootsis patendi nitroglütseriinil põhinevale lõhkeainele. Enne seda oli ta Peterburis saanud oma esimesed patendid – 1857. aastal patenteeris ta gaasi mõõteriista ning 1859. aastal vedelike mõõteriista ja uut tüüpi baromeetri.<ref name="Pete" />
Et Rootsis saadi harva patente lõhkeainetele, äratas Nobeli leiutis sõjaväeametnike tähelepanu. Nad palusid Immanuel ja Alfred Nobelil nitroglütseriini tutvustada. Näidislõhkamine korraldati Karlbergi lossi juures. Esitlust olid jälgima saabunud nii kaitse- kui ka tsiviilasjatundjad. Esialgu ei avaldanud
== Lõhkeaine täiustamine ==
69. rida:
Karlbergi esitluse põhjal oli selgunud, et nitroglütseriini ja püssirohu segu ei säilita oma omadusi. Katseid tuli jätkata. Alfredi abiliseks sai tollal 20-aastane noorim vend Emil.
Katsetamise käigus leidis Alfred abinõu segu vananemise vältimiseks. Ta täitis katseklaasi püssirohuga ja pani sellesse süütenööri ning asetas katseklaasi seejärel nitroglütseriiniga täidetud anumasse. Uuendus andis oodatud tulemuse ja katselõhkamine õnnestus hästi. Tema seadeldisest sai alguse levinud [[detonaator]], mida paljud lõhkeaineasjatundjad peavad Nobeli tähtsaimaks leiutiseks.
Alfred Nobel nimetas oma leiutise plahvatusõliks. Kevadel [[1864]] asus ta sellele ostjaid otsima. Peagi hakkasidki [[mäendus]]ettevõtted temalt lõhkeainet ostma. Et turg kasvas kiiresti, töötati välja ka uus nitroglütseriini valmistamise meetod, mis oli küll varasemast ohtlikum.
105. rida:
== Tegevus USA-s ==
Kui Alfred Nobel Ameerika Ühendriikides maad kuulama hakkas, oli seal parajasti hiljuti aset leidnud kaks suurt nitroglütseriiniplahvatust ning seetõttu tehti plaane aine kasutamise keelamiseks. Ühel juhul oli plahvatuse põhjustanud aine pärit Nobeli tehasest<ref>Strandh lk 66</ref>. Nobel sõitis Washingtoni ja kohtus seaduseelnõu algatajatega, kuid ei suutnud neid oma meetodi ohutuses veenda.
Talle pakkus oma abi Taliaferro Shaffner, sama mees, kes oli varem tema patendi vaidlustanud. Mehed pidasid parajasti kõnelusi USA-s ettevõtte asutamise üle, kui Nobel sai teada, et tema tehas Saksamaal oli õhku lennanud. Ta otsustas läbirääkimised lõpetada ning loovutas oma USA patendi Shaffnerile sümboolse ühe dollari ja 2500 aktsia eest. Samal ajal kiitis USA kongress heaks nitroglütseriini kasutamise keelu. Lõhkeaine transportimine riigis jäi lubatuks, eeldusel, et täideti kehtestatud ettevaatusabinõusid. [[27. juuli]]l [[1866]] asutati [[United States Blasting Oil Company]].<ref name="time"/> Nobel ise pöördus Saksamaale tagasi ja saabus 10. augustil Hamburgi.
117. rida:
Dünamiidi leiutamise kohta on liikvel mitmesuguseid kuulujutte. Paljud inimesed on püüdnud dünamiidi leiutamist enda nimele kirjutada. Muu hulgas Nobeli tehase ehitusel ametis olnud töödejuhataja Carl Dittmar väitis, et just tema oli soovitanud Nobelil nitroglütseriini kiiselguuriga segada. Nobel kaebas Dittmari kohtusse ja võitis.
