Nauru: erinevus redaktsioonide vahel

{{See artikkel| on saareriigist; küla kohta Tansaanias vaata artiklit [[Nauru (Tansaania)]].}}

| riiginimi = Nauru Vabariik

| omastav = Nauru

| omakeelne_nimi_1 = inglise | Republic of Nauru |

| omakeelne_nimi_2 = nauru | Republik Naoero |

| mis_lipp =

| mis_vapp = vapp

| vapi_laius = 125px

| asendikaart = LocationNauru.png

| deviis =

| riigikeel = Riigikeel puudub¹

| ametlik_keel = [[inglise keel|inglise]]

| pealinn = Ametlik pealinn puudub²

| riigipea_ametinimi = president

| riigipea_nimi = [[Sprent Dabwido]]

| valitsusjuhi_ametinimi =

| valitsusjuhi_nimi =

| pindala = 21,30

| rahvaarv = 9322 (2011)

| rahvastiku_tihedus = 436,6

| iseseisvus = [[31. jaanuar]]il [[1968]]

| valuuta = [[Austraalia dollar|dollar]] (AUD)

| ajavöönd = [[maailmaaeg]] +12 ([[Uus-Meremaa ühtlusaeg]])

| hümn = [[Nauru Bwiema]]

| usk =

| üladomeen = [[.nr]]

| telefonikood = 674

| riigikord = [[parlamentaarne vabariik]]

| SKT =

| SKT_elaniku_kohta =

| rok-i_kood = NRU

| märkused = ('''1''') Rahvuskeel on [[nauru keel]], ametliku keelena kasutatakse valitsuses ja ettevõtluses [[inglise keel]]t. <br/>

'''Nauru''' [na'uuru] on [[riik]] [[Okeaania]]s [[Mikroneesia]] saarestikku kuuluval ovaalsel '''Nauru''' [[korallsaar]]el.

Saare pindala on 21,30 km&sup2;. On nimetatud ka teisi arve, millest väikseim on 20,7 km&sup2;. Ta on pindala poolest maailma riikide seas 192. kohal (väiksemad on ainult [[Vatikan]] ja [[Monaco]]).

[[Rannajoon]]e pikkus on umbes 30 km.

[[Pilt:Nauru-Hauptkarte.png|thumbpisi|300px|]]

Nauru nime päritolu on teadmata. [[Naurulased]] on saart ka varem nimetanud "Naoero". Sakslane [[Paul Hambruch]], kes viibis saarel mais [[1909]] ja septembrist novembrini [[1910]], andis etümoloogia, mille kohaselt nimi on lühenenud kuju lausest "''a-nuau-a-a-ororo''" (tänapäeva kirjaviisis ''A nuaw ea arourõ''), mis tähendab 'lähen rannale'. Teoses "Deutsches Koloniallexikon" sisaldus Hambruchi etümoloogia sõnaga ''Anáoero''. [[Alois Kayser]], kes veetis Naurul üle 30 aasta ning [[nauru keel]]t põhjalikult uuris, lükkas Hambruchi etümoloogia tagasi, viidates sellele, et nauru keeles vajab sõna "rand" juhul, kui ta märgib liikumise sihti, suunda näitavat sõna ''rodu'' 'ära'. Naurulased peavad randa nii maast kui ka merest madalamaks kohaks.

Saarel on olnud ka teisi nimesid. Enne saare minemist Saksamaale nimetasid britid seda ''Pleasant Island'' või ''Shank Island''. Sakslased on kasutanud nimesid ''Nawodo'' ja ''Onawero''. Nimekuju "Nauru" on kasutusele võetud selleks, et võõramaalased saare nime õigesti hääldaksid ning oleks olemas ühtne nimi.

[[Pilt:Nauru-Pos.png|thumbpisi|Piirid]]

[[Pilt:Nauru satellite.jpg|thumbpisi|Satelliidifoto]]

Saar asub [[Vaikne ookean|Vaikses ookeanis]] umbes 42...53 km [[ekvaator]]ist lõuna pool. [[Geograafilised koordinaadid]] on {{koord_dm|0|32|S|166|55|E|type:isle}}.

Kõige lähemal asuv saar on 290 km kaugusel asuv [[Kiribati]]le kuuluv [[Banaba saar]], millel on samalaadsed rikkalikud [[fosforiit|fosforiidivarud]], nagu olid Naurul (kolmas tähtis fosforiidisaar Okeaanias on [[Tuamotu saared|Tuamotu saarte]] hulka kuuluv [[Makatea]]).

Nauru [[territoriaalmeri|territoriaalmere]] laius on 12 [[meremiil]]i ja pindala umbes 570 km².

[[Külgvöönd]]i laius on 24 meremiili.

Majandusvööndi pindala on 308 480 km². Majandusvöönd piirneb idas Kiribati majandusvööndiga (290 km [[Banaba saar]]eni) ja põhjas Marshalli Saarte majandusvööndiga (600 km [[Eboni atoll]]ini). [[Erimajandusvöönd]]i laius on 200 meremiili.

Kaugemad naabrid on Mikroneesia Liiduriigid ([[Kosrae]]) loodes, Saalomoni saared edelas, [[Paapua Uus-Guinea]] ([[Bismarcki saarestik]]) läänes ja [[Tuvalu]] kagus. [[Austraalia]] on rohkem kui 4000 km kaugusel kagus.

