Mahepiim: erinevus redaktsioonide vahel

Peamine monoküllastumata rasvhape piimas on oleiinhape (C18:1 c9), mis moodustab 17-25 % rasvhapete kogumassist. Esmatähtsad polüküllastamata rasvhapped inimese toitumuse seisukohalt on linool- ja alfa-linoleenhape. Neid nn. asendamatuid rasvhappeid peab inimorganism kindlasti toiduga saama, sest ta ei suuda neid ise sünteesida. Teaduslikud tõendid oomega-3 perekonna polüküllastamata rasvhapete kasulikkusest on tähelepanuväärsed: vere viskoossuse vähendamine, vere lipiidisisalduse muutmine soodsas suunas, trombotsüütide kleepumise takistamine, immuunvastuse tugevdamine, arteroskleroosiga kaasnevate põletike pärssimine, vähi riski vähendamine jne. Tervislikkuse seisukohalt väga oluliseks peetakse ka

oomega-6 ja oomega-3 rasvhapete omavahelist suhet, sest ühe rasvhappe domineerimine toidus takistab teise metabolismi.

Mahe- ja tavafarmides toodetud piima rasvhappelise koostise võrdlusel selgus, et mahepiima lühikese ja keskmise süsinikuahelaga rasvhapete (∑C4:0-C10:0, C12:0 ja C14:0) ning C18:0 rasvhappe kontsentratsioonid olid kõrgemad, mõnevõrra suurem oli ka summaarne küllastatud rasvhapete sisaldus. C16:0 rasvhappe keskmine sisaldus oli aga suurem tavafarmides toodetud piimas. Ühest küljest võib selle põhjuseks olla see, et tavafarmides söödetakse kõrgetoodangulistele lehmadele lisaks palmirasva, mille koostises olev palmitiinhape suurendab selle sisaldust ka piimas. Teisest küljest vähenes nimetatud rasvhappe sisaldus mahepiimas just

karjatamisperioodil ja vähendas kokkuvõttes ka selle kogu keskmist sisaldust. Mahefarmides karjatamisperioodil toodetud piim sisaldas vähem ka C14:0 rasvhappeid kui laudaperioodil (november-aprill) toodetud piim, natuke madalam oli ka summaarne küllastatud rasvhapete sisaldus.