Redaktsioon: 23. oktoober 2012, kell 09:34 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 960 muudatust →‎Reduktsioon Eestimaal ja Liivimaal ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. oktoober 2012, kell 20:41 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 960 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=jaanuar\|aasta=2010}}{{keeletoimeta}} [[Pilt:Sw BalticProv en.png\|pisi\|250px\|[[Rootsi impeerium]] Läänemereäärsed dominioonid 17. sajandil]] '''Mõisate reduktsioon''' ehk '''riigistamine''' oli [[mõis]]ate riigi omandusse tagasivõtmisprotsess. [[Pilt:Charles XI of Sweden.jpg\|thumb\|[[Rootsi kuningas]] [[Karl XI]]]] [[Rootsi kuningas\|Rootsi kuninga]] [[Karl XI]] ajal, [[1680]]. aastal võttis [[Rootsi riigipäev]] vastu otsuse võõrandatud mõisate riigile tagasivõtmiseks kogu riigis, mille tulemusena toimus nn. [[Suur reduktsioon]]. Mõisate reduktsioon viidi läbi nii Rootsi riigis, kui ka Rootsile kuuluvates [[Rootsi dominioonid\|dominioonid]]es ([[Rootsi Pomeraania]], [[Wismar]], [[Bremeni piiskopkond]] ja [[Verdeni piiskopkond]]) ja Rootsi riigi valdustes. Mõisate reduktsiooni põhjuseks oli kuninga Karl XI ja ~~kuininganna~~kuninganna [[Kristiina]] poolt nende valitsusajal tehtud riigimaade kinkimine aadelkonnale, kes aga ei pidanud tasuma riigimakse, mistõttu olid vähenenud kuningriigi sissetulekud ning [[riigikassa]] oli pidevates finantsraskustes. ==Reduktsioon Eestimaal ja Liivimaal== 11. rida ⟶ 12. rida: Koos mõisate riigistamisega kavandati ka talupoegade vabastamist pärisorjusest, kuna Rootsi kuningriigis elavad talupojad ei olnud [[pärisorjus\|pärisorjad]], kuid seda ei teostatud Rootsi krooni riigimõisades ega ka era- ega [[rendimõis]]ades. Mõisate riigistamisel kadus vana läänikorraldus. Riigistatud mõisate rendileandmise akt oli sisuliselt äriakt kahe partneri vahel, mis oli samm feodalistlike ühiskonnasuhete kadumisel. Reduktsiooni komissariks Liivimaal oli ''Ostrominsky'' ja [[Lobērģi mõis\|Lobērģi]] (''Blumbergshof''i) mõisnik [[Michael von Strokirch]] (1649–1723), 17. juulist [[1684]] [[Jakob Sneckensköld]] ja üheks komisjoniliikmeks [[Viitina mõis]]nik ja endine [[Liivimaa maamarssal]] [[Otto Friedrich von Vietinghoff\|Otto Friedrich von Vietinghof-Scheel]] (1640–1709). Eestimaa reduktsioonikomisjoni esimeheks oli [[16. juuni]]st [[1681]] [[Engel von Ehrenthal\|Engel Hartmann]] (1688. aastast von Ehrenthal, 1652–1701). [[Pilt:Johann Patkul.jpg\|thumb\|Johann Reinhold von Patkul]] Vastuseisust mõisate reduktsioonile tekkis Liivimaa aadelkonnas protestikirjaaktsioon, mille eesvedaja oli [[Johann Reinhold von Patkul]], kes aga koos maahärra parun [[Leonhard Gustav von Budberg]]iga esitasid 1691. aastal vastuargumendid mõisate reduktsioonile, milles viitasid rüütelkona esindajad Poola kuninga [[Zygmunt II August]]i poolt antud ja Rootsi kuninga poolt kinnitatud Liivimaa rüütelkonna privileegidele. 19. rida ⟶ 20. rida: ==Vaata ka== [[Rootsi aeg]] [[maareform]] *[[1919. aasta maareform]] [[Kategooria:Eesti poliitilised sündmused]] [[Kategooria:Rootsi ajalugu]]

Suur reduktsioon: erinevus redaktsioonide vahel