Võrreldes teiste atollidega on Naurul väga väike [[laguun]] ([[Buada laguun]]).

Rannikul paljastub [[mõõn]]a ajal 150...200 m laiune korallrahuplatvorm. Sellel on valdavad kollakaspruunid vetikad. Koralle seal peaaegu ei kasva. Vesi on suhteliselt puhas, kuigi mõnda kohta koguneb muda.

Ranna ääres on paarisajameetrine riba, mis on kaetud lumivalge [[korall-liiv]]aga.

Maapind tõuseb sujuvalt liivarannalt 100...300 m laiusele rannikuvööndile.

Sisemaal on astangust seespool umbes 75% saare pindalast kattev kesklava, mille keskmine kõrgus on umbes 50 m. Kõrgeim punkt (71 m; teistel andmetel 61 m) on [[Command Ridge]] lavaserval [[Aiwo ringkond|Aiwo ringkonna]] idaosas.

Kilomeetri kaugusel rannast on ookeani sügavus juba üle 1000 m, ja järsk nõlv ulatub ookeani põhjani.

[[Pilt:Coral pinacles on Nauru.jpg|thumbpisi|left|Korallidest moodustunud lubjakivi]]

Nauru on korallilubjakivisaar. Kesklava serv koosneb korallilubjakivist, lava ise peamiselt fosfaate sisaldavatest kivimitest. Saart ümbritsev rifiplatvorm pärineb [[Tertsiaar]]ist.

Saare tekkelugu esitatakse tavaliselt järgmiselt. [[Paleogeen]]is oli laguuni põhi 60 m praeguses merepinnast madalamal. [[Miotseen]]is tõusis atoll järsult, nii et laguuni põhi oli praegusest merepinnast 10 m kõrgemal. Tõenäoliselt leidis sel ajal saare pinnal aset tugev erosioon, mille tõttu kujunes karstireljeef, (praegused kivimoodustised endistes fosforiidikaevandustes). Seejärel jäi saar pikemaks ajaks vee alla ning moodustus madala veega laguun. Rifilubjakivi sakkide vahelistesse nõgudesse ja õõnsustesse settisid fosforirikkad setted. Setetes sisalduvad karbonaadid lagunesid ja setted rikastusid fosforiühenditega. Seejärel saar tõusis pikka aega. Varasema laguuni põhi tõusis veest välja ning saarele ilmusid taimed. Praegu on saare siseosa üle 20 m merepinnast kõrgemal, välja arvatud lohk, milles asetseb [[järv]], mille nimi on [[Buada laguun]].

Pinnas on väga poorne, mistõttu [[pinnavesi|pinnavett]] on vähe. Nauru suurim [[siseveekogu]] on 3...4 ha suurune [[Buada laguun]] vee soolsusega 2 promilli. [[Anabari ringkond|Anabari ringkonnas]] on teine väike [[laguun]], mis sisaldab [[riimvesi|riimvett]] soolsusega 10 promilli. Saarel on ka 28 mage- või riimveega kaevu, millest enamik on tekkinud Teise maailmasõja aegsetesse pommilehtritesse. Neist suurim on [[Moqua Well]].

Et Nauru asub [[ekvaator]]i vahetus läheduses on aasta keskmine temperatuur 27 °C. See kõigub kuude lõikes ainult 1°C ulatuses. Ööpäeva keskmine temperatuur kõigub 24,4°C ja 33,9°C vahel.

[[Passaat|Passaadid]] puhuvad saarele aasta läbi [[sademed|sademeid]]. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on umbes 2000 mm. Suur osa neist langeb [[mussoon]]ihooajal novembrist veebruarini. Aastane sademete hulk on kõikunud 104 mm ning rohkem kui 4572 mm vahel. [[Põud|Põuad]] esinevad suhteliselt sageli. Viimase saja aasta jooksul on esinenud mitu üle aasta pikkust kuivaperioodi. [[El Niño]] toob kaasa vihmasema ja tormisema vihmaperioodi, [[La Niña]] tekitab kuivemad kuivaperioodid ja sageli pikad põuad. Põudasid on pandud ka taimedeta maastiku tekitatud [[ahjuefekt]]i arvele.

Keskmine [[suhteline õhuniiskus]] on 70...80%.

[[Pilt:Nauru Buada Lagoon 1.jpg|thumbpisi|left|[[Buada laguun]]i äärne taimestik]]

Umbes 10% saarel kasvavatest taimeliikidest on [[Pärismaine elustik|pärismaised]]. Teada on ainult üks [[endeem]] (üks [[õislehik]]uliik).

Loomuliku taimkatte moodustavad laval kasvav segamets, atollimets, kruvipuu- ning kookospalmipõõsastik rannaäärses vööndis ja kaks hektarit [[mangroov]]võsa. Mangroov paikneb saare kirderannikul. Selle ainus liik on [[paljajuureline brügjeera]], mille vilju nähtavasti varem söödi.

Metsades kasvab ka [[viigipuu|viigipuid]], [[ilulehik]]uid (kohalik nimi ''tomano'') ja [[hibisk]]e. [[Kirsipuu]]d, [[harilik mandlipuu|harilikud mandlipuud]], [[india mangopuu]]d ja teisi puuliike on intensiivse raie ning keskkonnareostuse tõttu kadunud.

Umbes 2% saare pinnast on kaetud [[mets]]aga.

