Vikipeedia

Rass: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
MerlIwBot (arutelu | kaastöö)
62 419 muudatust
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| räägib inimrassi mõistest üldse; rassi mõiste kohta USA rahvaloendustel vaata artiklit [[Rass (USA rahvaloendus)]]; bioloogilise mõiste kohta vaata artiklit [[rass (bioloogia)]]; taimeperekonna kohta vaata artiklit [[rass (perekond)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}}
{{toimeta}}
'''Rass''' ehk '''inimrass''' on suur geneetiliselt päranduvate eripäradega inimrühm. Rasse on eristatud kolm kuni mõnikümmend. Inimeste eri rassidesse liigitamise aluseks olevateks omadusteks on kõige sagedamini naha värvus; pea ja selle osade kuju; keel, kultuur ja eeldatav geograafiline päritolu. ▼
 
▲'''Rass''' ehk '''inimrass''' on suur geneetiliselt [[pärandumine|päranduvate]] eripäradega inimrühm. Rasse on eristatud kolm kuni mõnikümmend. [[inimene|Inimeste]] eri rassidesse liigitamise aluseks olevateks omadusteks on kõige sagedamini [[nahk|naha]] värvus;, [[pea]] ja selle osade kuju;, [[keel (keeleteadus)|keel]], kultuur ja eeldatav geograafiline päritolu.
Teadusharu, mis uurib rasse nimetatakse '''[[rassiteadus]]eks''' ehk etniliseks antropoloogiaks.▼
 
▲Teadusharu, mis uurib rasse, nimetatakse '''[[rassiteadus]]eks''' ehk etniliseks antropoloogiaks.
 
== Rassiteooriad ==
etMultiregionaalse teooria ehk "vana teooria" järgi kujunesid tänapäeva inimese eri rassid kujunesid inimese eellasliigist ''[[Homo erectus]]'' neis maailmajagudes, kuhu ta rändas. ▼
'''Multiregionaalne teooria''' ehk vana teooria leiab, mil on toetajaid tänini,
▲et tänapäeva inimese eri rassid kujunesid inimese eellasliigist ''[[Homo erectus]]'' neis maailmajagudes, kuhu ta rändas.
 
'' '''Out of Africa''' teooria'' leiab, et rassid on tekkinud [[Aafrika]]s hiljem, liigliigis ''[[Homo sapiens]]''. raames,Inimesed [[Aafrika]]spärineksid seega ühest suhteliselt hilisest ning konkreetsest rühmast.
Inimesed pärineksid seega ühest suhteliselt hilisest ning konkreetsest rühmast.
 
[[1952]]. a.aastal ilmus [[UNESCO]] raamat ''"What is race''", mis üldiselt pani aluse seisukohale, et sünnilt on kõik rassid võrdsed.
et sünnilt on kõik rassid võrdsed.
 
== Rassid ==
Praegused rassid arvatakse olevat tekkinud viiest rassist, mis elasid erinevates piirkondades 10 000 – 40 000 aastat tagasi ([[hilis-pleistotseen]]is):
mis elasid erinevates piirkondades 10000–40000 aastat tagasi ([[hilis-pleistotseen]]is):
 
*Kaukasoidid – [[Lääne-Aasia]]
*Australoidid – [[Austraalia]], [[Jaava]], [[Kalimantan]]
28. rida ⟶ 24. rida:
 
Tänapäeval eristatakse nahavärvi põhjal kolme põhirassi:
 
*[[Valge]] ehk [[europiidne rass]]
*[[Kollane]] ehk [[mongoliidne rass]]
*[[Must]] ehk [[negriidne rass]]
 
Geneetikud on kõige enam selgusele jõudnud mongoliidide osas, pakkudes selle rassi moodustumise algusajaks ligikaudu 120 000 – 60 000 aastat tagasi. Kuna [[Ameerika]]sse ja [[Austraalia]]sse jõudsid inimesed hiljem, kujunesid Ameerika [[indiaanlased]], [[Austraalia aborigeenid]] ja [[maoorid]] ka tunduvalt hiljem välja.▼
Geneetikud on kõige enam selgusele jõudnud mongoliidide osas,
pakkudes selle rassi moodustumise algusajaks ligikaudu 120000 – 60000 aastat tagasi.
 
▲Kuna [[Ameerika]]sse ja [[Austraalia]]sse jõudsid inimesed hiljem, kujunesid Ameerika [[indiaanlased]], [[Austraalia aborigeenid]] ja [[maoorid]] ka tunduvalt hiljem välja.
 
== Rasside erinevused ja alarühmad ==
*Esimese järgu tunnused, mis rasse eristavad, on [[nahk|naha]] ja [[karv]]ade värvus, [[juuksed|juuste]] kuju, [[habe]]me kasv, [[nina]] ja [[huuled|huulte]] kuju. Teise järgu tunnused on [[kasv]], [[pea]] ja [[nägu|näo]] kuju ning [[keha]] mõõtmed. Põhirassid jaotatakse omakorda kuni 22 rassi, mis jaotuvad alarühmadeks vastavalt inimeste näokujule, juuste värvile, kasvule ja isegi veregrupile.
*Teise järgu tunnused on [[kasv]], [[pea]] ja [[nägu|näo]] kuju ning [[keha]] mõõtmed.
 
