Yom Kippuri sõda: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
RedBot (arutelu | kaastöö)
P parandasin skripti abil kriipsud
4. rida:
| pilt = [[File:Bridge Crossing.jpg|275px]]
| pildiallkiri = Egiptuse väed ületamas Suessi kanalit 7. oktoobril
| aeg = 6. oktoober - 25. oktoober 1973
| koht = [[Suessi kanal]], [[Golani kõrgendikud]] ja ümbritsevad alad
| koordinaadid =
77. rida:
9. aprillil 1973 ilmunud intervjuus [[Newsweek]]iga ähvardas Sadat Iisraeli sõjaga. 1973. aastal toimusid mitu korda Iisraeli piiri lähedal suuremahulised sõjalised õppused, mis Iisraeli ärevaks tegid. Iisraeli juhtkond uskus, et kui rünnak toimub, siis suudab nende õhujõud selle tõrjuda.
 
Peaaegu aasta enne sõda, 24. oktoobril 1972, teatas Sadat oma väejuhatusele, et tal on plaan sõtta minna ka ilma Nõukogude Liidu toetuseta.<ref name="Rabinovich" /> Planeerimine oli alanud 1971 ja see toimus täielikus saladuses - isegi kõrged sõjaväelased said plaanist teada vähem kui nädal enne rünnakut ja sõduritele räägiti sellest mõni tund enne sõja algust. Plaani koodnimi oli [[Operatsioon Badr]] ([[araabia keel]]es "täiskuu"), mis pandi [[Badri lahing]]u järgi, kus [[Muḩammad]]i muslimi väed võitsid Meka Quarishi hõimu.
 
===Enne üllatusrünnakut===
133. rida:
Iisraeli väejuhatus pidi nüüd vastu võtma otsuse, kas tungida edasi Süüriasse. Üheks võimaluseks oli diviiside ümberpaigutamine Siinale, kus olukord oli pehmelt öeldes problemaatiline. Teised pooldasid rünnaku jätkamist [[Damaskus]]e suunal, mis oleks Süüria sõjast kõrvaldanud ja andnud Iisraelile sõjajärgste läbirääkimiste ajaks trumbi. Kolmanda arvamuse kohaselt oli Süüria ründamine liiga riskantne, kuna neil olid tugevad kindlustused, ja seega oleks parem jääda kaitsma sõjaeelset piiri. Siiski otsustas peaminister Golda Meir, et Iisrael viib võitluse Süüria territooriumile, sest sel hetkel oleks sõja lõpp Iisraelile tähendanud Siinai kaotust ja olukorra säilimist Golanil.<ref name="Rabinovich" />
 
Iisraeli pealetung oli edukas, sest nad jõudsid ainult 40 km kaugusele Damaskusest. Iraak ja Jordaania saatsid Süüriale appi ekspeditioonikorpused, kes suutsid rindejoone seisma panna. Iraagi väe suurus oli 30 000 sõdurit, 250-300250–300 tanki ja 700 soomukit. Siiski ei suutnud uued abiväed iisraellasi Süüriast välja ajada.
 
23. oktoobril pidi algama võimas Süüria vasturünnak, kuid päev varem oli ÜRO kehtestanud relvarahu. Egiptus ja Iisrael liitusid sellega ning see mõjutas Süüriat seda samuti tegema. Iisrael okupeeris siiski alasid Süüria sees ja Süüria korraldas järgnevatel kuudel mitu rünnakut, et Iisraeli ärevuses hoida. Kevadel 1974 üritasid süürlased Hermoni mäge tagasi võtta, kuid Iisrael hoidis oma positsioone. Kokkulepe mais 1974 lõpetas pideva sõjaolukorra.
157. rida:
 
==Välislingid==
* BBC dokumentaalfilm: {{veebi viide |url= http://www.youtube.com/watch?v=GGpYOyRp2gY |pealkiri=20th Century Battlefields 1973 Middle East - YouTube}} <small>(inglise)</small>
 
==Viited==