Redaktsioon: 30. oktoober 2012, kell 23:13 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 102 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. november 2012, kell 22:34 redigeeri eemalda 85.253.72.241 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=november\|aasta=2012}} ~~'''Ida-Frangi riik''' oli [[Ludwig Vaga]] surma järel jagatud [[Frangi riik\|Frangi riigi]] idapoolne osa, millest kujunes hiljem [[Saksamaa]].~~ Riigi algusajaks võib lugeda [[843]]. aastat, mil Frangi riik [[Verduni lepe\|Verduni leppega]] ametlikult kolmeks jagati. Idapoolse osa ehk [[Ida-Frangi kuningas\|Ida-Frangi kuningaks]] sai Ludwig Vaga vanuselt teine poeg [[Ludwig Sakslane]]. Nimetust Ida-Frangi riik võiks kasutada ehk kuni [[Otto Suur]]eni, kes rajas [[Saksa-Rooma riik\|Saksa-Rooma riigi]], millesse kuulus ka Ida-Frangi riigi ala. Ent valitsejaid ei kutsutud lisaks [[Saksa-Rooma keiser\|keisritiitlile]] mitte enam Ida-Frangi, vaid [[Saksa kuningas\|Saksa kuningateks]]. ==Vaata ka==▼ [[Pilt:Ludwig der Deutsche.jpg\|thumb\|Kuningas [[Ludwig Sakslane]] pitsat.]] [[Lääne-Frangi riik]]▼ [[Pilt:Partage de l'Empire carolingien au Traité de Verdun en 843.JPG\|thumb\|Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843.]] [[Kesk-Frangi riik]]▼ [[Lotaringia]]▼ '''Ida-Frangi riik''' (''Regnum Francorum orientalium''), ka '''idafrankide kuningriik''' (''Francia Orientalis''), oli 843. aasta [[Verduni leping]]uga [[Ludwig Sakslane\|Ludwig Sakslasele]] eraldatud riik. See oli [[Saksa-Rooma riik\|Saksa-Rooma riigi]] eelkäija. Pärast keiser [[Ludwig Vaga]] surma jagasid tema pojad [[Frangid\|frangi]] [[Karolingide impeerium]]i Verduni lepinguga Ida-, [[Lääne-Frangi riik\|Lääne-]] ja [[Kesk-Frangi riik\|Kesk-Frangi riigiks]]. Kuna kõik osad jäid [[Karolingid]]e valitsemise alla, kus Ludwigi vanem poeg [[Lothar I (Frangi keiser)\|Lothar I]] (795-855) säilitas keisritiitli, ei tühistanud see leping Frangi riiki ennast. [[Frangi keiser]]▼ [[Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend]]▼ == Ludwig Sakslane (843–876) == {{vaata\|Ludwig Sakslane}} [[Pilt:Treaty of Verdun.svg\|thumb\|left\|Ludwig Sakslase kuningriik (oranž), sealhulgas sõltuvad idaterritooriumid (kollane) aastal 843.]] 817. aasta ''Ordinatio Imperii'' jooksul sai Ludwig Sakslane oma isalt endise [[Baieri hertsogkond\|Baieri hõimuhertsogkonna]] territooriumi ja seega tiitli "Baieri kuningas". Pärast oma trooniletõusmist ründas ta tagajärjetult naaber [[Suur-Määri riik]]i ning võitles rüüstavate [[Viikingid\|viikingite]] ja [[Ungarlased\|madjaritega]], kuigi ta suutis oma laialivalguvat riiki [[Rein]]i ja [[Elbe]] jõgede vahel koos hoida. Kui tema venna Lothari poeg [[Lothar II (Lotring)\|Lothar II]] aastal 869 suri, sai ta 870. aasta [[Meersseni leping]]uga ka suuri osi tema kuningriigist ''([[Lotring\|Lotharii]])'' Reinist läänes. Lothari vanem poeg [[Ludwig II (Frangi keiser)\|Ludwig II]], kuigi pärast oma isa surma nominaalselt keiser, ei suutnud kindlustada Lotringi pärandit. Kui ta aastal 875 suri, tülitsesid Ludwig ja tema noorem poolvend, [[Lääne-Frangi riik\|Lääne-Frangi]] kuningas [[Charles II Paljaspea]] [[Itaalia kuningriik (keskaegne)\|Itaalia