1. detsembri riigipöördekatse: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
87. rida:
=== Pärnu ===
 
<ref>Pärnus oli mässu organisaatoriks kooliõpetaja [[Jaan Rea]], kes oli EKP Pärnumaa komitee juht. 29. novembril peeti Pärnus Kuninga tänav 18 asunud majas salkade juhtide nõupidamine. Järgmisel päeval jõudis Reale Pärnusse appi Aleksander Sipria (1886-1938).Võitlussalgad koondati konspiratiivkorteritesse aadressitel Laatsareti 2, Aisa 68, Laadaplatsi 18, Kaevu 14, Lille 37 ja Lina 19, kus asusid staap ja relvaladu.Kuna loodetud 100 mässaja asemel saadi kokku ainult 40, koondati nad öö jooksul kõik Lina tänava staapi. Relvastuseks oli neil 10 revolvrit ja 20 vintpüssi. Esialgu oli plaanitud vallutada ja neutraliseerida 3. diviisi õppekompanii, siis hõivata politseijaoskonnad, linnavalitsus, raudteejaam, postkontor ja üle võtta sild, hiljem tuua mässajate poole üle 6. jalaväerügemendi revolutsiooniliselt meelestatud kompaniid ja kuulutada Pärnus välja Nõukogude võim.Mässu ootamisel olevat mässajad jaotanud endale Pärnu linna kõrgemaid ametikohti ja koguni tülli läinud, kuni üks mässujuhtidest rahustas nad maha, öeldes "niikuinii võtavad Venemaalt tulevad seltsimehed paremad kohad omale".Kuid mässajate väikese arvu tõttu otsustati kõigepealt hõivata 6. rügemendi punaste kompaniide kasarmud ja tuua mehed ülestõusnute poole üle, ning seejärel isoleerida õppekompanii ja võtta võim üle.Et jääda politseile märkamatuks, otsustasid mässajad Räämalt minna Pärnusse silla kasutamise asemel paatidega üle jõe. Nii saadetigi kaks mässajat teisele kaldale paadisadamasse paate tooma. Aga paatide kohaletoimetamine võttis liiga kaua aega, ning samal ajal toimus 6. rügemendis juba äratus.Riigipöörajad põgenesid Niidu metsa, et oodata teateid Tallinnast järgmise plaani väljatöötamiseks. Sidekontoris töötas üks mässajatest, kes tõi riigipöörajatele teated metsa. Kui saabus teade Tallinas riigipöördekatse läbikukkumisest, saatis Rea vastavalt konspiratsioonireeglitele kõik mässajad laiali. Ta peitis enda Niidu metsas ühe suure õõnsa kase sisse, ning hiljem põgenes koos Sipriaga NSV Liitu.Arvatavasti sattusid mõlemad Suure terrori ajal Stalini põlu alla ja hukati 1938. aastal. </ref> {{http://wwx.parnupostimees.ee/040706/esileht/artiklid/10065467.php}}</ref>
 
=== NSV Liidu relvajõud ===