Mont Blanc: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.1) (Robot: lisatud af:Mont Blanc |
Resümee puudub |
||
4. rida:
[[Pilt:MountBlanc03.jpg|thumb|Mont Blanc, vaade [[Aiguille du Midi]] poolt]]
[[Pilt:Montblanc.jpg|thumb|Mont Blanc]]
[[Pilt:MountBlanc05.jpg|thumb|Mont Blanci alale jääb [[Mer de Glace]]'i liustik. [[
'''Mont Blanc''' ([[itaalia keel]]es '''Monte Bianco''' 'valge mägi') on [[Euroopa]], [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Alpid]]e kõrgeim, 4810 m kõrgune mägi.
15. rida:
Alates [[Suur Prantsuse Revolutsioon|Suurest Prantsuse Revolutsioonist]] on mäe riikliku kuuluvuse üle vaieldud. Enne kuulus mägi [[Sardiinia kuningriik]]i, kuni [[15. mai]]l [[1796]] sõlmiti uus piirileping, millega Sardiinia pidi Prantsusmaale loovutama [[Savoia]] ja [[Nizza]]. Sõlmiti uus piirileping, mille artiklis 4 oli kirjas: "Piiriks Sardiinia kuningriigi ja Prantsusmaa vabariigi vahel määratakse joon, mis kulgeb mööda kõige kõrgemaid punkte [[Piemonte]]s mööda mäetippe ja teisi järgnevalt loetletud kohti, samuti nende vahele jäävaid tippe ...". Sätestati, et piir peab olema kogu ulatuses nähtav nii Prantsusmaa linnast [[Grenoble]]'ist kui Itaalia linnast [[Courmayeur]]ist. Mont Blanc ei ole Courmayeurist nähtav, sest madalamad tipud varjavad selle ära, ja see andis Prantsusmaale alust väita, et Mont Blanc kuulub üksipäini neile. Piirileping oli vastuoluline, sest Alpidesse pole üldse võimalik teha sellist Prantsusmaa–Itaalia piiri, mis oleks täies ulatuses nii Grenoble'ist kui Courmayeurist nähtav. Pealegi ei kuulu Alpid nende mäestike hulka, kus väljend "mööda kõige kõrgemaid punkte" oleks üheselt mõistetav. 1796. aasta leping on tänapäeval õigustühine, sest on asendatud hilisemate lepingutega. Viimased piirilepingud sõlmiti [[1947]]. ja [[1963]]. aastal ning piirikomisjoni kuulusid nii itaallased kui prantslased, kuid Mont Blanci kuuluvusest läksid ka need komisjonid mööda.
Esimesena tõusid Mont Blanci tippu [[1786]] [[Michel Gabriel Paccard]] ja [[Jacques Balmat]] ning seda peetakse [[alpinism]]i alguseks. Esimese naisena käis tipus [[Marie Paradis]] [[1808]]. [[1886]] ronis mäe otsa [[Theodore Roosevelt]], [[1890]] Achille Ratti, pärastine paavst [[Pius XI]]. [[1960]] maandus mäetipuplatoole lendur Henri Giraud, kuigi mäetipuplatoo on kõigest 30 meetrit pikk. [[1990]] tõusis mäetippu šveitslane Pierre-André Gobet, alustades [[Chamonix-Mont Blanc|Chamonix]]'st ning jõudes sinna tagasi 5 tunni, 10 minuti ja 14 sekundi pärast – see püsib tänini maailmarekordina.
Tänapäeval käib mäe otsas 20 tuhat inimest aastas. Treenitud ja kõrgusega harjunud inimesele peetakse tõusu Mont Blanci otsa lihtsaks, kuigi aeganõudvaks. Sellegipoolest saab igal aastal mäel surma hulk inimesi. Kõige rohkem, tosinajao väljakutseid, saab kohalik päästeamet [[august]]i nädalavahetustel, sest siis ronib mäel kõige rohkem inimesi.
| |||