Parvetamine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Suwa (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Suwa (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
5. rida:
Palke võib parvetada hajali ehk üksikult, kimpudes ehk tihedasti kokkuseotult ja paunades ehk omavahel ühendatud palkidest moodustatud ketiga ümbritsetult<ref name=Tehnikaleksikon/>. [[Parv]]edeks ühendatud palke veetakse ka [[puksiir]]idega. [[Meri|Merel]] ja [[järv]]edel, kus vesi ei voola, saabki palke parvetada ainult neid laeva järel vedades.
 
Parvede mõõtmed on mõnikord olnud suured, need võisid olla 600 m pikad, 50 m laiad ja 2 m kõrged.{{lisa viide}} Niisugustes parvedes oli tuhandeid palke. Parve eest hoolitsesid '''parvepoisteks''' nimetatavad töölised, keda sellistel parvedel võis olla kuni 500. Nad juhtisid parve [[aer]]udega, aga hiljem hakatijuhiti sedaparvede liikumist puksiiridega tegema. Parvepoisid võisid parvetamise ajal parvel eladagi ning selleks ehitati parvele ajutised varjualused ja [[kambüüs]]id.
 
Parvetatakse metsarohketel aladel, kus [[maantee|maanteid]] on vähe, näiteks Põhja-[[Venemaa]]l, [[Kanada]]s ja [[Soome]]s, samuti [[ekvatoriaalne kliima|ekvatoriaalses kliimas]]. [[Eesti]]s parvetati minevikus peamiselt [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] jõgikonnas.