Ava peamenüü

Muudatused

 
==Tulevik==
Tulevikus võib kindlasti oodata standadsete kõvaketaste ehk HDD kiiruse ja mahu kasvu. Kuid kindlasti leiab laiemat kasutust ka uus [[SSD|SSD]] ([[inglise keel|inglise]] ''solid state drive'') tehnoloogia, mida eesti keeles võiks nimetada [[välkmälu]]l baseeruvaks kõvakettaks või [[Pooljuhtketas|pooljuhtkettaks]].
 
Tegu pole uue tehnoloogiaga, vaid vana täiustamisega. [[Välkmälu]] on juba kaua aega arvutites [[muutmälu]]na kasutatud, kuid nüüd on seda tehnoloogiat täiendatud. Kiirus on suurenenud, vastupidavus on parem ja maht samuti kasvanud.
 
Peamine erinevus HDD ja [[SSD|SSD]] vahel on see, et [[SSD|SSD]]-l puuduvad igasugused liikuvad osad. Seetõttu on see vastupidavam, sest ammu on teada, et mis liigub, see kulub. Tänu sellele on [[SSD|SSD]] vastupidavam ka välisärritustele: nii temperatuuri muutustele ja põrutustele kui ka niiskusele. Flash-mälul baseeruvad kettad tarbivad ka vähem voolu ning kuivõrd neil puudub lugemis- ja kirjutamispea, on võimalik ka andmeid kiiremini lugeda ja kirjutada.
 
[[SSD|SSD]] miinusteks on kindlasti kõrge hind ja väike mahutavus. Tänapäeval on kasulikum osta magnetkettal baseeruv kõvaketas, sest see on kuni kümme korda odavam, kuid see võib tulevikus muutuda. [[SSD|SSD]] kahjuks räägib ka piiratud kirjutamiskordade arv. Tavakasutajale pole see kuigi oluline, sest ta ei pruugi oma eluea jooksul kõiki neid kordi ära kasutadagi, kuid entusiasti või serveri puhul võib juhtuda, et välkmälu ketas lakkab töötamast, sest seda on nii palju kasutatud.
 
Suuremat kiirust võib kindlasti pidada üheks [[SSD|SSD]] paremaks küljeks, sest see võib kohati ületada HDD oma mitmekordselt. [[SSD|SSD]] puhul on väga oluline see, kas loetakse ja kirjutatakse mitmeid väiksemahulisi andmeid või üht suurt. Esimesel puhul on [[SSD|SSD]] kiirused võib-olla väiksemadki kui HDD omad. Seda seetõttu, et andmed paiknevad [[SSD|SSD]] kettal 4 kB plokkide kaupa, mida on ükshaaval väga aeganõudev muuta.
 
==Viited==
7

muudatust