[[Pilt:Alfred Nobel with Robert Strehlenert at Sanremo 1896.jpg|pisi|Alfred Nobel ja Robert Strehlenert San Remo suvilas]]
== Tegevus Suurbritannias ==
137. rida:
Nii [[Itaalia]]s kui ka [[Šveits]]is ehitati palju [[tunnel]]eid, [[sild]]u ja [[raudtee|raudteid]], mille rajamisel mägisel maastikul vajati palju lõhkeainet. Aastal 1871 sai Nobel patendi Itaalias. Kui [[1872]]. aastal Prantsusmaal tootmine seiskus, võttis Barbe ühendust Šveitsi miljonäri [[Louis Favre]]'iga, kes nõustus Šveitsis asutatud ettevõttes partneriks hakkama. Tehas hakaks toodangut andma [[1873]]. aasta suvel. Veidi hiljem ostis Nobel Favre'i osa välja.
Nobeli saksa äripartnereid pahandas asjaolu, et neid Šveitsi tehase osanikeks ei kutsutud. Nad hankisid Itaalias patendi dünamiidi teisendile. Nobel asus sakslastega läbirääkimistesse ning kõneluste tulemusel loodi Itaalias ühine ettevõte Societa Anonima Italiana perla fabbricazione della Dinamite
== Probleemid ==
Et eri maades olid Alfred Nobeli äripartneriteks saanud erinevad inimesed, kippusid tema ettevõtted omavahel konkureerima. Nobel ise kuulus mitmekümne ettevõtte juhtkonda ja püüdis nende tegevust koordineerida.<ref>Strandh lk 138</ref>
Turule hakkas ilmuma ka dünamiidiga väga sarnaseid nitroglütseriini sisaldavaid lõhkeaineid. Saksa ettevõte Krebs & Co. hakkas tootma lõhkeainet, millele andis nimeks ''lithofracteur''. Sellel oli praktiliselt sama koostis nagu dünamiidil. Nobel kaebas ettevõtte kohtusse<ref name=Strandh>Strandh lk 137</ref> ja sai teise astme kohtus õiguse ning Krebs pidi talle suure valuraha maksma. Nobeli võidetud kohtuprotsess oli arvatavasti hoiatus teistele ning pärast seda tema patendiõigust eriti ei kiputud enam rikkuma.<ref name=Strandh />
167. rida:
== Kaukaasia naftatööstus ja tegevus Venemaal==
Alfred Nobel oli osanik ka [[Bakuu]] [[naftatööstus]]es. Tema vend [[Robert Nobel]] oli 1873. aastal Bakuusse saabudes avastanud, et sealne naftatööstus kasutab äärmiselt mahajäänud tehnikat. Ta otsustas selle tulusaks äriks muuta ja investeeris naftapuurimisse. Veidi hiljem sai ettevõtte osanikuks ka tema vend [[Ludvig Nobel]].
Aastal [[1879]] investeeris ka Alfred Nobel venna palvel tema ettevõttesse. Asutati Nobeli vendade naftatööstusettevõte, mis sai tuntuks [[Branobel]]i nime all. Branobeli aktsiakapital oli kolm miljonit rubla, millest Alfred Nobeli osa moodustas 110 000 rubla.<ref>Strandh lk 180</ref> Vennad töötasid koos välja muu hulgas uudse naftatöötlusmeetodi.