Põhirassid jaotatakse omakorda kuni 22 rassi, mis jaotuvad alarühmadeks vastavalt inimeste näokujule,
juuste värvile, kasvule ja isegi veregrupile.
 
== Negriidid ==
[[Negriidne rass|Negriidide]] tüüpiline esindaja on neegrirass. Neegrirassi iseloomustab tume nahavärvus, krässus juuksed, piklik pea ja lai nina, paksud huuled ning enamasti suur kasv. Maailma pikimad inimesed kuuluvad neegrirassi, kes asustavad kogu Aafrikat lõuna pool Saharat. Pärisneegrid arenesid välja Aafrikas, kus on väga palav kliima. Nende tumedas nahas, juustes ja silmades on väga palju pigmenti, mis kaitseb neid päikese eest. Krässus juuksed kaitsevad pead kuumuse eest. Nendest pärinevad Sudaani, Kesk- ja Lääne-Aafrika ning bantu rahvad.
[[Negriidne rass|Negriidide]] tüüpiline esindaja on neegrirass.
 
Negriidide esindajat neegrirassi iseloomustab tume nahavärvus, krässus juuksed,
piklik pea ja lai nina, paksud huuled ning enamasti suur kasv.
Maailma pikimad inimesed kuuluvad neegrirassi, kes asustavad kogu Aafrikat lõuna pool Saharat.
 
Pärisneegrid arenesid välja Aafrikas, kus on väga palav kliima. Nende tumedas nahas,
juustes ja silmades on väga palju pigmenti, mis kaitseb neid päikese eest.
Krässus juuksed kaitsevad pead kuumuse eest.
Nendest pärinevad Sudaani, Kesk- ja Lääne-Aafrika ning bantu rahvad.
 
== Europiidid ==
[[europiidne rass|Europiidide]] tunnused on üsna varieeruvad. Neil on hele kuni pruun nahk, kitsas nina, kitsad huuled. Silmade ja juuste värvus varieerub heledast tumedani, juuksed on sirged või lokkis. Lõunapoolsetel aladel elavate europiididele on iseloomulik tumedam juuste, naha ja silmade värvus, põhjapoolsed on heledate juuste, heledamate silmadega ning heledama nahaga. Ka pikkuselt võivad europiidid olla väga erinevad. Europiidid pärinevad Euroopast, Põhja-Aafrikast, Lähis-Idast ja Indiast, kus kliima on jahedam kui ekvaatori ääres. Nad ei vaja nii palju kaitsepigmenti päikese vastu, seetõttu on neil hele nahk ja heledad juuksed ning silmad.
[[europiidne rass|Europiidide]] tunnused on üsna varieeruvad. Neil on hele kuni pruun nahk, kitsas nina,
kitsad huuled. Silmade ja juuste värvus varieerub heledast tumedani, juuksed on sirged või lokkis.
 
Lõunapoolsetel aladel elavate europiididele on iseloomulik tumedam juuste, naha ja silmade värvus,
põhjapoolsed on heledate juuste, heledamate silmadega ning heledama nahaga.
Ka pikkuselt võivad europiidid olla väga erinevad.
 
Europiidid pärinevad Euroopast, Põhja-Aafrikast, Lähis-Idast ja Indiast, kus kliima on jahedam
kui ekvaatori ääres. Nad ei vaja nii palju kaitsepigmenti päikese vastu, seetõttu on neil
hele nahk ja heledad juuksed ning silmad.
 
== Mongoliidid ==
[[mongoliidne rass|Mongoliidsesse]] põhirassi kuuluvatel inimestel on kollakas või punakas nahk. Ka mongoliidne põhirass on esindatud välimuselt erinevate inimgruppidega. Üldiselt on neile iseloomulik väike kasv, kõrged põsenukid, tumedad tihedad sirged juuksed, pilukil silmad, suhteliselt lai nina ja vähene habemekasv. Sellesse põhirassi kuuluvad ka [[Ameerika]] [[indiaanlased]]. Pärismongolite algkodu on [[Aasia]]s, kus võib olla väga külm. Neil on ümar nägu, sest naha all on paks rasvakiht, mis kaitseb neid külma eest. Pisikesed silmad ja nahavolt silmadel kaitseb tuisu, lumekiirguse ja vingete tuulte eest. [[Jaapanlased]], [[hiinlased]] ja [[Kesk-Aasia]] rahvad on nende järeltulijad.
[[mongoliidne rass|Mongoliidsesse]] põhirassi kuuluvatel inimestel on kollakas või punakas nahk.
 
Ka mongoliidne põhirass on esindatud välimuselt erinevate inimgruppidega.
Üldiselt on neile iseloomulik väike kasv, kollaks või punakas nahk, kõrged põsenukid,
tumedad tihedad sirged juuksed, pilukil silmad, suhteliselt lai nina ja vähene habemekasv.
 
