Venestusaeg: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
21. rida:
Eestlaste venestamiskatsed andsid vähe tulemusi: põlisele omakultuurile tuginev eesti etniline identiteet oli [[ärkamisaeg|ärkamis]]liikumise käigus sedavõrd tugevnenud, et massiline ümberrahvastamine polnud enam võimalik. Samuti ei suutnud lühiajaline venestamiskampaania lõhkuda regiooni sajanditepikkust saksa kultuuritraditsiooni ning Venemaa [[Balti provintsid]]e saksapärane ilme jäi püsima edaspidigi. Brutaalse venestamispoliitikaga kaotas tsaarivalitsus aga eesti rahvusliku liikumise poolehoiu. Eesti ühiskonnas hakkasid levima nii läänest kui idast pärinevad monarhiavastased liberaalsed ja sotsialistlikud ideed. Algas töölisliikumine ja toimus esimene [[Kreenholmi streik|streik Narva Kreenholmi tehastes]] (1870). Venekeelseks muudetud [[Tartu ülikool]]i kogu keisririigist õppima saabunud poliitiliselt radikaalsete tudengite eestvõttel tekkisid 1880. aastail esimesed marksistlikud organisatsioonid.
Järgmine venestamine oli 1970–1980. aastatel, NSVL-i okupatsiooni ajal Eestis kui venestati riigiasutused ja asjaajamise, peamiselt propageeriti siis kakskeelsust.
[[Kategooria:Eesti uusaeg]]
| |||