176. rida:
==Isiklik elu==
Alfred Nobeli isiklikust elust pole palju räägitud.<ref>Strandh lk 283</ref> Tema vennad abiellusid varakult, kuid Alfred jäi poissmeheks. Ise kirjeldab ta ühes autobiograafilises luuletuses Pariisis kogetud õnnetut armastust, kuid räägitud on ka tema teismeliseeas Peterburis läbielatud traagilise lõpuga loost.<ref>Strandh lk 284</ref>
Sügisel [[1876]] kohtus Nobel 20-aastase [[Viin]]ist pärit Sofia Hessiga. Nobel ostis naisele korteri Pariisis, kuid oli peagi sunnitud hakkama Sofia üha luksuslikumaks muutuvat eluviisi kinni maksma. Nende teed läksid lahku, kui Sofia 1891. aastal teatas, et saab ungarlasest ratsaväelasega lapse. Sofia sai Nobeli pärandina väikese rahasumma, kuid sellele lisaks õnnestus tal Alfred Nobelilt saadud kirjade abil ka pärijatelt raha välja pressida.<ref name=Strandh2>Strandh lk 285–287</ref>
182. rida:
==Tervis==
[[Pilt:Nobel's death mask.jpg|pisi|Alfred Nobeli surimask]]
Alfred Nobelil oli nõrk tervis juba noorena. Ta kannatas muu hulgas seedimisprobleemide, [[peavalu]]de ja meeleoluhäirete all. Suurema osa elust töötas ta liiga palju ja puutus kokku mitmesuguste [[kemikaal]]idega. Ka nitroglütseriini leiutaja [[Ascanio Sobrero]] oli täheldanud, et selle ainega kokku puutumine põhjustab tugevat peavalu. Alfred Nobel pidi palju reisima, tal polnud õiget kodu, perekonda ega sõpru. Stressi tekitasid ka tootmisprobleemid, kohtuprotsessid ja avalik hukkamõist tema tegevusala suhtes.<ref name="medi">[http://www.nobelprize.org/alfred_nobel/biographical/articles/ringertz/ Alfred Nobel's Health and His Interest in Medicine]</ref>
Vanemas eas kannatas ta südameprobleemide ([[stenokardia]]) all. Tema surma põhjustas [[ajurabandus]], mis jättis ta esialgu osaliselt halvatuks.<ref name="medi"/>
193. rida:
Ta tegi [[1895]]. aastal uue [[Nobeli testament|testamendi]], millega jättis suurema osa oma varast viie auhinna loomiseks.<ref name=Nobel /><ref>[http://nobelprize.org/alfred_nobel/will/will-full.html Nobeli testament]</ref>
Nobel pärandas 32 miljonit [[Rootsi kroon]]i [[Nobeli sihtasutus|sihtasutusele]], mis sai ülesande anda igal aastal viies valdkonnas rahaline [[Nobeli auhind|auhind]] inimesele, kes on aasta jooksul oma alal kõige suurema panuse andnud. Ta asutas oma testamendiga [[Nobeli füüsikaauhind|füüsika-]], [[Nobeli keemiaauhind|keemia-]], [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|füsioloogia- või meditsiini-]], [[Nobeli kirjandusauhind|kirjandus-]] ja [[Nobeli rahuauhind|rahuauhinna]].<ref name=Nobel2> [http://www.sweden.se/upload/Sweden_se/otherlanguages/articles/SI/pdf/finska/Nobel-palkinto_on_maailman_tunnetuin_A116-FIa.pdf Rootsi Instituut]</ref>
Tolle aja kohta oli tegemist äärmiselt suure summaga.<ref name=Nobel2 /> Sihtasutus pidi raha investeerima väikese riskiga riigi võlapaberitesse.<ref>[http://www.stockholmtown.com/templates/page____2573.aspx Stockholmi tutvustus]</ref> Alfred Nobel suri 10. detsembril 1896 Itaalias [[San Remo]]s. Ta oli surres üks maailma rikkamatest inimestest.<ref name="rikkaus">[http://www.norja.fi/policy/peace/prize/prize.htm Norra Nobeli Instituut]</ref>
200. rida:
==Kirjandus==
*
==Viited==
*
{{viited|2}}
209. rida:
{{commons|Alfred Nobel}}
*[http://nobelprize.org/nobelmuseum/index.html Nobeli muuseum]
*
*
*
*
*[[Urmas Kiil]], [http://omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=12&artid=9699&sec=13 "Tänane päev möödanikus"], Oma Saar, 18. oktoober 2008
218. rida:
[[Kategooria:Töösturid]]
[[Kategooria:Rootsi keemikud]]
[[Kategooria:Nobeli auhinnad|Nobeli auhinnad]]
[[Kategooria:Sündinud 1833]]
[[Kategooria:Surnud 1896]]
270. rida:
[[it:Alfred Nobel]]
[[he:אלפרד נובל]]
[[kn:
[[ka:ალფრედ ნობელი]]
[[kk:Альфред Нобель]]
331. rida:
[[yo:Alfred Nobel]]
[[zh-yue:諾貝爾]]
[[zh:阿尔弗雷德
| |||