Varem olid kesklaval valdavad kaks pärismaist metsatüüpi. Esimesel tüübil, mis leidub astangul, lubjakivipaljanditel ja sisemaa erodeerunud künkatippudel, on valdav [[viigipuu]] ''[[Ficus prolixa]]''. Teisel metsatüübil on väga valdav liik [[kiu-ilulehik]]. Arvatakse, et varem kattis see metsatüüp üle 90% lavast. Mõlemat tüüpi metsas esineb hajusalt mitut liiki kruvipuid, mis on nähtavasti istutatud.

Sügavamates kohtades on tihedam ja madalam taimkate, kõrgemal on kõva puiduga taimed.

Nauru saarel ei ela suuri [[loomad|loomi]]. Peale [[Putukad|putukate]] elavad seal ainult merelinnud, näiteks [[kuning-fregattlind]]. [[Laululinnud|Laululindudest]] on esindatud ainult [[Nauru roolind]], kes on Nauru endeem. Välismaalt on sisse tulnud [[kass]]e, [[koer]]i, ja [[siga|sigu]], keda võib sageli kohata hulkuvatena.

Saare ümber on lai madal mereala, mis [[mõõn]]a ajal jääb kuivale, nii et sellel saab kõndida. Seal on mitmesuguseid mereloomi, sealhulgas [[okasnahksed|okasnahkseid]], [[limused|limuseid]] ja [[krabilised|krabilisi]].

Ranna ääres on liivariba. Rannikuvööndil on viljakas muld, mis põhineb liival ja korallidel. Puutumata lavaalade mullad põhinevad peamiselt fosfaatidel, vähemal määral [[lubjakivi]]l.

Saare siseosa (välja arvatud kitsas rannariba) on kaetud merelindude [[väljaheide]]test ([[guaano]]st) moodustunud [[fosforiit|fosforiidiga]] ([[nauruiit|nauruiidiga]]). [[Trikaltsiumdifosfaat]] esineb väikeste taskutena, mille vahele jääb väga kõva dolomiitlubjakivi.

Sarnased fosforiidivarud on ka [[Banaba]] saarel [[Kiribati]]s (seal on nad suuremad) ning [[Makatea]] saarel [[Prantsuse Polüneesia]]s.

Fosforiidi kaevandamine on mõjunud loodusele laastavalt. 70 protsendil saare territooriumist on pinnas koos taimestikuga ning selle all asunud fosforiit eemaldatud. Tekkinud maastikku nimetatakse sageli kuumaastikuks. See on hävitanud ka võimalikku põllumaad. Probleemiks on ka joogivee nappus ja ranna erosioon.

Põuad ja inimtegevus on põhjustanud metsade hävimist, vähendanud joogivee hulka ja halvendanud selle kvaliteeti, tekitanud mulla erosiooni ja hävitanud looduslikke elupaiku.

[[El Niño]] toob kaasa vihmasema ja tormisema vihmaperioodi, [[La Niña]] tekitab kuivemad kuivaperioodid ja sageli pikad põuad. Põudasid on pandud ka taimedeta maastiku tekitatud [[ahjuefekt]]i arvele.

Siseveekogusid mürgitati 1979 ja 1980 tilaapia tõrjeks [[rotenoon]]iga.

Joogiveeks saab kasutada põhiliselt põhjavett, mis on sageli soolasevõitu.. Traditsiooniline joogiveeallikas on karstikaevud ja -koopad. Nendes on vesi alanenud. Selle põhjuseks on nähtavasti fosforiidi kaevandamine.

Joogiveeks kogutakse mingil määral katusel asuvatesse anumatesse vihmavett.

Joogivett tuuakse saarele juurde, eriti pikkade põudade ajal. Selleks on kasutatud tagasipöörduvaid fosforiidilaevu. Praegu tuuakse joogivett pudelites Austraaliast.

[[Pilt:Traditional_house_and_canoe_Nauru.jpg|thumbpisi|Maja ja paat Naurul 1896. [[Augustin Krämer]]i foto.]]

Nauru ajaloost kuni 19. sajandini on vähe teada, sest puuduvad kirjalikud mälestised ja ka arheoloogilised andmed.

[[Naurulased|Naurulaste]] päritolu on ebaselge. Arvatakse, et saare asustasid 1200. aasta paiku Hiina rannikult Filipiinide kaudu saabunud [[polüneeslased|polüneesia]] ja [[melaneeslased|melaneesia]] meresõitjad või merehädalised [[Uus-Guinea]]lt. Etnogeneesis osalesid ka [[mikroneeslased]].

[[Pilt:Scene_at_Arenibek.jpg|thumbpisi|left|Pilt [[Arenibek]]i külast aastal 1896. Esiplaanil mängupaat. Augustin Krämeri foto.]]

Nauru oli üks viimaseid [[Okeaania]] saari, mille eurooplased avastasid. Saare avastas euroopastele [[8. november|8. novembril]] [[1798]] Briti kapten [[John Fearn]], kes jõudis saareni vaalapüügilaevaga Hunter. Saare elanike lahkuse ja taimkatte lopsakuse tõttu pani ta sellele nimeks '''''Pleasant Island''''' ('meeldiv saar', 'lahke saar'). See nimi jäi saarele kuni [[1888]]. aastani, kuni ta oli Briti valdus.

