Fraasi peasõna: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
== Fraasi peasõna ==
'''Fraasi peasõna''' ehk fraasi põhisõna on see sõnade ühend lauses, mida [[fraasi laiend]]id [[lause]]s sisuliselt täpsustavad. Fraasi peasõna koos laiendiga annavad lause struktuurile terviklikkuse. Laiendid koonduvad sisuliselt peasõna ümber. Peasõna ja tema [[Laiend|laiend]] on olemas kõikidel fraasi tüüpidel: [[Nimisõnafraas|nimisõnafraasil]], [[Omadussõnafraas|omadussõnafraasil]], [[Tegusõnafraas|tegusõnafraasil]], [[Määrsõnafraas|määrsõnafraasil]], [[Kaassõnafraas|kaassõnafraasil]] ja [[Hulgasõnafraas|hulgasõnafraasil]].
 
Fraasi '''peasõna''' kohta saab esitada lause kontekstist sõltuvaid küsimusi, vastavalt sellele, mis fraasiga on tegu:
 
1. Nimisõnafraas (peasõnaks nimisõna): ''Mida ma laenasin Marilt?'' Ma laenasin Marilt [uhiuut '''mikserit''']. ''Mida unistas ema osta?'' Ema unistas osta endale [naabri '''talu''']. ''Mille taga kostus muusikat?'' [Valgustatud '''akna'''] taga kostus muusikat.
 
2. Omadussõnafraas (peasõnaks omadussõna): ''Missugused olid tema saapad?'' Tema saapad olid [väga '''ebamugavad''']. ''Missugune ilm oli õues?'' Õues oli ilm [üsna '''külm''']. Peetri ja Anna rõivad olid [jube '''porised'''].
 
12. rida ⟶ 14. rida:
 
4. Määrsõnafraas (peasõna määrsõna): ''Kuidas kontrolltöö läks?'' Seekord läks kontrolltöö sooritamine [meeletult '''kehvasti''']. ''Millal leiavad pulmad aset?'' Pulmad on [peagi '''kohal''']. ''Millisel viisil olid õpilaste tööd vormistatud?'' Kõikide õpilaste tööd olid vormistatud ['''kaunilt''' ja '''kenasti''']
 
5. Kaassõnafraas (peasõna kaassõna): ''Mida mööda nad nõmme poole läksid?'' Nad läksid ['''mööda''' kraavi] nõmme poole. ''Kus kohas lapsed mängisid?'' Lapsed mängisid [jää '''peal''']. ''Kust kohast nad alla hüppasid?'' Nad hüppasid [katuselt '''alla''']
 
6. Hulgasõnafraas (peasõna hulgasõna): ''Kaua kestis vahetund?'' Vahetund kestis ['''veerand''' tundi]. ''Mida vanaisa ostis?'' Vanaisa ostis ['''mitu''' pakki kompvekke] ja ['''kimbu''' liiliad]. ''Kaua kool suletuks jäi?'' Kool jäi suletuks ['''kahekümneks''' päevaks].
 
Olenemata fraasiliigist ei saa peasõna [[fraas|fraasist]] välja jätta.
 
Fraasi peasõna [[sõnaliik|sõnaliigi]] järgi määratakse ka [[fraas|fraasi]] liik.
 
See, mis [[lauseliige]] on [[lause|lauses]] fraasi peasõna, määrab selle, mis lauseliige on lauses terve [[fraas]].
 
[[Kategooria:Süntaks]]
 
== Viited ==
Kirjandus<ref>Eesti keele käsiraamat, 2007</ref>
M. Erelt, T. Erelt, K. Ross, '''Eesti keele käsiraamat'''. 3 tr, täiend., Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007