William Byrd: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
MerlIwBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: lisatud id:William Byrd
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2012}}
 
[[Pilt:William Byrd.jpg|pisi|William Byrd]]
'''William Byrd''' ([[1540]] või [[1539]]. aasta lõpp [[LincolnshireLondon]] – [[4. juuli]] [[1623]] [[Stondon-Massey]], [[Essex]]) oli inglise [[organist]], [[helilooja]] ja noodikirjastaja.
 
Byrdi sünniaeg on teadmata. 15. novembril 1622 koostas ta oma [[testament|testamendi]], milles ütles enese kohta "oma 80. eluaastal", mis annaks tema sünniaastaks 1542 või 1543. Ent 2. oktoobril 1598 oli ta koostanud omakäelise dokumendi, milles nimetas end 58-aastaseks – see teeks tema sünniaastaks 1539 või 1540. Tänapäeval peetakse varasemat sünniaega tõenäolisemaks.
Peetakse võimalikuks, et ta õppis [[Thomas Tallis]]e juures. Alales 1563 oli ta organist sünnilinnas, alates 1570 kuningliku kapelli liige, alates 1572 õukonna-organist. Koos Tallisega sai ta 1575. aastal litsentsi – õiguse levitada oma teoseid Londonis. Samal aastal ilmus kogu "34 püha laulu", milles oli 18 Byrdi 5–6-häälset motetti; 1591 ilmus "My Lady Nevelles'i kogu", kus on 40 pala virginale (tantsud, fantaasiad, variatsioonid), häbenemata viise, "mida ümisevad voorimehed". Alates 1585 sai ta pärast Tallise surma kirjastuse ainuomanikuks. Alates 1593 elas Londonis, seejärel Stondon-Masseys.
 
Tema vanematest ei ole teada midagi peale nimede (Thomas ja Margery). Tal oli kaks venda Symond ja John, kes mõlemad said [[kaupmees]]teks, ning neli õde Alice, Barbara, Mary ja Martha.
 
[[14. september|14. septembril]] [[1568]] abiellus Byrd Julian Birleyga. Neile sündis vähemalt 7 last.
 
Ta õppis [[Thomas Tallis]]e juures. [[1563]] määrati ta [[Lincolni katedraal]]i organistiks ja koorijuhiks ning sellel kohal töötas ta [[1572]]. aastani. [[Lincoln]]is kujunes ta heliloojaks. Lincolnis olid mõjukad [[puritaanid]], kes soovisid niisugusi [[laul]]e, millel oleksid selged sõnad ja lihtne viis, ning selliseid Byrd siis tegi. Pärast seda, kui ta Lincolnist lahkus, jätkas kohalik kirik talle vähendatud palga maksmist, et ta sinna edaspidigi oma helitöid saadaks.
 
PeetakseByrd võimalikuks,oli et ta õppisalates [[Thomas Tallis1570]]e juures. Alales 1563 oli ta organist sünnilinnas, alates 1570 kuningliku kapelli[[kapell]]i liige, alates 1572 õukonna- organist. Koos Tallisega sai ta [[1575. aastal]] litsentsi – õiguse levitada oma teoseid Londonis. Samal aastal ilmus kogu "34 püha laulu", milles oli 18 Byrdi 5–6-häälset motetti;[[motett]]i. [[1591]] ilmus "My Lady Nevelles'i kogu", kus on 40 pala virginale[[virginaal]]ile (tantsud, fantaasiad, variatsioonid), häbenemata viise, "mida ümisevad voorimehed". Alates [[1585]] sai ta pärast Tallise surma kirjastuse ainuomanikuks. Alates [[1593]] elas Byrd Londonis, seejärel Stondon-Masseys.
 
==Looming==
 
Bird on kirjutanud 3 missat, kogud motette 1589 / 159191, 2 kogu graduaale[[graduaal]]e 1605 / 160707, mitmesuguse koosseisusuga kammeransambleid, sh 15 fantaasiat, pavaane[[pavaan]]e, gagliardasid[[gagliarda]]sid, uumbes 140 pala virginalilevirginaalile, palu lautole[[lauto]]le, u70umbes 70 3–6-häälset madrigali[[madrigal]]i, u30umbes instr/saatega30 instrumentaalsaatega 1-3-häälset laulu, kogud psalme[[psalm]]e, sonette,[[sonett]]e ja kurbuslaule 1588 / 1611.
 
{{JÄRJESTA:Byrd, William}}