Naurul elas sel ajal 12 hõimu: ''Deiboe'', ''Eamwidamit'', ''Eamwidara'', ''Eamwit'', ''Eamgum'', ''Eano'', ''Emeo'', ''Eoraru'', ''Irutsi'', ''Iruwa'', ''Iwi'' ja ''Ranibok''. Igal hõimul oli ka oma põlvnemislugu. Enne 1888. aastat puudus neil ühine pealik. Praegu sümboliseerib neid 12-haruline täht [[Nauru lipp|Nauru lipul]]. Nende hõimude järeltulijad elavad Naurul praegugi, kuid nüüd ei jagune nad enam niivõrd hõimude kui [[ringkond]]ade järgi. Eriline asend on ''Iruwa'' hõimul, kes pärineb algselt [[Kiribati saared|Kiribati saartelt]]. ''Irutsi'' ja ''Iwi'' hõimu järeltulijaid ei ole säilinud. Tõenäoliselt surid need hõimud välja, kui [[Jaapan]]i okupandid viisid [[1942]] umbes 1200 naurulast sunnitöölisteks [[Chuuk]]ile (ainult 637 neist jõudsid Naurule tagasi). Et just need hõimud välja surid, see on juhus.

[[Pilt:Nauruan-warrior-1880ers.jpg|thumbpisi|Nauru sõdalane hõimusõja ajal]]

Saart külastasid peamiselt vaalapüüdjad ja aareteotsijad. Aastast [[1830]] hakkasid saabuma sisserändajad, peamiselt Briti emigrandid. Koos nendega saabusid saarele varem tundmatud surmavad haigused, sealhulgas [[gripp]]. Need sisserändajad kuuluvad ''[[beachcomber]]''<nowiki>'ite</nowiki> hulka; tüüpilised olid ärakaranud vangid ning vaalapüügilaevadelt jalga lasknud madrused. Nemad tõid saarele tulirelvad ja massilise alkoholitarvitamise. ''Beachcomber''<nowiki>'id</nowiki> püüdsid koos naurulastega mitu korda saare juures ankrusse heitnud laevu röövida, mistõttu Naurust sai kurikuulus piraatide saar, mida vaalapüügilaevad vältisid.

Esimesed eurooplased, kes Naurul elasid, olid [[Norfolki saar]]elt põgenenud [[iirlased|iiri]] vangid [[Patrick Burke]] ja [[John Jones]]. Väidetavalt olid nad [[1830]] salapäraselt kadunud laeva [[John Bull]] pardal. Seda laeva röövinud meestest olevat mõned jõudnud [[Ponape]] saarele. Jones ja Burke, kes suundusid Naurule, sõid tee peal kõik kaaslased ära.

Aastal [[1837]] kargas viis meremeest oma vaalapüügilaevalt ära, lootes elada ''beachcomber''<nowiki>'i</nowiki> elu. Naurule jõudis leidsid nad sealt eest kaheksa eurooplast. Jonesist oli saanud Nauru diktaator. Naurulased võtsid Jonesi juhtimisel meremeestel kõik riided ja asjad ära. Nad võisid saarele jääda ainult Jonesi armust; Jones oli hiljuti kaks eurooplast, kes talle ei meeldinud, avamerele hulpima saatnud. Neil viiel meremehel õnnestus hiilida laeva Duke of York pardale ning pääseda [[Sydney]]sse.

Oktoobris [[1841]] mürgitas Jones seitse eurooplast ja laskis neli eurooplast maha, et säilitada oma võimu. Mõrvas süüdista ta naurulasi. Naurulased ajasid ta saarelt minema ning saatsid [[Banaba saar]]ele. Mõni kuu hiljem püüdis Jones tagasi tulla, kuid naurulased ei lasknud teda maale.

Aastaks 1845 oli saarele jäänud ainult kaks eurooplast. Üks neist oli [[William Harris]].

Naurulased vahetasid sigu ja kookospähkleid terasest tööriistade, tulirelvade, alkoholi, tubaka ja muude lääne kaupade vastu. Tubakas juurutati saarele, pakkudes seda algul tasuta. Alkoholi saarel varem ei tuntud. Naurulased olid küll joonud [[todi]]t, kuid seda joodi kohe pärast kookospähkliõielt mahla nõrgumist. 19. sajandi keskel toodi Gilberti saartelt (praegu [[Kiribati]]) uus todi valmistamise viis mitmepäevase kääritamisega. See oli küll hapu, kuid tegi purju. Pealikud saatsid kiribatilased tagasi merele, kuid hoovused tõid nad tagasi, ja hapu todi juurdus Naurul. Naurulased hakkasid ekspordiks tootma [[kopra]]t, mida nad varem olid varunud pikkade põudade puhuks. Kaubandust vahendasid ''[[beachcomber]]''<nowiki>'id</nowiki>.

Aastal [[1852]] tekkis naurulastel vaidlus USA [[prikk|priki]] Inda meeskonnaga ühe suurtüki hinna üle. Eurooplaste õhutusel tapsid nad kapteni ja mitu meeskonnaliiget ning lasksid laeva triivima. Väidetavalt oli ka teisi sarnaseid juhtumeid, mistõttu laevad vältisid aastaid Nauru saart.