kuningriigi]], sealhulgas [[Burgundia]], ja keisrikrooni üle. Mõlemad päris paavst [[Johannes VIII (paavst)\|Johannes VIII]] poolt toetatud Charles, lõpetades [[Kesk-Frangi riik\|Kesk-Frangi riigi]] olemasolu. == Ludwigi pojad (876–887) == Ida-Frangi riigis (taas)loodi neli [[Hõimuhertsogkonnad\|hõimuhertsogkonda]]: [[Švaabimaa hertsogkond\|Švaabimaa]] ([[Alemannia]]), [[Frangimaa]] (endise [[Austraasia]] idaosa), [[Saksimaa hertsogiriik\|Saksimaa]] ja [[Baieri]]. Aastal 865 sundisid Ludwigi pojad teda oma riiki piki nende hertsogkondade piire jagama: [[Karlmann (Ida-Frangi kuningas)\|Karlmann]] (830–880) päris Ludwigi esialgse Baieri kuningriigi ja külgnevad idaalad. * [[Ludwig Noorem]] (835–882) sai Saksimaa ja Frangimaa. Tema valdused suurenesid märgatavalt Meersseni lepinguga. Siiski sõdis tema onu Charles II Paljaspea pärast tema isa surma Ida-Lotringis. Ludwig Noorem võitis teda 876. aasta lahingus [[Andernach]]i lähistel. * [[Karl Paks]] (839–888) sai Alemannia kuningaks. Pärast oma isa surma valitsesid Ludwigi pojad ühiselt. Kui Lääne-Frangi riigi Charles II Paljaspea aastal 877 suri, nõudsid nad Charles'i pojalt [[Louis II (Lääne-Frangi kuningas)\|Louis II Kogelejalt]] taas [[Lothar I (Frangi keiser)\|Lothar I]] pärandit, samuti keisritiitlit. Seoses Lääne-Frangi riigi nõrgenemisega sai Karlmann Itaalia kuningaks, samas sisenes Ludwig Noorem Lääne-Lotringi, mille Charles'i pojapojad [[Louis III (Lääne-Frangi kuningas)\|Louis III]] ja [[Carloman II (Prantsusmaa)\|Carloman II]] aastal 880 [[Ribemonti leping]]uga talle loovutasid. Piir Prantsusmaaga oli üldiselt määratud kuni aastani 1477, kui puhkes konflikt [[Burgundia hertsogkond\|Burgundia]] pärandi üle. Karlmann sai aastal 879 insuldi ja töövõimetuna andis Baieri (sealhulgas [[Kärnten\|Kärnteni markkrahvkonna]]) Ludwig Nooremale, samas Karl Paks sai Itaalia krooni. Seoses sellega krooniti ta aastal 881 tema isa endise vastase paavst Johannes VIII poolt keisrite [[Lothar I (Frangi keiser)\|Lothar I]] ja [[Lothar II (Lotring)\|Lothar II]] järglasena ise keisriks, kui Karl III. Pärast Ludwig Noorema surma sai Karl ka kogu Ida-Frangi riigi ainuvalitsejaks ja aastal 884 nimetati kohaliku aadli poolt isegi Lääne-Frangi riigi kuningaks. Tema püüetele taasühendada kogu frankide riik mõjus üha enam tema kõrge iga. 887. aasta [[Riigipäev (Saksa-Rooma riik)\|Riigipäeval]] [[Trebur]]is sunniti ta lõpuks tagasi astuma. == Arnulf Kärntenist (887–899) == Peamine niiditõmbaja Karli ametist kõrvaldamise taga oli [[Arnulf (Frangi keiser)\|Arnulf Kärntenist]] (850–899), Karlmanni vallaspoeg, kes oli üles kasvanud Baieri Kärnteni markkrahvkonnas. Pärast Baieri kuningriigi minemist tema onu Ludwig Noorema kätte sai ta aastal 880 tiitli [[Kärnteni markkrahvkond\|Kärnteni]] hertsog. Aastal 887 päris ta Baieri ja valiti Ida-Frangi riigi kuningaks, pärast mida kiitis ta heaks [[Eudes (Pariisi krahv)\|Pariisi krahvi Eudese]] saamise Lääne-Frangi kuningaks. Vahepeal kasutas [[Friuli mark\|Friuli markkrahv]] [[Berengar Frioolist\|Berengar]] juhust võtta Itaalia kuninga tiitel, kuid pidi ennast pärast ähvardust maale tungida Arnulfile allutama. Arnulf oli käimasoleva konflikti