Erinevus lehekülje "Leena" redaktsioonide vahel

Lisatud 3729 baiti ,  8 aasta eest
resümee puudub
P (r2.7.3) (Robot: muudetud br:Lena (stêr))
{{See Artikkel|jõest}}
{{See artikkel|räägib jõest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Leena (täpsustus)]].}}
{{Jõgi
| jõe_nimi = Leena
| jõe_lähe = [[Baikal]]i järve lähedalt
| suue = [[Laptevite meri|Laptevite merre]]
| valgla_maad = [[ImagePilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa]]
| pikkus = 4400 km
| valgla_pindala = 2 490 000 km²
| vasakud_lisajõed = [[Njuja]], [[Viljui]]
}}
[[Pilt:Stamp of USSR 2383.jpg|pisi|Leena [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[postmark|postmargil]] (1959)]]
[[Pilt:Lena River Ice Road.jpg|pisi|[[Jäätee]] mööda Leenat]]
'''Leena''' ([[vene keel|vene]]es ''Лена'', [[jakuudi keel|jakuudi]]es ''Өлүөнэ'' (Ölüöne)) on [[jõgi]] [[Venemaa]]l [[Siber]]is [[Irkutski oblast]]is ja [[Jakuutia]]s.
 
Leena pikkus on 4400 kilomeetritkm, [[valgla]] 2,49 miljonit km², keskmine [[vooluhulk]] [[suue|suudmes]] umbes 17 000 m³/s.
[[Pilt:Lena River Delta - Landsat 2000.jpg|pisi|Leena jõe [[delta]]]]
'''Leena''' ([[vene keel|vene]] ''Лена'', [[jakuudi keel|jakuudi]] ''Өлүөнэ'' (Ölüöne)) on [[jõgi]] [[Venemaa]]l [[Siber]]is [[Irkutski oblast]]is ja [[Jakuutia]]s.
 