Naurualastel ei olnud erilisi haigusi peale põudadega kaasnevast näljast tuleneva toidu- ja vitamiinipuuduse. Eurooplased tõid kaasa uusi haigusi. Esimene haigusemärk ilmnes 1864, kui laeva Nightingale kapten Brown teatas, et mõnel kohalikul elanikul on suguhaigus. [[Tuberkuloos]], [[gripp]], [[pidalitõbi]] ja [[düsenteeria]] jõudsid saarele alles 20. sajandil.

[[Pilt:Nauru Annexation Germany 1888.jpg|thumbpisi|Anneksioonitseremoonia Naurul 3. oktoobril 1888; keskel kuningas Auyewida]]

[[Pilt:Auweyida-Eigamoiya-nauruansubjects.jpg|thumbpisi|Auweyida ja Eigamoiya oma alamate seas umbes 1990]]

Nauru hõimusõjale pandi piir alles siis, kui Nauru läks [[16. aprill]]il [[1888]] Saksamaa protektoraadi alla ning tulirelvad seal keelustati ja [[2. oktoober|2. oktoobril]] 1888 Nauru annekteeriti. [[1. oktoober|1. oktoobril]] maabus Naurul Saksa suurtükipaat SMS Eber 36 mehega.

Suurbritannia ja Saksamaa olid [[1886]] Berliini leppega piirkonna omavahel jaotanud, nii et Nauru sattus Saksamaa mõjusfääri. Suurbritannia huvi oli tagada piirkonnas rahu. Et saksa kaupmehed [[Jaluit-Gesellschaft]]ist olid leidnud saarel soodsaid kopratootmise võimalusi, taotles Saksamaa oma mõjusfääri ka Naurut, mis jäi teisele poole algset demarkatsioonijoont. Suurbritannia nõustus sellega. Saksamaa omandas Nauru eelkõige strateegilistel kaalutlustel, et kindlustada oma koloniaalvaldusi Vaikse ookeani saartel. Ettekäändeks toodi Saksa meremeeste kaitsmine. Saksamaa komissar seadis keisri esindajaks Boe pealiku ning ülempealiku (kuninga) [[Auweyida]] ning saare regendiks tema abikaasa [[Eigamoiya]].

Nauru võttis 1888 üle Jaluiti [[riigikomissar]] (''Reichskomissar'') [[Franz Leopold Sonnenschein]]. Ajutine [[riigikomissar]] Naurul alates 3. oktoobrist oli kaupmees [[Robert Rasch]] (1888–1889). Haldus Naurul hakkas toimuma [[Jaluit-Gesellschaft]]i kaasabil. Esimene alaline riigikomissar [[Christian Johannsen]] saabus [[14. mai]]l [[1889]], kes jäi ametisse [[1892]]. aastani. Varsti pärast tema saabumist anti talle üle veel 26 püssi ja mõned püstolid. Riigikomissarist sai saare kõrgeim võimukandja, kes lahendas ka saareelanike omavahelisi tüliküsimusi. Järgmised riigikomissarid olid

[[Fritz Jung]] ([[1893]]–1897) ja [[Ludwig Kaiser]] ([[1898]]–1906).

Kui nõudlus tulirelvade ja alkoholi järele ära langes, sai varem nõutud kaupadest importida veel ainult tubakat. Nüüd aga tekkis naurulastel vajadus ka leiva, riisi, suhkru ja jahu järele. See stimuleeris neid töötades raha teenima.

Endine mitteformaalne ja keerukas kauplemissüsteem ja sotsiaalne struktuur asendus formaalse ja lihtsaga. Vahetus taandus rahale. Kaupmehed pidid kauplemisõiguse eest maksu maksma, naurulased pidid hakkama maksma peamaksu kopras. Maksu suurus fikseeriti igal aastal olenevalt saagist. Iga hõimu pealik pidi maksu oma hõimu liikmetelt sisse nõudma. Hõimupealik sai ühe kolmandiku müüdud kopra hinnast Saksa markades. Pole teada, et naurulased oleksid maksu vastu protesteerinud; arvatavasti leidsid nad, et rahu on seda väärt.

Nauru kuulus [[1906]]. aastast [[Saksa Uus-Guinea]] koosseisu. Seal oli ta algul eraldi [[jaamaringkond]] (''Stationsbezirk''), aastal [[1911]] läks see [[Ponape ringkond|Ponape ringkonna]] koosseisu. Jaamajuhatajad (''Stationsleiter'') olid [[Konrad Geppert]] (1906–1908), [[Joseph Siegwanz]] ([[1908]]–1911), Warnecke (1911–[[1912]]) ja [[Wilhelm Wostrack]] ([[1912]]–1914), kes [[6. november|6. novembril]] [[1914]] alistus Austraaliale.

Aastal [[1914]] loovutas Saksamaa Nauru Austraaliale. Ametlikult jäi ta [[1920]]. aastani Saksa Uus-Guinea koosseisu.

