Lõpe-Kaimri tankitõrjeliin: erinevus redaktsioonide vahel

1944. a. kindlustasid sellele kaitseliinil end Saksa väed. 20. oktoobril jõudsid Nõukogude 131. diviisi polgud Lõpe-Kaimri kaitseliiini ette. Samal päeval andis 8. laskurkorpuse komandör kindralleitnant [[Lembit Pärn]] juhtimise üle 109. laskurkorpuse juhile kindralleitnant J. Alfjorovile. 249. ja 131. diviisidele lisaks saadeti rindele kindral N. Tšurkini 109. laskurdiviis ja kindral J. Romantsovi 64. kaardiväe laskurdiviis, samuti ka uusi suurtükiväeosi. Oktoobri viimasel nädalal tehtud katsed saksa positsioonidest läbi murda vilja ei kandnud. Seetõttu otsustati pealetungid ajutiseks peatada, et koondada rindelõiku maksimaalselt palju tulejõudu. Ainuüksi suutükke ja miinipildujaid koondati 900-1250 iga läbimurdekilomeetri kohta. 18. novembril kell 11:45 algas Nõukogude vägede üldpealetung ja kella 15-ks oli kaitseliin läbi murtud. [[Lõupõllu]]-[[Kargi]] suunas arendasid edu 249. Eesti laskurdiviisi võitlejad polkovnik A. Feldmani juhtimisel. Sakslasi toetasid lahingus ka sõjalaevad eesotsas raskeristleja "Prinz Eugen"iga. Neile astusid vastu Nõukogude sõjalennukid.<ref>Sõrve väike teatmeteos. KurssaareKuressaare 1991</ref>