Geograafilised koordinaadid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P parandasin skripti abil kriipsud
8. rida:
Geograafiline koordinaatide süsteem on seotud Maa pöörlemisteljega. See määratleb kaks nurka, mida mõõdetakse Maa keskpunktist.
 
Geograafiline pikkus on nurk antud punkti ja kokkuleppelise [[nullmeridiaan]]i vahel. Nullmeridiaanist ida pool asuvatel punktidel on [[idapikkus]], algmeridiaanist lääne pool asuvatel aga [[läänepikkus]]. Geograafiline pikkus kirjutatakse harilikult lühendatult: eesti keeles idapikkus – ip., läänepikkus – lp., inglise keeles idapikkus - E, läänepikkus - W.
*Kaugust ida poole mõõdetakse kraadides 0 - +180°
*Kaugust lääne poole mõõdetakse kraadides 0 - -180°
 
Geograafiline laius on nurk antud punkti ja [[ekvaator]]i vahel. Laiuskraadid näitavad, kui kaugel põhjas ([[põhjalaius]], lühend: pl. või N) või lõunas ([[lõunalaius]], lühend: ll. või S) ollakse.
*Kaugust põhja poole mõõdetakse kraadides +0 - +90°
*Kaugust lõuna poole mõõdetakse kraadides -0−0 - -90°
 
== Paralleelid ja meridiaanid ==
37. rida:
[[Geodeetilised koordinaadid]] määratakse geodeetiliste mõõtmistega [[referentsellipsoid]]i [[normaal]]i suhtes ja taandatakse referentsellipsoidi parameetritest lähtudes selle pinnale (tähistus: B – laius ; L – pikkus).
 
Astronoomilised ja geodeetilised koordinaadid ei ühti nn loodjoone kõrvalekalde tõttu (so nurk referentsellipsoidi normaali ja loodjoone vahel sõltuvalt maastikust, ulatudes tasasel maa-alal 2-52–5 sekundit, mägedes kuni 60 sekundit).
 
Punktobjektidel (asulad, talud) antakse tingliku keskkoha koordinaadid (asulatel võimalikult ajaloolises keskmes), joonobjektidel (jõed, tänavad) lähte- ja suudmekoordinaadid, pindalaobjektidel (suurtel soodel vms) aga nn vähima piirneva ristküliku äärmise edela- ja kirdepunkti koordinaadid.