Mahepiim: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
kustutada |
Resümee puudub |
||
1. rida:
Paljud viimasel ajal läbiviidud uuringud on püüdnud välja selgitada mahe- ja tavatoidu erinevusi, olgu siis toitainete sisalduse, sensoorsete omaduste vms osas. Kas mahetoit on ikka tervislikum on üldlevinud küsimus, millele suur hulk uuringuid ka teaduslikku kinnitust püüavad leida. Siiani leitud tulemusi on otseselt või kaudselt põhjendatud mahe- ja tavapõllumajanduses kasutatavate tootmismeetodite erinevusega. Loomakasvatussaaduste toitainete sisaldus ja kvaliteet sõltuvad suurel määral loomade söötmisest. „Oled see, mida sööd” kehtib ka loomade puhul. Maheloomakasvatuses kasutatavad söödad ja söötmistingimused (koos oma piirangute ja soovitustega) mõjutavad otseselt ka toodetavate saaduste toiteväärtust ja kvaliteeti.
Eesti Maaülikooli teadlaste poolt läbiviidud monitooringu eesmärgiks oli teada saada, kas ja millised on Eesti mahe- ja tavafarmides toodetava piima rasvhappelise koostise erinevused.
Piimarasva rasvhappeline koostis
Piimarasval on looduslikest rasvadest kõige mitmekesisem koostis, selles on esindatud umbes 400 erinevat rasvhapet. Enamike rasvhapete sisaldus on väga madal ja ainult 15-16 rasvhapet on piimarasvas rohkem kui 1%. Toidurasvades on kolme tüüpi rasvhappeid: küllastatud, monoküllastumata ja polüküllastumata rasvhapped (tabel 1). Küllastatud rasvhapete (ahelapikkusega 4-18 süsinikku) osa kogu piimarasvas on umbes 65-70 %. Koguseliselt kõige olulisem küllastatud rasvhape piimas on 16:0, mis moodustab umbes 25-30 % rasvhapetest, 14:0 ja 18:0 rasvhapete sisaldus on umbes 10-12 %. On leitud, et küllastatud rasvhapete liigtarbimine tõstab nn. halva LDL kolesterooli taset vereseerumis, suurendades südame- veresoonkonnahaiguste esinemise riski. Mitmed uurimistulemused aga näitavad, et piimarasvale spetsiifilised lühikese süsiniku ahelaga rasvhapped ei suurenda haigestumise riske vaid omavad pigem positiivset mõju inimese tervisele. Väga pikka aega oldigi arvamusel, et piimarasvad tõstavad vere kolesteroolitaset ning suurendavad seega ateroskleroosi riski. Nüüd ollakse aga seisukohal, et rasvhappeid, mis kolesterooli tõstavad, on piimas vaid 14% ning, et 45% piima rasvhapetest hoopis langetavad verekolesterooli. Viimaste hulka kuuluvad ka palju uuritud mono- ja eelkõige polüküllastamata rasvhapped.
Peamine monoküllastumata rasvhape piimas on oleiinhape (C18:1 c9), mis moodustab 17-25 % rasvhapete kogumassist. Esmatähtsad polüküllastamata rasvhapped inimese toitumuse seisukohalt on linool- ja alfa-linoleenhape. Neid nn. asendamatuid rasvhappeid peab inimorganism kindlasti toiduga saama, sest ta ei suuda neid ise sünteesida. Teaduslikud tõendid oomega-3 perekonna polüküllastamata rasvhapete kasulikkusest on tähelepanuväärsed: vere viskoossuse vähendamine, vere lipiidisisalduse muutmine soodsas suunas, trombotsüütide kleepumise takistamine, immuunvastuse tugevdamine, arteroskleroosiga kaasnevate põletike pärssimine, vähi riski vähendamine jne. Tervislikkuse seisukohalt väga oluliseks peetakse ka
oomega-6 ja oomega-3 rasvhapete omavahelist suhet, sest ühe rasvhappe domineerimine toidus takistab teise metabolismi.
ALLIKAS: UURING: Mahe- ja tavapiima rasvhappeline koostis
Zarina Skvortsova, Merike Henno, Ragnar Leming Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
| |||