Sellesse põhirassi kuuluvad ka [[Ameerika]] [[indiaanlased]].
 
Pärismongolite algkodu on [[Aasia]]s, kus võib olla väga külm.
Neil on ümar nägu, sest naha all on paks rasvakiht, mis kaitseb neid külma eest.
Pisikesed silmad ja nahavolt silmadel kaitseb tuisu, lumekiirguse ja vingete tuulte eest.
[[Jaapanlased]], [[hiinlased]] ja [[Kesk-Aasia]] rahvad on nende järeltulijad.
 
== Segarassid ==
Palju esineb ka [[Segarassid|segarasse]], kes on kujunenud rasside piirialadel. Tänapäeval on inimrassid tugevasti segunenud ning leidub palju üleminekuvorme.
Tänapäeval on inimrassid tugevasti segunenud ning leidub palju üleminekuvorme.
 
Rassid segunevad viimasel ajal eriti hoogsalt, sest rahvas rändab palju ringi ja paljud ei ela kogu oma elu ühes kohas. Nii on maailmas väga palju näiteks tumedajuukselisi europiide (algselt olid nad heledajuukselised) ja veidi mongoliidsete näojoontega
paljud ei ela kogu oma elu ühes kohas. Nii on maailmas väga palju näiteks tumedajuukselisi
europiide (algselt olid nad heledajuukselised) ja veidi mongoliidsete näojoontega
mingi muu rassi esindajaid.
 
== [[Eestlased]] ==
Eestlased kuuluvad europiidide hulka. Eestlastele on iseloomulik roosakas kuni kahvatuvalge nahk, heledama värvusega silmad,
 
Eestlastele on iseloomulik roosakas kuni kahvatuvalge nahk, heledama värvusega silmad,
blondid või heledamad juuksed. Kasvult kuuluvad eestlased Euroopa pikakasvuliste hulka.
 
Mitmete tunnuste alusel eristatakse eestlastel kaks rassitüüpi: sihvakas, pika pea ja kitsa näoga läänebalti tüüp ning jässakam, lühema pea ja laiema näoga idabalti tüüp. Esimest on peamiselt [[Lääne-Eesti]]s, [[Muhu]]s ja [[Saaremaa]]l, teist [[Ida-Eesti]]s. Paleontoloogia andmeil ulatub selline rassiline kahesus kaugesse minevikku.
Mitmete tunnuste alusel eristatakse eestlastel kaks rassitüüpi:
sihvakas, pika pea ja kitsa näoga läänebalti tüüp ning
jässakam, lühema pea ja laiema näoga idabalti tüüp.
 
Esimest on peamiselt [[Lääne-Eesti]]s, [[Muhu]]s ja [[Saaremaa]]l,
teist [[Ida-Eesti]]s.
 
Paleontoloogia andmeil ulatub selline rassiline kahesus kaugesse minevikku.
 
=== Läänebalti tüüp ===
Läänebalti tüüp on atlandi-balti rassi tüüp, millele on iseloomulikud heledad juuksed ja silmad, suur kasv, pikapealisus ja kõrge nägu. Läänebalti tüübi ala on Lätis suurem kui Eestis, hõlmates [[Läti]] kesk- ja lääneosa ning [[Lääne-Eesti|Eesti lääneosa]]. Näited: [[Lennart Meri]], [[Andres Tarand]], [[Katariina Lauk]], [[Kerttu Olmann-Mõis]].
suur kasv, pikapealisus ja kõrge nägu. Läänebalti tüübi ala on Lätis suurem kui Eestis,
hõlmates [[Läti]] kesk- ja lääneosa ning [[Lääne-Eesti|Eesti lääneosa]].
Näited: [[Lennart Meri]], [[Andres Tarand]], [[Katariina Lauk]], [[Kerttu Olmann-Mõis]].
 
=== Idabalti tüüp ===
Idabalti tüüp on valgemere-balti rassi tüüp, millele on iseloomulik keskmine või keskmisest pikem kasv, lühipealisus, suhteliselt lai ja madal nägu ning lühike, sageli nõgusa seljaga nina. Paiguti esineb õige nõrku mongoliidsuse tunnuseid.
Sellesse tüüpi kuulub suurem osa [[komid|komisid]], [[karjalased|karjalasi]] ja [[vepsidvepslased|vepslasi]], seda leidub ka [[Soome]] ja [[Läti]] idaosas. Näited: [[Mart Laar]], [[Edgar Savisaar]], [[Elle Kull]], [[Merle Palmiste]].▼
lühipealisus, suhteliselt lai ja madal nägu ning lühike, sageli nõgusa seljaga nina.
Paiguti esineb õige nõrku mongoliidsuse tunnuseid.
▲Sellesse tüüpi kuulub suurem osa [[komid|komisid]], [[karjalased|karjalasi]] ja [[vepsid|vepslasi]],
seda leidub ka [[Soome]] ja [[Läti]] idaosas.
Näited: [[Mart Laar]], [[Edgar Savisaar]], [[Elle Kull]], [[Merle Palmiste]].
 
==Vaata ka==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Rass"