Maameeste lipkond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
hakatus |
toim |
||
1. rida:
'''Maameeste lipkond''' oli [[1576]]. aastal [[Tallinn]]a kodaniku [[Ivo Schenkenberg]]i loodud eestlaste väesalk, mis sõdis Schenkenbergi juhtimisel [[Vene]] vägede vastu [[Liivi sõda|Vene-Liivi sõjas]]. Teadaolevalt tegutses lipkond 1579. aastani.
Salka kuulusid maad rüüstavate venelaste eest veel [[Rootsi]] vägede käes püsivasse Tallinna põgenenud [[Harjumaa]] talupojad, kokku üle 400 mehe. Lipkond sai julge ja kavala tegutsemise tõttu kiiresti tuntuks, Schenkenberg pälvis hüüdnime "Eestimaa [[Hannibal]]" ja tema salka kutsuti "Hannibali rahvaks".
Kroonik Balthasar Russow kirjeldab maameeste lipkonda nõnda: "Ja need talupojad /---/ ei tundnud midagi armsamat, kui igal päeval ja ööl venelastega taplusi pidada, kus nad siis sagedasti ka võitjaks jäid /---/." Levinud relv oli [[harkpüss]]. Palka maksti vähe, põhiline motivatsioon oli võitlus Vene sissetungijate vastu, hiljem ka sõjasaak. Lipkond koosnes 40 rühmast ehk salgast, igas neist oli 6-10 meest.
Kui Vene väed Tallinna 1577. aastal [[piiramine|piirasid]], tegutses maameeste lipkond [[tuletõrje|tuletõrjujatena]], kustutades linna heidetud tulekerasid. Samuti korraldasid nad linnast [[väljatung]]e; ühe sellise käigus sai 7. veebruaril 1577 haavata piiramisvägede juhataja abi [[Ivan Vassiljevitš Šeremetjev]], kes suri 10. veebruaril.
9. rida ⟶ 11. rida:
Juulis 1579 varitsesid Schenkenbergi sissid [[tatarlased|tatarlasi]], kes olid [[Harjumaa]]l röövretkel käinud ning Rakvere linnusesse varjunud. Ivo plaanis vaenlased linnusest välja meelitada, kuid tema vend [[Christoffer Schenkenberg]] nimetas teda araks ning tormas koos mõne mehega hulljulgelt linnuse peale, sundides teisi endale järgnema. Rünnak ebaõnnestus, Christoffer langes ja Ivo koos 59 mehega võeti vangi. Mõned vangivõetuist poodi, mõnel õnnestus põgeneda ning Tallinna pääseda. Ivo Schenkenberg ühes 30 kaaslasega viidi [[Pihkva]]sse, kus ta pakkus sealviibivale [[tsaar]]ile kolme vangistatud [[bojaar]]i enda lunastushinnaks. Ettepanek lükati tagasi ja Ivo Schenkenberg hukati. Schenkenbergi surmaga järel salk siiski ei hajunud, vaid tegutses omapead edasi, võttes veel oktoobris 1579 osa [[Haapsalu]] piiramisest.
Maameeste lipkonda on (ebaajalooliselt) kujutatud [[Eduard Bornhöhe]] jutustuses "[[Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad]]" ja selle ainetel loodud filmis "[[Viimne reliikvia]]", kus Ivo Schenkenbergi rolli mängis [[Peeter Jakobi]]. Samuti kirjeldab lipkonna tegevust [[Edgar V. Saks]]a ajalooline romaan "[[Hannibali rahvas (romaan)|Hannibali rahvas]]" (Tartu, 1936; teine, ümbertöötatud trükk Toronto, 1970).
| |||