Erinevus lehekülje "Piibel" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 4835 baiti ,  7 aasta eest
P (parandasin skripti abil kriipsud)
 
===Eestikeelsed piiblitõlked===
{{Main|Eestikeelsed piiblitõlked}}
====Esimesed katsed====
Esimesed teadaolevad katsed Piibli tõlkimiseks eesti keelde tehti [[16. sajand]]il. [[Tallinn]]a koolipoiss [[Hans Susi]] suutis [[1551]]. aastaks tõlkida ära evangeeliumite [[perikoop|perikoobid]] ja lauluraamatu, kuid tema tehtud töö jäi trükis avaldamata.
 
Pikemaid katkeid Piiblist sisaldus [[17. sajand]]il luteri pastorite koostatud käsiraamatutes, näiteks [[1632]]. aastal [[lõunaeesti keel]]es ilmunud [[Joachim Rossihnius]]e piiblilugemistes ja [[1637]]. aastal [[põhjaeesti keel]]es ilmunud [[Heinrich Stahl]]i [[käsi- ja koduraamat]]us.
 
====Eestikeelne Uus Testament====
[[Uus Testament]] tervikuna tõlgiti lõunaeesti keelde [[1686]]. aastaks. See kandis tollases keeles pealkirja [[Wastne Testament]] ja selle peamiseks tõlkijaks oli raamatu ilmumise ajaks 23-aastane pastor [[Adrian Virginius]]. Teost trükiti 500 eksemplari, Eestis on neist tänaseni säilinud 6 eksemplari.
 
Põhjaeestikeelne Uue Testamendi tõlge ilmus alles [[1715]]. aastal. Peamiselt vastutasid tõlkimise eest [[Eberhard Gutsleff|Eberhard]] ja [[Heinrich Gutsleff]], kes olid oma töö lõpetanud juba varem, kuid tõlke varasemat väljaandmist oli takistanud [[Põhjasõda]]. Tõlge ilmus 400 eksemplaris, millest kaasajani on säilinud vaid kaks terviklikku eksemplari.
 
====Esimene eestikeelne Piibel====
Piibel tervikuna ilmus eesti keeles [[1739]]. aastal [[Jüri kogudus]]e pastori [[Anton thor Helle]] tõlkes. Tõlkimise ja toimetamise juures oli Hellel ka mitmeid abilisi, neist peamine juba 1715. aasta Uue Testamendi tõlkimisel osalenud Eberhard Gutsleff. Tõlge valmis [[1736]]. aastal, kuid esialgu puudus raamatu trükkimiseks raha. Piibel anti välja kolm aastat hiljem [[vennastekogudused|vennastekoguduste]] liikumise rajaja, krahv [[Nikolaus Ludwig von Zinzendorf]]i toetusel. Seda trükiti 6015 eksemplari ja see sai eesti ühtse kirjakeele kujunemise aluseks.
 
====Muud sõjaeelsed piiblitõlked====
Anton thor Helle tõlge jäi ainsaks eestikeelseks piiblitõlkeks järgmise kahe sajandi kestel. Esimesed uued katsed Piiblit tõlkida tehti alles 20. sajandil – [[1912]]. aastal ilmus [[Paistu]] pastori [[Jaan Bergmann]]i tõlgitud Uus Testament. Kuigi Bergmann tegeles ka Vana Testamendi tõlkimisega, jäi see tema surma tõttu [[1916]]. aastal välja andmata. Järgmise piiblitõlke tegi [[Kose]] pastor [[Harald Põld]]. Ka sellest jõudis ilmuda [[1938]]. aastal ainult Uus Testament; Vana Testamendi tõlke käsikiri oli küll olemas, kuid läks pärast Põllu surma [[1939]]. aastal kaduma.
 
Piibli tervikteksti teine eestikeelne tõlge ilmus aastatel [[1938]]–[[1940]] vihikutena. Selle tõlke teostas [[Uku Masing]], kelle teksti toimetas omakorda keeleteadlane [[Johannes Voldemar Veski]]. Piiblis on ära toodud ka pastor Harald Põllu nimi, kuid tema reaalselt tõlkimisel ei osalenud. Masingu tõlge on sihilikult ja rõhutatult arhailine, mistõttu selle paremaks mõistmiseks soovitatakse kaasaja inimestel kasutada [[Ferdinand Johann Wiedemann]]i sõnaraamatut. Raamatuna seda tõlget [[1940]]. aastal alanud Nõukogude okupatsiooni tõttu välja anda ei jõutud. Alles [[1989]]. aastal ilmus [[Soome]]s selle vähendatud faksiimiletrükk 25 000 eksemplaris.
 
====Sõjajärgsed piiblitõlked====
Kolmas eestikeelne piiblitõlge valmis eksiilis. Lauluraamatu ja Uue Testamendi alusena kasutati Harald Põllu 1938. aasta tõlget; tema teksti korrigeeris ja ülejäänud Vana Testamendi tõlkis pastor [[Endel Kõpp]]. Tõlke toimetas keeleliselt tunnustatud keeleteadlane [[Johannes Aavik]]. Tõlge ilmus [[1968]]. aastal [[Suurbritannia]]s ja seda levitas [[Briti ja Välismaa Piibliselts]]. Esmatrüki tiraaž oli 5000 eksemplari, kuid hilisematel aastatel trükiti seda Piiblit korduvalt juurde. Piiblite ja muu usulise kirjanduse sissetoomine [[Nõukogude Liit]]u oli keelatud, aga neid saabus Eestisse salaja mitmeid kanaleid pidi, eriti Soome turistide kaudu.
 
Neljas ja seni viimane eestikeelne piiblitõlge valmis juba taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajal. [[1991]]. aastal moodustati piiblitõlke komisjon koosseisus [[Randar Tasmuth]], [[Toomas Paul]] ja [[Kalle Kasemaa]]. Uue Testamendi osas võeti aluseks [[1989]]. aastal Uku Masingu ja Toomas Pauli poolt tõlgitud ning 17 000 eksemplaris välja antud Uue Testamendi tõlge. Uue Piibli jaoks korrigeeris seda keeleteadlane [[Karl Pajusalu]]. Vana Testamendi alusena kasutati 1968. aasta Endel Kõpu tõlget, mida korrigeeris sisuliselt katoliku preester [[Vello Salo]] ja toimetas keeleliselt kirjanik [[Jaan Kross]].
 
Komisjoni töö tulemusel valminud piiblitõlge ilmus [[Eesti Piibliselts]]i väljaandes [[1997]]. aastal ja seda trükiti 20 000 eksemplari. Hilisematel aastatel on ilmunud ka kordustrükid. 1997. aasta tõlge on kasutusel ka eestikeelse Piibli veebiversioonis [[Piibel.net]].
 
===Eestikeelsed Piibli väljaanded===
* 1739 – esimene trükk, Tallinn, trükkis Jakob Joan Köler (Jacob Johann Köhler), 6015 eksemplari
* 1773 – teine trükk, Tallinn
61

muudatust