Saksamaa okupatsiooni rahastamisse andis olulise panuse Saksamaa kompanii [[Jaluit-Gesellshaft]], saades vastutasuks majanduslikke eesõigusi, sealhulgas [[1888]] õiguse ekspluateerida [[guaano]]varusid Marshalli saartel ja Naurul. Aastal [[1900]] avastas Uus-Meremaa geoloog [[Albert Fuller Ellis]] [[Banaba saar]]el ning seejärel Naurul suured fosforiidivarud. Nauru varude suurust hinnati 42 miljonile tonnile. See hinnang osutus väga tagasihoidlikuks. Nauru fosforiiti nimetatakse [[nauruiit|nauruiidiks]], sest tal on omapärane välimus ning ta sisaldab ka [[fluor]]i. Briti kompanii, kes oli Ellise tööandja, veenis Suurbritanniat annekteerima Banaba saare ning leppis kompaniiga Jaluit-Gesellschaft kokku õiguste üle Nauru fosforiidile. Aastal [[1905]] asutati Saksamaa ja Suurbritannia koostöös Saksamaa kontsessiooniga kompanii [[Pacific Phosphate Company]], mis alates 1906. aastast asus fosforiiti kaevandama. Kaevandustööliseks värvati inimesi [[Hiina]]st ja [[Kiribati saared|Kiribati saartelt]], sest naurulased ei tahtnud kaevandustes töötada.

Aastast [[1907]] hakati fosforiiti laevadele laadima. Pacific Phosphate Company rajas peale kaevandusrajatiste ka haigla, kanalisatsiooni, kondensatsiooniseadmed magevee saamiseks kuival ajal ning soodaveevabriku, samuti jäämasinad ja külmkambrid. Toodeti ka elektrivalgust. Peale selle rajati laiad, hooldatud teed, mis ühendasid asulaid, mida hoiti puhtana. Aastal 1913 saadeti ära 46 laeva, mille lasti moodustas 138 725 tonni fosforiiti.

Aastal [[1914]] okupeeris Nauru [[Austraalia Ekspeditsioonijõud]]. Fosforiiti eksporditi Naurult kogu Esimese maailmasõja vältel.

Aastal 1919 või 1920 sai Nauru [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] C-klassi [[mandaatterritoorium]]iks Briti impeeriumi halduses. Austraalia, Uus-Meremaa ja Suurbritannia valitsusele tehti ülesandeks saart ühiselt hallata, kusjuures halduri pidi nimetama Austraalia. See staatus kestis ametlikult 1947. aastani.

Samal ajal ostsid need kolm valitsust Pacific Phosphate Company õigused Nauru fosforiidile 3,5 miljoni Suurbritannia naela eest ning hakkasid fosforiiti kaevandama kolmeliikmelise nõukogu (British Phosphate Commissioners; BPC) juhtimisel. Sõdadevahelisel perioodil laienes fosforiidikaevandamine tunduvalt. Nauru fosforiit oli Austraalia ja Uus-Meremaa põllumeestele tunduvalt odavam kui mujalt pärinev fosforiit. Naurulastele maksti 1939. aastal iga kaevandatud tonni eest 8 penni.

Detsember 1940 pommitas saart Saksa sõjalaev. Neli fosforiidilaeva lasti põhja.

Detsembris 1941 hakkasid jaapanlased saart pommitama. Tööstusrajatused ja elamud tehti maatasa. Augustist [[1942]] kuni sõja lõpuni septembris [[1945]] oli Nauru Jaapani okupatsiooni all. 1200 naurulast viidi sunniviisil [[Chuuk]]i saarele lennuvälja ehitama. Paljud surid seal.

Septembris 1945 okupeerisid saare uuesti Austraalia väed. Jaanuaris [[1946]] toodi alles jäänud 737 naurulast Chukilt koju tagasi. Nauru rahvaarv oli langenud 1848 inimeselt (1940) 1369 inimesele 1946.

[[1. november|1. novembril]] [[1947]] kiitis [[ÜRO]] heaks leppe, mille järgi Nauru]]st sai [[ÜRO hooldusterritoorium]] [[Austraalia]], [[Suurbritannia]] ja [[Uus-Meremaa]] ühises halduses.

Leppega oli ette nähtud omavalitsuse arendamine saarel. Alates [[1927]]. aastast oli naurulasi esindanud nõuandev pealike nõukogu. Naurulased esitasid haldusvõimule ja ÜRO hooldusnõukogule rea kaebusi piiratud õiguste pärast. Detsembris [[1951]] asutati omavalitsusenõukogu kuhu valiti 9 liiget. Et aga see nõukogu oli halduri kontrolli all, taotlesid naurulased veel suuremat võimu. Nad tahtsid tähtsaid ametikohti saare halduses ning suuremat tasu fosforiidi eest. Samuti avaldasid nad kartust, et intensiivistuva kaevandumise tõttu fosforiidivarud sajandi lõpuks ammenduvad. Kui [[1964]] kujunes välja fosforiidi maailmaturuhind, suurendati naurulastele fosforiidi eest makstavat tulu.

Aastal [[1967]] ostsid naurulased BPC-lt välja kaevanduse ja seadmed ning [[1970]] kogu tööstusharu.

[[31. jaanuar]]ist [[1968]] on Nauru iseseisev riik, väikseim iseseisev vabariik. See kuupäev oli Chuukilt naasmise 22. aastapäev.

Aastal [[1988]] sõlmis Nauru [[diplomaatilised suhted]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liiduga]].

Aastal [[1989]] esitas Nauru [[Rahvusvaheline Kohus|Rahvusvahelisse Kohtusse]] Austraalia vastu kompensatsiooninõude oma pinnase kaotamise eest fosforiidi kaevandamise tagajärjel ajal, mil Nauru oli Austraalia mandaadi ja hoolduse all.

Väikesaareriikide säästva arengu konverentsil [[1994]] teatas Nauru kavast saar regenereerida.

