Palmse mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P parandasin skripti abil kriipsud
39. rida:
*1545–1560 Dorothea Metztacken, eelmise lesk;
*1560–1576 [[Marcus Metztacken]], eelmiste poeg;
*1576–1650 [[Arend Metztacken]] (1576-16501576–1650) (eelmise poeg);
*1650–1657 [[Reinhold Metztacken]] (1650-16571650–1657) (eelmise vennapoeg);
*1650–1657 [[Arend Dietrich Metztacken]] (1650-16761650–1676) (eelmise poeg).
 
[[20. märts]]il [[1677]] läks Palmse mõis Arendi õele Margareta Dorotheale, kes oli abielus [[Gustav Christian von der Pahlen]]iga ning Palmse kõige oma maavaldustega läks 242 aastaks Pahlenite omandiks. Margaretha surma järel siirdus mõis [[Pahlen]]ite aadlisuguvõsa kätte, kelle juhtimisel rajati peagi mõisa ka uhke peahoone.
 
Järgmiseks omanikuks oli Gustav Christiani poeg Arend Diedrich von der Pahlen (1675-17101675–1710), kes suri [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal katku), samuti rüüstati mõis vene vägede poolt [[1703]]. aastal, kuid mõisahoone taastati peagi. Mõisaomanikuks sai [[Arend Diedrich von der Pahlen]] (1706-17531706–1753), pärast teda aga Eestimaa maanõunik ja salanõunik [[Hans von der Pahlen]] (1740-18171740–1817), kelle ajal [[Võsu]]le rajati tema ajal [[Võsu karjamõis]]; siis maanõunik, [[Eesti-, Liivi- ja Kuramaa kindralkuberner]] ning [[Riia sõjakuberner]] [[Carl Magnus von der Pahlen]]; [[Alexander von der Pahlen]] (1819-18951819–1895) [[Tallinna-Peterburi raudtee]] ehitamise initsiaator ja esmene direktor; [[Alexis von der Pahlen]] (1850-19251850–1925); [[Gustav von der Pahlen]] (1883-19141883–1914), kes huhkkus Esimeses maailmasõjas. Palmse mõis jäi tema lesele ja kahele alaealisele pojale, kes emigreerusid Saksamaale.
 
[[1919]]. aastal mõis võõrandati Eesti Vabariigi poolt.