Leena saab alguse Irkutski oblastis [[Baikal]]i järve loodekalda lähedalt [[Baikali ahelik]]u läänenõlvult. Algul voolab ta [[Leena-Angaraa platoo]]l edelasse, siis läände, [[Katšug]]is pöördub loodesse ja [[Žigalovo]]s, kus temasse vasakult suubub [[Ilga]], põhja. [[Ust-Kut]] on ainus koht, kus Leena kohtub [[raudtee]]ga. Seal pöördub jõgi kirdesse. Jõe paremal kaldal asub [[Makarovo]], selle lähedal suubub temasse paremalt [[Kirenga]] ja selle suudmes asub Leena vasakul kaldal [[Kirensk]]. Kusagil sealkandis või Irkutski oblasti piiril jõuab jõgi [[Leena platoo]]le. Leenasse śuubuvad paremalt [[Tšaja]] ja [[Tšuja]], viimase suudmes ületab Leena Irkutski oblasti piiri ja jõuab Jakuutiasse. Kohe pärast seda suubub Leenasse paremalt [[Vitimi jõgi|Vitim]] ja selle suudmes on [[Vitim|samanimeline asula]]. Selle lähedal on jõe vasakul kaldal [[Pelledui]], edasi jõe paremal kaldal [[Jaroslavski]] ja vasakul kaldal [[Lensk]]. Seal pöördub Leena itta. Vasakul kaldal asub [[Njuja]] ning seal suubuvad Leenasse vasakult [[Njuja jõgi]] ja Derbe. Paremal suubub temasse [[Suur-Patom]] ja suubumiskohas on vasakul kaldal [[Tšapajevo]]. Seal jõuab korraks Leenani [[Tšitaa oblast]]i piir. Järgmiseks suubub Leenasse paremalt [[Oljokma]] ning suudmes on vasakul kaldal [[Oljokminsk]] ja paremal kaldal [[Zaretšnõi]]. Vitimi ja Oljokma suudme vahel jääb jõe paremale kaldale [[Patomi mägismaa]]. Vasakult suubuvad jõkke [[Namana]] ja [[Marha]] ning nende vahel on vasakul kaldal [[Horintsõ]]. Siis suubub Leenasse paremalt [[Tuolba]] ja suudmes on vasakul kaldal [[Sanõjahtahh]]. Seejärel voolab jõgi läbi [[Lenskije Stolbõ rahvuspark|Lenskije Stolbõ rahvuspargi]]. Edasi suubub temasse vasakult [[Sinjaja]] ja suudmes asub vasakul kaldal [[Sinsk]]. Järgmiseks suubub temasse paremalt [[Buotama]] ja suudme lähedal asub vasakul kaldal [[Mohsogollohh]] ja selle kõrval [[Pokrovsk]]. Sealkandis pöördub jõgi põhja ning voolab läbi vasakul kaldal oleva [[Jakutsk]]i ja paremal kaldal oleva [[Nižni Bestjahh]]i vahelt. Veel jääb vasakule kaldale [[Namtsõ]]. Paremalt suubub Leenasse [[Aldan]] ja selles kohas pöördub Leena loodesse. Aldani suudmest kuni peaaegu mereni asub Leena paremal kaldal [[Verhojanski mäestik]]. Leena paremal kaldal asub [[Sangar]]. Pärast seda suubuvad jõkke vasakult [[Viljui]] ja [[Linde]] ning paremalt [[Djanõška]]. Seejärel on Leena vasakul kaldal [[Bestjahh]], [[Bahhanai]] ja [[Žigansk]] ning paremal kaldal [[Kõstatõam]] (viimases suubub Leenasse [[Sobolohh-Majan]]). Jõkke suubuvad vasakult [[Muna jõgi]], paremalt [[Menkere]] ja [[Džardžan]], vasakult [[Molodo]] ja paremalt [[Bjosjuke]]. Kahe viimase vahel asub vasakul kaldal [[Siktjahh]]. Edasi jäävad jõe paremale kaldale [[Kjusjur]] ja Verhojanski mäestiku põhjapoolseim mägi, 994 m kõrgune [[Sukuidahh-Hajata]], aga vasakule kaldale jääb [[Tšekanovski ahelik]]. Seejärel moodustub tohutu [[Leena jõe delta]] ja jõgi suubub [[Laptevite meri|Laptevite merre]].<ref name=SMA>[[Suur maailma atlas]], lk. 84-85</ref>
Leena pikkus on 4400 kilomeetrit, [[valgla]] 2,49 miljonit km², keskmine [[vooluhulk]] suudmes umbes 17 000 m³/s.
 
[[Alamjooks]]ul jõeorg aheneb [[Verhojanski mäestik]]u põhjaosa ning [[Kesk-Siberi kiltmaa]] Tšekanovski seljandiku vahel. Leena suububdelta [[Laptevitehõlmab meri|Laptevite merre]], moodustades Venemaa suurima [[Leena jõe delta|delta]]umbes (30 tuhat km²). Umbes 150 deltaharust suurimad on [[Trofimovski haru|Trofimovski]] (70% vooluhulgast), [[Olenjoki haru|Olenjoki]] ja [[Bõkovski haru]] (viimane on 110 km pikk ja laevasõidus tähtsaim).
Leena saab alguse [[Baikal]]i järve loodekalda lähedalt [[Baikali ahelik]]u läänenõlvult. Algul voolab loodesse, seejärel laskub [[Kesk-Siberi kiltmaa]]le, pöördub kirdesse ja hiljem itta, voolates sügavas [[jõeorg|orus]]. [[Ülemjooks]]ul on jõgi kärestikuline, org kitsas ja järsuveeruline. Ülemjooks ulatub [[Vitim]]i suudmeni; suurimad [[lisajõgi|lisajõed]] on [[Kirenga]] ja Vitim (mõlemad paremalt).
 
Laskunud [[Kesk-Jakuutia madalikÜlemjooks]]ule,ul teebon Leena suurejõgi lookekärestikuline, voolatesorg põhja; sealjuures suubuvad Leenasse paremalt [[Oljokma]]kitsas ja [[Aldanijärsuveeruline. jõgi|Aldan]]Ülemjooks ningulatub vasakultVitimi [[Njuja]] jasuudmeni. [[ViljuiKeskjooks]]. Keskjooksulul org laieneb, ulatudes Oljokma suudmes 30 kilomeetrini. [[Jakutsk]]istJakutskist allpool voolab Leena laias orus soisel järverohkel madalikul. [[Alamjooks]]ul jõeorg aheneb Verhojanski mäestiku põhjaosa ja Tšekanovski seljandiku vahel.
 
