'''Jõhvi maakond''' moodustati Eesti Vabariigi aegse Viru maakonna jagamisel kaheks. Uus moodustatud osa nimetati Jõhvi maakonnaks, ülejäänudülejäänu jäi Viru maakonnaks.
[[25. veebruar]]il [[1949]]. aastal [[Virumaa]] idaosast moodustatud Jõhvi maakond, kuhu kuulusid kõik Virumaa ida osasidaosas olevad vallad koos neisse kuuluvate [[küla töörahva saadikute nõukogu]]dega, mis loodi [[13. september|13. septembril]] [[1945]]. aastal [[Venemaa]] eeskujul, välja arvatud vabariikliku alluvusregaalluvusega [[Kohtla-Järve]] ning [[Narva]] linnad. Kõik töörahva saadikute täitvkomiteetäitevkomiteede esimehed olid kohale määratud, kuna esimesed valimised toimusid alles [[1948]] aastal. Maakonnakeskuseks sai [[Jõhvi]] linn.
[[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1950]] kehtestati [[Eesti]]s uus administratiiv-territoriaalne jaotus, mis oli vastavuses [[NSVL|NSV Liidus]] kehtivaga. Uue korraga kaodatikaotati kõik maakonnad ja vallad, Eestis kehtestati uuesti kaheastmeline halduskorraldus, mis oli 1945. aastal küla töörahva saadikute nõukogude moodustamisega muudetud kolmeastmeliseks.
Jõhvi maakond likvideeriti ja selle asemele moodustati [[Jõhvi rajoon|Jõhvi-]] ja [[Kiviõli rajoon]]. Maakondliku alluvusega linnad [[Jõhvi]] ja [[Kiviõli]] muudeti [[rajoon]]ilise alluvusega linnadeks.
