Erinevus lehekülje "Kasutaja:Andra.a/Energiatõhusus" redaktsioonide vahel

resümee puudub
Paljud keskkonnaprobleemid, nagu [[reostus]], [[globaalne soojenemine]], energiajulgeolek ja [[fossiilne kütus|fossiilsete kütuste]] vähenemine on suuresti tingitud hoonete, [[sõiduk|sõidukite]] ja [[tööstus]]te liigsest energiatarbimisest. Sel teemal on räägitud juba alates 1973. aasta [[nafta]]kriisist, kui energiaprobleemid esiplaanile tulid. 1970ndate lõpus populariseeris füüsik [[Amory Lovins]] "lihtsa energia tee" mõiste, mille keskne tähelepanu oli energiatõhususel. Muuhulgas võttis Lovins kasutusele ka [[negavatt|negavatid]], mille idee on kokku viia kasvav energiavajadus ja -tõhusus.
 
Amory Lovinsi instituudi väitel on võimalik tööstuses kokku hoida 70—9070−90% energiat ja kulutusi valgustuse, [[ventilatsioon]]i ja pumbasüsteemidega, 50% [[elektrimootor]]ite ja 60% kontoriseadmete, kütte- ja jahutussüsteemidega. Energiatõhusate meetmetega on tänapäeval USA elektritarbimises võimalik säästa kuni 75%. [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] energeetikaministeeriumi väitel on võimalik energiat säästa suurusjärgus 90 miljardit kWh, kui tõsta [[kodu]]de energiatõhusust.<ref>{{netiviide | URL = http://www.greencollaroperations.com/weatherization-austin-tx.html | Pealkiri = Weatherization in Austin, Texas | Väljaandja = Green Collar Operations | Vaadatud = 2012-10-01}}</ref>
 
==Seadmed==
[[Hoone]] energiatõhusus saab alguse juba [[projekteerimine|projekteerimisel]]. Oluline on paika panna pikemas perspektiivis ehitatava maja kasutamise eesmärgid ja ressursside tarbimise reaalsed vajadused. Tähtis on hoone kompaktne kuju: L-kujulise maja energiatarve on suure soojuskadusid põhjustava seinapinna tõttu suurem kui kuubikukujulisel hoonel.<ref name="Peter"> Szuppinger, Peter. Energiatõhusate uute majade planeerimine, Tallinn: Balti Keskkonnafoorum, 2011</ref>
 
Hoone efektiivse energia kasutamise korral on olulised tarindite [[U-väärtus]]ed. See väljendab [[soojusvoog]]u läbi [[tarind]]i 1 K [[temperatuur|temperatuurierinevuse]] korral (W/m<sup>2</sup>K). Mida suurem on U-väärtus, seda väiksem on soojustakistus ja seda enam pääseb soojus läbi tarindi. [[Klaas]] on halb isolatsioonimaterjal ning akende kaudu võib suurel hulgal soojust kaotsi minna. Kui vanade [[aken]]de U-väärtus on kuni 3 W/m<sup>2</sup>K, siis kaasaegsetel topeltklaasiga akendel 1,1—11−1,4 W/m<sup>2</sup>K. Üha populaarsemaks muutuvad kolme klaasiga aknad, mille U= 0,6—06−0,8 W/m<sup>2</sup>K.<ref name="Peter"/>
 
Hoone valgustatuse ja temperatuuri reguleerimisel on oluline roll asukohal ja ümbritseval keskkonnal. [[Puu]]d ja maastikureljeef võivad olla tuuletakistuseks ja tekitada varje. Jahedamas [[kliima]]s parandavad [[päike]]se hoonesse pääsemist lõunasuunalised aknad, vähendades seega energiatarbimist ja suurendades [[päikese passiivkütmine|päikese passiivkütmist]]. Põhjapoolsetes seintes on soovitatav vältida suuri aknaid, sest ka kõige paremini isoleeritud akna soojustusomadused on alati halvemad kui seinal.<ref name="Peter"/>Õhutihe hoone disain vähendab soojuskadu 25—5025−50%.<ref name=app>{{netiviide | Autor = Environmental and Energy Study Institute | URL = http://www.eesi.org/buildings_efficiency_0506 | Pealkiri=Energy-Efficient Buildings: Using whole building design to reduce energy consumption in homes and offices | Väljaandja = Eesi.org | Vaadatud = 2012-10-01}}</ref>
 
Tumedad katused võivad minna 39 °C kuumemaks kui valged pinnad ja seega kanda osa lisasoojust hoonesse. USA uuringud on näidanud, et heledad katused kasutavad jahutamiseks 40% vähem energiat kui tumedama tooniga katused. Kaasaegsed elektroonilised kütte- ja jahutussüsteemid hoiavad mõõdukat energiatarbimist ja parandavad hoones mugavat sisekliimat.<ref name=app/>
 
Õige akende, k.a katuseaknede, paigaldus vähendab vajadust kasutada kunstlikku valgust. Suurem loodusliku valguse kasutamine tõstab ka töökust nii [[kool]]ides kui [[kontor]]ites.<ref name=app/>[[Kompaktluminofoorlamp]] kasutab 2/3 vähem energiat ja võib kesta 6—106−10 korda kauem kui traditsiooniline [[hõõglamp]]. Uuemad [[fluorestsentslamp|fluorestsentsvalgustid]] toodavad loomulikku valgust ja vaatamata kõrgemale hinnale on nende tasuvusperiood kõigest paar kuud.<ref name=cflsavings>[http://www.green-energy-efficient-homes.com/cfl-savings-calculator.html CFL savings calculator], Green Energy Efficient Homes</ref>
 