pärast viikingitega siiski ummikus ning aastal 891 kuulutas Berengari rivaal hertsog [[Guido Spoletost]] ennast Itaalia kuningaks ja sundis isegi paavst [[Stephanus V]]-t ennast uueks keisriks kroonima. Kuningas Arnulfil ei olnud siiski kavatsust loobuda oma nõuetest ei kogu Frangi riigi valitsemisele ega keisrikroonile. Pärast normannide alistamist 891. aasta [[Leuveni lahing (891)\|Leuveni lahingus]] sõdis ta Itaalias ja krooniti aastal 896 paavst [[Formosus]]e poolt keisriks. == Hääbumine == Arnulfi poeg [[Ludwig III Laps]] (893–911) sai seitsmeaastasena pärast oma isa surma Ida-Frangi riigi kuningaks. Kui [[Alam-Burgundia\|Provence'i kuningas]] [[Louis III Pime]] sai Itaalia kuningaks ja aastal 901 isegi keisriks, pidi Ludwig III Laps tegelema ägeda vaenuga [[Babenbergid]]e ja hertsog [[Konrad Vanem]]a vahel Frangimaa hõimuhertsogkonna pärast. Nõunikest mõjutatud kuningas lasi Babenbergi hertsogi hukata ja nimetas Konradi poja [[Konrad I (Saksa kuningas)\|Konrad Noorema]] aastal 906 Frangimaa hertsogiks. Vahepeal rüüstasid Ida-Frangi riiki mitu korda Ungari suurvürsti [[Árpád]]i väed. Seoses Ludwigi varajase surmaga Ida-Frangi Karolingide meesliin hääbus. Frangimaa Konrad Noorema Saksimaa, Baieri ja Švaabimaa hertsogite poolt [[Forchheim]] Riigipäeval 10. novembril 911 kuningaks valimine oli otsustav samm eemale Frangi riigist ja Saksamaa kuningriigi suunas, kuna Karolingide suguvõsa liikme asemel valisid Ida-Frangi hertsogid ühe endi seast. Kuningas Konrad ei valitsenud siiski kui ''primus inter pares'' ja kaotas isegi Lotringi Lääne-Frangi kuningriigile. Tema järglane [[Heinrich I (Saksa kuningas)\|Heinrich I Linnupüüdja]] suutis kaitsta oma kuninglikku ülimuslikkust hertsogite suhtes, kelle hertsogkonnad lagunesid järgnevatel sajanditel, viimasena Švaabimaa pärast [[Hohenstaufenid\|Hohenstaufenite]] dünastia lõppu aastal 1268. == Troonijärglus == Saksa-Rooma riigi tõus ühtib Heinrichi [[Saksi dünastia]] tõusuga. Seetõttu kestis Ida-Frangi riik aastast 843 kuni [[Heinrich I (Saksa kuningas)\|Saksimaa hertsogi Heinrich I]] kroonimiseni aastal 919; kuigi sagedamini peetakse Saksa-Rooma riigi alguseks [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)\|keiser Otto I]] kroonimist [[Rooma]]s 2. veebruaril 962 kui ''[[translatio imperii]]'' Frangi riigist. 10. sajandi algusest sai Ida-Frangi riik tuntuks kui ''Regnum Teutonicorum'' ("[[Thiuda]] kuningriik" või "[[Saksamaa kuningriik]]"), nagu märgitud [[Salzburgi Annaalid]]es seoses Heinrich I valimisega. Tähendust ''Rex teutonicorum'' kasutas paavst sageli [[Investituuritüli]] ajal, võibolla poleemilise tööriistana paavst [[Gregorius VII]] poolt [[Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)\|keiser Heinrich IV]] vastu 11. sajandi lõpul. ▲== Vaata ka == ▲* [[Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend]] ▲* [[Lääne-Frangi riik]] ▲* [[Kesk-Frangi riik]] ▲* [[Lotaringia]] ▲* [[Frangi keiser]] [[Kategooria:Ajaloolised riigid]] 14. rida ⟶ 60. rida: [[Kategooria:Saksamaa ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Ida-Frangi riik]] [[als:Ostfrankenreich]] [[ar:مملكة الفرنجة الشرقيين]]

Ida-Frangi riik: erinevus redaktsioonide vahel