Sidesõna: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Sidesõnad''' on muutumatud [[sõna]]d, mille ainsaks süntaktiliseks funktsiooniks on siduda lauses moodustajaid, seejuures viimaste vormi mõjustamata.
Sidesõnu on kõikides [[Keel (keeleteadus)|keel]]tes vähe. [[Eesti keel]]es on neid paarkümmend: ja, ning, ega, ehk, või, aga, kuid, ent, vaid, et, kui, kuna, sest, kuni, kuigi, ehkki, nagu, arhailised saati, elik ning liitsõnalised justkui, otsekui. Nt Alguses lõi Jumal taeva ja maa. See on hea raamat, aga too teine on huvitavam. Jüri on noorem kui Mari.
Paljud sidesõnad kuuluvad ka ühendsidendite koosseisu koos [[asesõna|ase-]] või rõhumäärsõnaga: nii et, nõnda et, sellepärast et, niikaua kui, parajasti kui, nõnda nagu, kas ... või, kui ... siis, ei ... ega, niihästi ... kui ka jne; nimi‑ või asesõnafraasiga: selleks et, samal ajal kui, sel ajal kui, selle asemel et, sellest hoolimata et, peale seda kui. Nt See küsimus jääbki lahendamata, niikaua kui kumbki pool järeleandmisi ei tee. Nad peavad valima kas ühe või teise võimaluse, muud väljapääsu pole. Ta istus uuesti laua taha, samal ajal kui külalised alles esikus kobistasid. Õhk oli lämbe, sellest hoolimata et päev läbi oli vihma sadanud. Kõige enam mitmesõnalisi sidendeid moodustavad sidesõnad et ja kui, üldse ei moodusta neid sidesõnad ja, ning, ehk, elik, kuna, kuigi, ehkki, otsekui, justkui.
9. rida:
Rinnastavad sidesõnad jagunevad tähenduse järgi ühendavateks ja eraldavateks. Ühendavad sidesõnad on kas üldühendavad: ja, ning, ega, saati, nt Alguses lõi Jumal taeva ja maa, vastandavad: aga, kuid, ent, vaid, nt Tuleksin hea meelega, aga mul pole aega, või seletavad: ehk, elik, nt Ta töötab Eesti Keele Instituudis ehk endises Keele ja Kirjanduse Instituudis. Eraldav sidesõna on või, nt elu või surm.
Alistavad ja alistav-rinnastavad sidesõnad võivad täita väga erinevaid funktsioone, olenevalt sellest, missuguste sõnadega koos nad sidendi moodustavad ja/või missuguseid
|