Efektiivsed energiatõhusad hooned kasutavad tulede reguleerimiseks [[liikumisandur]]eid ja kallimaid [[päevavalgussensor]]eid, mis on ühendatud hoone valgustussüsteemiga.<ref>{{netiviide | URL = http://batchelor-electrical.co.uk/news/energyefficientf.html | Pealkiri = Creating energy-efficient fit-outs | Väljaandja = Batchelor Electrical | Vaadatud = 2012-10-01}}</ref>
 
Ruumide kütte- ja jahutamistehnoloogia valikul on märkimisväärne mõju hoone energiatarbimisel ja –tõhususel. Näiteks, kui 50% tõhususega [[maagaas]]i katel asendada uue 95%-sega, siis vähenevad oluliselt energiatarbimine, süsiniku emissioon ja talvised gaasiarved. [[Maasoojuspump|Maasoojuspumbad]] on veelgi energiatõhusamad ja tasuvamad. Selles süsteemis kasutatakse maapinda salvestatud [[päikeseenergia]]t, mis tänu [[külmaagens]]i omadusele antakse soojusenergiana edasi hoone küttesüsteemile. Võrreldes elektriliste [[küttekeha]]dega kasutavad soojuspumbad tavaliselt neli korda vähem elektrienergiat selleks, et pakkuda samaväärne kogus soojust. Teiseks eeliseks on võimalus maasoojuspump suveperioodil ümber lülitada ja kasutada jahutusüsteemina, kandes soojust majast välja. Maasoojuspumpade puuduseks on kõrge hind, kuid tasuvusaeg on 5—105−10 aastat, mis tuleb energia säästmisest.<ref>{{netiviide | URL = http://www.soojuspumbaliit.ee/Soojuspumba-toopohimote | Pealkiri = Soojuspumba tööpõhimõte | Väljaandja = Eesti Soojuspumba Liit | Vaadatud = 2012-10-01}}</ref>
 
==Tööstus==
Kuna tööstuslikud protsessid on niivõrd erinevate [[tehnoloogia]]te ja protsessidega, siis on keeruline kirjeldada võimalikke alternatiive energiatõhususe saavutamiseks. Vaatamata sellele on siiski teatud meetodeid, mida laialdasemalt tööstusharudes kasutatakse.
 
Elektritootmisel kõrvalproduktina tekkivat soojusenergiat saab kasutada [[aur]]una, kütteks või mõnel muul tööstuslikul otstarbel. USA tehaseomanikud põletavad üle 45% kütsestkütusest auru tootmiseks. Kui tavapärase elektritootmise tõhusus on umbes 30%, siis soojus- ja elektrienergia koostootmine muudab kütuse kuni 90% ulatuses kasutuskõlblikuks energiaks.<ref name=industeesi>{{netiviide | URL = http://www.eesi.org/industry_efficiency_0506 |Pealkiri = Industrial Energy Efficiency: Using new technologies to reduce energy use in industry and manufacturing |Väljaandja = Eesi.org | Vaadatud = 2012-10-02}}</ref>
 
Tööstuses kasutatakse erinevates rakendustes mitmesuguseid [[pump]]asid ning [[kompressor]]eid. Nende tõhusus sõltub paljudest teguritest, kuid sageli on võimalik teha täiustusi parema protsessijuhtimise ja hooldusega. Kompressoreid kasutatakse tavaliselt [[suruõhk|suruõhu]] saamiseks liivapritsis, värvimisel ja teistes tööriistades. Paigaldades suruõhusüsteemidele kiirusmuutmisseadme ja avastades õigeaegselt õhu lekke, on võimalik saavutada energiatõhusus 20—5020−50%.<ref name=industeesi/>
 
==Sõidukid==
Sõidukite peamiseks eesmärgiks on kütusekulude kokkuhoid. Selleks parandatakse [[aerodünaamika]]t, vähendatakse [[komposiitmaterjal]]idega auto [[kaal]]u ja ennekõike täiustatakse [[rehv]]e.
 
Kaasaegsetel rehvidel on vähendatud [[hõõrdumine|hõõrdumist]] ja [[veeretakistus]]t. Samuti on võimalik kütuse pealt säästa kuni 3,3%, kui rehvides on õige [[rõhk]].<ref>{{netiviide | URL = http://www.fueleconomy.gov/feg/maintain.shtml | Pealkiri = Tips to improve your Gas Mileage | Väljaandja = Fueleconomy.gov | Vaadatud = 2012-10-02}}</ref>Uuematel sissepritsega [[mootor]]iga autodel parandab ummistunud õhufiltri vahetamine [[kiirendus]]t 6—116−11%.<ref>{{netiviide | URL = http://www.fueleconomy.gov/feg/pdfs/Air_Filter_Effects_02_26_2009.pdf | Pealkiri = Effect of Intake Air Filter Condition on Vehicle Fuel Economy | Vaadatud = 2012-10-02}}</ref>
 
Auto tõhususe peamiseks arengusuunaks on elektrisõidukite populaarsus. [[Hübriidauto|Hübriidid]] kasutavad regeneratiivpidurdust, et tagasi saada energia, mis normaalsetes autodes hajub. ''Plug-in'' hübriididega on võimalik akuga sõita piiratud vahemaid kütust kulutamata. Taoliste autodega saab sõita ligi 64 km ainult elektriga ja aku tühjenemisel hakkab tööle ka bensiinimootor.<ref name="Car and Driver">{{netiviide | URL = http://www.caranddriver.com/reviews/hot_lists/car_shopping/green_machines/2008_tesla_roadster_car_news | Pealkiri = 2008 Tesla Roadster - Car News | Väljaandja = Car and Driver | Vaadatud=2010-07-16}}</ref>
21

muudatust