Neljapäev: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
{{See artikkel| räägib nädalapäevast; ansambli kohta vaata artiklit [[Neljapäev (ansambel)]]}}
'''Neljapäev''' on [[nädalapäev]], millele eelneb [[kolmapäev]] ja järgneb [[reede]]. [[Eesti]]s on neljapäev
▲{{toimeta|kuup=aprill 2006}}
▲'''Neljapäev''' on [[nädalapäev]], millele eelneb [[kolmapäev]] ja järgneb [[reede]]. [[Eesti]]s on neljapäev nädala neljas päev. Paljudes maailma maades ja [[kirikunädal]]as on neljapäev nädala viies päev.
▲[[Astroloogia]]s on neljapäev [[planeet]] [[Jupiter (planeet)|Jupiter]]i päev.
== Jumalad ja neljapäev ==
▲Neljapäev on seotud [[piksejumal|piksejumalaga]].
Vanad eestlased on väidetavalt neljapäeva [[Taara]] auks pühendanud. Neljapäeva õhtut nimetati [[Tooru teeramise õhtu]]ks, siis käidi [[hiis|hiies]] püha pidamas.
Germaani äikesejumal [[Thor]]i seotust neljapäevaga väljendavad inglise keele ''Thursday'', rootsi ja taani ''torsdag''. [[Saksa keel|Saksa]] ja [[Hollandi keel|hollandi keel]]es on neljapäev
▲[[Saksa keel|Saksa]] ja [[Hollandi keel|hollandi keel]]es on neljapäev kõuepäev - saksa keeles ''Donnerstag'' ehk ''Donner'' – [[kõu]]; hollandi keeles ''donderdag''.
== Kalapäev ==
[[
[[1970. aastad|70. aastatel]] oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]], sealhulgas [[Eesti NSV]]-s, sööklates ja restoranides neljapäeviti keelatud lihatoitude valmistamine ja pakkumine. Lubatud olid kalast valmistatud road. Seetõttu hakati rahvasuus neljapäeva nimetama kalapäevaks. [[
Muistsete eestlaste kosjakommete kohaselt käidi [[ehalkäimine|ehal]] neljapäeva ja laupäeva õhtutel.<ref>Piret Õunapuu, Eesti pulm, 2003</ref> Ehalkäijate vastuvõtuks valmistusid ka tüdrukud.
== Kaduneljapäev ==
Eestlaste [[kuukalender|kuukalendri]] ajaarvamises märgib kaduneljapäev alati vana
▲Eestlaste [[kuukalendri]] ajaarvamises märgib kaduneljapäev alati vana pool[[kuu]] neljapäeva. Nädalapäevadest on neljapäev üldse üks olulisemaid. Arvati, et sel päeval sooritatud [[rituaal]]sed toimingud tagavad edu [[suurpuhastus]]es, [[putukas|putukate]] ja [[närilised|näriliste]] hävitamises. Samuti sunniti sel päeval taanduma mitmeid inimese endaga seotud hädasid. Näiteks [[konnasilmad]], [[kae]], liigne kehakaal ja muud haigused.
== Neljapäeva tööd ==
Neljapäeva peeti üldiselt õnnelikuks päevaks nagu [[laupäev]]agi.
Paarispäevana sobis neljapäev kõikide tööde alustamiseks, [[pulm
Sobilik töö oli [[karjalask]], [[külv]], [[lõikus]], [[ohverdamine]] (käidi õhtuti hiies), [[arstimine]].
Iseloomulik on õhtuste tööde keeld. Neljapäevaõhtuti kehtisid töökeelud igasuguste ringliikumisega seotud tööde kohta, nagu näiteks [[ketramine]], [[vill|villatööd]] näiteks [[lõngakerimine]], varrastel [[kudumine]], [[sukanõelumine]]. Keelust üleastumine toob kaasa [[lammas|lambaõnnetused]]. Ei tohtinud ka [[jahvatamine|jahvatada]]. Kuna tegemist oli piksejumaluse päevaga, siis olid keelatud müra põhjustavad tööd. ▼
▲Neljapäevaõhtuti kehtisid töökeelud igasuguste ringliikumisega seotud tööde kohta, nagu näiteks [[ketramine]], [[vill|villatööd]] näiteks [[lõngakerimine]], varrastel [[kudumine]], [[sukanõelumine]]. Keelust üleastumine toob kaasa [[lammas|lambaõnnetused]]. Ei tohtinud ka [[jahvatamine|jahvatada]]. Kuna tegemist oli piksejumaluse päevaga, siis olid keelatud müra põhjustavad tööd.
Neljapäeviti anti tavaliselt [[teenijatüdruk]]utele vaba õhtu.
==Nõidumine==
▲Neljapäeviti peeti videvikku, kuid ka nõiuti [[piimaõnn|piima]]- ja [[karjaõnn]]e, samuti raviti haigusi ja saadeti neid teistele inimestele.
Neljapäeviti sai [[kratt]]i valmistada, liikusid ringi erinevad mütoloogilised olendid.
59. rida ⟶ 48. rida:
{{viited}}
==
{{vikisõnastikus|neljapäev}}
*[http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-suurneljapaev.php folklore.ee Kasutatud kirjandus]
|