[[22. november|22. novembril]] [[1995]] sai presidendiks [[Bernard Dowiyogo]] asemel [[Lagumot Harris]]. Järgnevatel aastatel vahetusid presidendid sagedaste umbusaldushääletuste tõttu kiiresti.

[[Pilt:Marcus Stephen with Obamas.jpg|thumbpisi|Nauru endine president [[Marcus Stephen]] koos USA presidendipaari [[Barack Obama|Barack]] ja [[Michelle Obama]]ga]]

Valitsuse nimetab president parlamendi liikmete seast.

[[Pilt:Nauru Parliament.jpg|thumbpisi|400px|Nauru parlamendihoone]]

Nauru [[partei]]d on [[Nauru Demokraatlik Partei]], [[Naoero Amo]] ja mitteametlik [[Keskpartei (Nauru)|Keskpartei]].

Regulaarväed puuduvad. Riigikaitse on mitteametliku leppe põhjal Austraalia õlul.

On olemas [[Nauru Politseijõud]].

Nauru Vabariik kuulub järgmistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse:

Nauru [[rahvuspüha]] on [[iseseisvuspäev]] ([[31. jaanuar]]). [[Konstitutsioonipäev]] on [[17. mai]].

[[Pilt:Nauru-Distrikte.png|thumbpisi|300px|Nauru ringkonnad]]

Nauru on alla kirjutanud muu hulgas

*[[ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon]]ile

*[[Kyōto protokoll]]ile

Naurul on [[Nauru lipp|lipp]] on [[Nauru vapp|vapp]].

[[Nauru deviis]] on ''God's Will First''.

Nauru autode rahvusvaheline tähis on NAU.

Septembris [[1890]] toimus Naurul esimene [[rahvaloendus]]. Meessoost naurulasi oli 574, naissoost naurulasi 720. See proportsioon oli [[Nauru hõimusõda|Nauru hõimusõja]] tagajärg. Loodeti rahvaarvu kiiret kasvu, et oleks võimalik kasutada naurulasi kui tugevaid, sõbralikke ja heatujulisi, intelligentseid ja osavaid inimesi tööjõuna mujal Okeaanias. Kuid hiljem selgus, et naurulased ei taha saarelt lahkuda.

*2005: 10 200 (Britannica järgi)

[[Pilt:Nauru befolkningspyramid sv.png|thumbpisi|400px|Nauru [[rahvastikupüramiid]] ]]

2006. aasta hinnangu järgi oli

*vähemalt 65 aastasi 2% (139 meest ja 123 naist)

2006. aasta andmetel oli [[iive]] 1,81%.

[[Keskmine eluiga]] oli 2006. aasta andmetel 63,08 aastat (meestel 59,5 ja naistel 66,84 eluaastat).

Naurulastel oli oma usund.

Kui saarele ilmusid [[1887]] esimesed misjonärid Kiribatilt, lasksid paljud naurulased puhtalt uudishimust end ristida. Nad ei saanud asja mõttest kuigi palju aru, osalt sellepärast, et misjonärid ei osanud hästi nauru keelt. Üks misjonäridest rikkus abielu ühe pealiku naisega. Misjonärid saadeti saarelt ära. Tõsine pöördumine kristlusse algas [[1889]], kui saarele saabus [[Philip Delaporte]].

[[Pilt:Nauru Denigomodu-Nibok.jpg|thumbpisi|Põhiline osa asustusest paikneb ranna ääres]]

[[Pilt:Phosphate loading station Nauru.jpg|thumbpisi|Fosforiidi laadimisplatvorm Nauru rannikul]]

Saare majandus tugines pikka aega rikkalike [[fosforiit|fosforiidivarude]] ekspluateerimisele, mis võimaldas elanikel lahedalt ära elada. Nauru oli 1980ndatel üks maailma rikkamaid riike, sissetulek elaniku kohta oli suurim. Üle 60% fosforiidi ekspordist saadud tuludest investeeriti pikaajalistesse fondidesse, mis pidid Nauru elanikele tagama sissetuleku pärast fosforiidivarude ammendumist.

Kaevandamise kõrgajal loodi fosforiidifond, mis pidi pärast fosforiidi ammendumist majandust abistama. Kuid valitsuse oskamatu investeerimispoliitika ja korruptsiooni tõttu on fondi väärtus langenud. Kui 1991. aastal oli fosforiidifondi väärtus 1,3 miljardit dollarit, siis aastaks 2002 oli sellest järel vaid 138 miljonit dollarit.

Kui fosforiidi kaevandamine varude ammendumise tõttu tunduvalt vähenes (riigi sissetulekud fosforiidi kaevandamisest on vähenenud alates 1989. aastast), selgus, et riik ja enamik selle kodanikke ei ole oma tulusid niimoodi investeerinud, et tagada majanduslik kindlustatus ka tulevikus. Liiga palju sellest rahast oli ära kulutatud. Riik on järjest rohkem vaesunud, [[sisemajanduse kogutoodang]] inimese kohta on langenud 5000 dollarini. Riik on võlanõuete tõttu pankroti äärel, nii et isegi tema iseseisvus on ohus. Kulude katteks on riik külmutanud palgad ja koondanud tööjõudu ülepaisutatud avalikus sektoris.

Aastal [[2005]] sõlmis üks Austraalia kompanii leppe järelejäänud fosforiidivarude kaevandamiseks.

Suureks probleemiks on endiste kaevandusalade regenereerimine.