Leena on jääkattes ülemjooksul [[november|novembrist]] [[mai]]ni, alamjooksul [[oktoober|oktoobrist]] [[juuni]]ni. Vastavalt on Leena laevatatav 130–160 päeva aastas. Teistkordne suurvesi saabub suviste vihmade ajal. Leenale tekib ebaharilikult külma, pika ja lumevaese talve tingimustes harukordselt paks ja tugev jää ning sellepärast toimub igasuvine [[jääminek]] erilise võimsusega, sellega kaasnevad tohutud ummistused ja üleujutused. Kõige varem, [[aprill]]i lõpus algab jääminek Kirenski kandis ja liigub pikkamööda allavoolu, kuni jõuab alamjooksule juuni keskel. Järgnenud suuevee ajal kerkib veetase ülemjooksul 6–8, keskjooksul 10–15 ja alamjooksul kuni 18 meetrit.
[[Alamjooks]]ul jõeorg aheneb [[Verhojanski mäestik]]u põhjaosa ning [[Kesk-Siberi kiltmaa]] Tšekanovski seljandiku vahel. Leena suubub [[Laptevite meri|Laptevite merre]], moodustades Venemaa suurima [[Leena jõe delta|delta]] (30 tuhat km²). Umbes 150 deltaharust suurimad on [[Trofimovski haru|Trofimovski]] (70% vooluhulgast), [[Olenjoki haru|Olenjoki]] ja [[Bõkovski haru]] (viimane on 110 km pikk ja laevasõidus tähtsaim).
 
Leena kaldad on väga hõredalt asustatud, ainsaks erandiks Jakutski piirkond, aga muidu võib naaberasulate vahele jääda sadu kilomeetreid [[taiga]]t või [[tundra]]t. Kohtab niihästi mahajäetud kui ajutisi asulaid. Ainult kuuel asulal on Leena kaldal [[linn]]a õigused. Need on lähtest suudme poole minnes Ust-Kut, Kirensk (vanim linn Leena kaldal, asutatud [[1630]]), Lensk, Oljokminsk, Pokrovsk ja Jakutsk. Viimane neist on asutatud [[1632]] ja oma 289 tuhande elanikuga on ta [[Kirde-Venemaa]] suurim linn.
Leena on jääkattes ülemjooksul novembrist maini, alamjooksul oktoobrist juunini. Vastavalt on Leena laevatatav 130–160 päeva aastas. Kevadel tekib jääummistusi, veetase tõuseb keskjooksul 10–15, alamjooksul 18 meetrit. Teistkordne suurvesi saabub suviste vihmade ajal. Laevaliiklus Leenal toimub [[Ust-Kut]]ist alates. Tähtsaimad sadamalinnad on Ust-Kut, [[Kirensk]], [[Lensk]], [[Oljokminsk]], [[Jakutsk]] ja [[Žigansk]].
 
Kõige suuremad jõe[[sadam]]ad Leena kaldal on lähtest suudme poole minnes [[Ossetrovo]] (3500 km suudmest, asub Ust-Kutis), Kirensk, Lensk (2648 km, teenindab Mirnõi teemandikaevandusi), Oljokminsk, Pokrovsk, Jakutsk (1530 km), Sangar ja Tiksi (asub deltas, 0 km).
{{Coordinate |NS=72.4005 |EW=126.69186111 |type=waterbody |region=RU-SA}}
 
[[Maantee]]d asuvad Leena kaldal üksnes lühikeste lõikudena: Katšugist Žigalovoni, vasakul kaldal Lenskist Njujani ja Pokrovskist Namtsõni ning paremal kaldal Mohsogollohhi vastast kuni Nižni Bestjahhini.<ref name=SMA/>
 
== Viited ==
{{Viited}}
 
{{Commonscat|Lena River}}
 
[[Kategooria:Leena jõgikond]]
27 096

muudatust