Suurem osa kaupadest tuleb importida. Kaupu veetakse sisse peamiselt Austraaliast, peamiselt kellele Nauru on kogu iseseisvusaja vältel toetunud.

Otsitakse uusi sissetulekuallikaid. Majanduselu on üritatud turgutada [[maksuparadiis]]i loomisega. 1990. aastatel püüdis valitsus suurendada oma sissetulekuid, müües riigi [[kodakondsus]]t kõigile soovijatele. Selle tõttu kujunes saar vene maffia populaarseks rahapesemise kohaks. Väljastpoolt tuleva surve tõttu lõpetati kodakondsuse müük 2003. aastal.

Nauru sisemajanduse kogutoodang oli 2001. aastal 60 miljonit dollarit.

Sisemajanduse kogutoodang [[ostujõu pariteet|ostujõu pariteedi]] järgi oli 2005. aastal hinnanguliselt 60 miljonit [[USA dollar]]it. <ref name="CIA-2007">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/print/nr.html CIA -– The World Factbook], 01.03.2007</ref>

Sisemajanduse kogutoodang inimese kohta oli 2001. aastal 5000 dollarit.

[[Inimarengu indeks]] oli 1998. aastal 0,663.

[[Inflatsioon]]i tase oli 1993. aastal –3−3,6%.

Põllumajandusele on suureks takistuseks poorne lubjakivi, sest vesi imendub väga kiiresti.

Taimekasvatus on koondunud rannaäärsele ribale ning [[Buada laguun]]i ümbrusse.

Kasvatatakse mõningaid viljapuid, [[kookospalm]]i, [[kruvipuu]]d ja [[hõlmine leivapuu|hõlmist leivapuud]].

Rannaäärses vööndis ja Buada laguuni ümbruse soistel aladel kasvatatakse mingil määral pärisbanaani ja köögivilja.

Siseveekogudes on traditsiooniliselt kasvatatud [[piimkala]]. Mõõnaajal korjatakse traditsiooniliselt rifiplatvormilt piimkalamaime, aklimatiseeritakse neid 2...3 aastat ning lastakse siis tiikidesse ja laguunidesse. Buada laguun on jaotatud hõimude vahel kalakasvatusaladeks. Mehed peavad käima regulaarselt laguunis tammumas, et vees oleks rohkem õhku ja toitaineid. Piimkalad kasvavad aeglaselt. Osalt on selles süüdi konkureeriv [[mosambiigi tilaapia]], kes introdutseeriti Naurule 1960. aasta paiku, et ta hävitaks sääsevastseid, ning hakkas ohtralt paljunema. Teiseks napib piimkalal looduslikku sööta ning tema populatsioon on liiga suur. Nõnda ei kasva piimkalad söömiseks vajaliku 20 sentimeetri pikkuseks. Seetõttu on paljud kalakasvatusest loobunud.

Aastal 1991 näitas FAO projekt ''Projet de développement de l'aquaculture dans le Pacifique'', et piimkala ja tilaapia kooseksisteerimine on võimalik. Samal ajal rakendus Taiwani projekt kalakasvatuse intensiivistamiseks, kuid finantsilistel põhjustel jäi see katki. Aastal [[1998]] introdutseeriti Buada laguuni tilaapiaid ''Oreochromis niloticus'', mis olid [[Fiji]]l osutunud maitsvateks.

Kaevandamiseks eemaldatakse taimkate ning fosforiit ammutatakse lahtiselt koos pinnasega. See tõstetakse ekskavaatoritega vagunitesse ning viiakse kitsarööpmelise raudteega ümbertöötamisele.

Naftat tarbiti 2004. aastal umbes 1000 barrelit päevas. Maagaasi ei kasutata.

Tähtsamad tööstusharud on [[fosforiit|fosforiidi]] ja [[kookospähkel|kookospähklite]] töötlemine.

1999. aasta andmetel on autoteede kogupikkus 30 km. Sillutatud teid on 24 km.

[[Pilt:Nauru-phosphatetrain.jpg|thumbpisi|Nauru kitsarööpmeline raudtee on ette nähtud fosforiidi transportimiseks]]

Kaevanduste juurde viib kitsarööpmeline raudtee.

[[Pilt:View_of_Nauru_airport.jpg|thumbpisi|[[Nauru lennuväli]] ]]

Naurul on üks [[Nauru lennuväli|lennuväli]], mille [[maandumisrada|maandumisraja]] pikkus on umbes 2 km.

2002. aastal oli käigus 1900 tavatelefoni ja 1500 mobiiltelefoni.

Mobiiltelefonirajatised pärinevad Austraaliast.

Rahvusvahelist telefonisidet vahendab [[Intelsat]]i satelliit.

2006. aastal oli Naurul 52 serverit. 2002. aasta seisuga oli kasutajaid 300.

Naurus pole makse kodanikele.

Ekspordi kogumaht oli 1991. aastal 25,3 miljonit USA dollarit, 2005. aastal umbes 64 miljonit dollarit ([[fob]]).

Peamine eksportkaup on fosforiit.

Impordi kogumaht oli 1991. aastal 21,1 miljonit dollarit, 2004. aasta hinnangul 20 miljonit dollarit.

[[Pilt:Nauruan player kicking.jpg|thumbpisi|[[Austraalia jalgpall]] on Nauru rahvusspordiala]]