Kasutaja:Teeletuul/Harilik kärnkonn: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
16. rida:
[[Harilik kärnkonn]] või Euroopa kärnkonn (''Bufo bufo''), ladinakeelsest sõnast ''bufo'', tähendusega kärnkonn, on [[kahepaikne]], keda leidub enamasti kogu [[Euroopa|Euroopas]]. Erandiks on siinkohal [[Iirimaa]], [[Island]] ja mõned
Kärnkonn [[liikumine|liigub]] aeglaste kohmakate sammudega või vahel lühikeste hüpetega ning tema hallikaspruun [[nahk]] on kaetud tüükalaadsete muhkudega.
39. rida:
Täiskasvanud kärnkonnad võivad kasvada kuni 18 cm pikkuseks ning nende värv võib varieeruda rohelisest tumepruunini. Kärnkonnad on nime saanud omapärase nahatekstuuri järgi, mis meenutab kärna.
Emased on tavaliselt isastest tüsedamad, lõunapoolsemad isendid oma põhjapoolsematest liigikaaslastest suuremad. Nende [[pea]] on lai, kahe väikese [[ninaõõs|ninasõõrme]]ja otsmise ninamiku all asuva suure [[suu|suuga]]. Kärnkonnadel puuduvad [[hambad]]. Ümarad väljaulatuvad [[silmad]] on kollase või vasekarva iirisega ja horisontaalsete pilukujuliste pupillidega. Kohe silmade taga on kaks väljaulatuvad kühmjat ala, [[paratoidnäärmed]], mis asetsevad viltuselt. Nendes näärmetes sisaldub mürgine eritis [[bufotoksiin]], mida kasutatakse võimalike [[kiskja|kiskjate]] eemalepeletamiseks. Kärnkonna [[pea]] läheb kereks üle ilma nähtava [[kael|kaelata]].
Harilikku kärnkonna aetakse sageli teiste konnadega segi, kõige sagedamini [[kõre|juttselg-kärnkonna]] ehk kõrega ja [[rohe-kärnkonn|Rohe-kärnkonnaga]]. Esimene neist on kasvult väiksem ja tema seljal jookseb peast allapoole kollane triip, rohekärnkonnal on aga harilikule kärnkonnale iseloomulik laiguline muster. Mõlemal neist liikidest on samuti [[paratoidnäärmed]], kuid need paiknevad pigem paralleelselt, kui viltuselt, nagu on omane harilikule kärnkonnale<ref name=Collins/> . Välimuselt veel üks sarnane liik on [[rohukonn]] (''Rana temporaria'') aga sellel liigil on teravam ninamik, kehakujult on ta nurksem, rohukonna [[nahk]] on niiskem ja liikumiseks kasutab see liik pigem hüppeid<ref>{{cite web |url=http://www.herpetofauna.co.uk/common_toad.htm |title=Common Toad – ''Bufo bufo'' |author=Fairchild, G. J. |year=2003 |work=Reptiles and Amphibians of the UK |accessdate=2012-03-16}}</ref>.
Harilik kärnkonn võib elada mitmeid aastaid. Vangisuses on teada isegi viiekümneaastaseid [[indiviid|isendeid]]<ref>{{cite web |url=http://www.herpconstrust.org.uk/animals/common_toad.htm |title=The common toad (''Bufo bufo'') |publisher=The Amphibian and Reptile Conservation Trust |accessdate=2012-05-04}}</ref> . [[loodus|Looduses]] peetakse hariliku kärnkonna tavaliseks [[eluiga|elueaks]] umbes 10 kuni 12 aastat. Kärnkonna vanust saab määrata varbalülide aastaringide loendamisega<ref>{{cite journal |author=Hemelaar, A. S. M.; van Gelder, J. J. |year=1979 |title=Annual growth rings in phalanges of ''Bufo bufo'' (Anura, Amphibia) from the Netherlands and their use for age determination |journal=Netherlands Journal of Zoology |volume=30 |issue=1 |pages=129–135 |doi=10.1163/002829680X00069 }}</ref>.
47. rida:
[[File:Bufo bufo.ogv|thumb|thumbtime=0:30|videolõik harilikust kärnkonnast tiigis [[Burgwald]], Saksamaa]]
Harilik kärnkonn on levinud kogu Euroopas<ref name=Collins/> erandiks jäävad siinkohal [[Island]], [[Skandinaavia]] külmeimad
70. rida:
Muidu [[maismaa|maismaal]] elavad kärnkonnad siirduvad aprilli lõpus või mai alguses [[kudemine|kudemiseks]] veekogudesse. Kärnkonnad kasutavad kudemiseks alati ühte ja sama veekogu, eelistades 25-40 cm sügavusi ja kõrkjate vahel asuvaid paiku.
Kudemispaika jõudnud, meelitab isane kärnkonn krooksudes emaseid ligi. Hariliku kärnkonna kudu on kuni viiemeetrine nöör, milles paikneb 1000–7000 marjatera. Koorunud konnakullesed on kuni 1,3 cm pikad. Moone toimub kahe-kolme kuu pärast ning kullesed on selleks ajaks kasvanud umbes kahesentimeetristeks
Kevadel [[talveuni|talveunest]] ärgates võtavad kärnkonnad ette massilise [[ränne|rände]] paljumispaikade poole. Kärnkonnad kogunevad kindlaks kujunenud tiikide juurde, vältides samas suurt osa veekogusid, mis oleksid samuti sobilikud<ref name=Observer/>. Ühe uuringu järgi kasutasid täiskasvanud konnad paljunemise ajal aasta-aastalt sama veekogu ja üle 80% nooruki eas märgistatud isastest pöördus tagasi veekogu juurde, milles nad koeti<ref>{{cite journal |author=Reading, C. J. |year=1991 |title=Breeding pond fidelity in the common toad, ''Bufo bufo'' |journal=Journal of Zoology |volume=225 |issue=2 |pages=201–211 |doi=10.1111/j.1469-7998.1991.tb03811.x |last2=Loman |first2=J. |last3=Madsen |first3=T. }}</ref>. Rände ajal juhinduvad kärnkonnad [[magnetväli|magnetväljade]] ja [[haistmine|haistmise]] järgi. Katsete käigus märgistatud ja uude asukohta paigutatud kärnkonnad on näidanud võimet leida üles oma meelispaljunemistiik ka juhul, kui ümberasustamise suurusjärk ületas kolme kilomeetrit<ref>{{cite journal |author=Sinsch, Ulrich |year=1987 |title=Orientation behaviour of toads (''Bufo bufo'') displaced from the breeding site |journal=Journal of Comparative Physiology A. |volume=161 |issue=5 |pages=715–727 |doi=10.1007/BF00605013 }}</ref>.
Isased saabuvad paljunemispaika esimestena ja jäävad paigale mitmeks nädalaks samal ajal kui emased jäävad paigale vaid piisavalt kauaks, et paarituda ja kudeda. Kärnkonnad peavad emasega paarumise õiguse üle lahinguid, kasutades relvana oma häält. [[Krooksumine]] annab usaldusväärse märgi isendi suuruse ja järelikult ka vapruse kohta<ref>{{cite journal |author=Davies, N. B.; Halliday, T. R. |year=1978 |title=Deep croaks and fighting assessment in toads ''Bufo bufo'' |journal=Nature |volume=274 |pages=683–685 |doi=10.1038/274683a0 |issue=5672 }}</ref> . Siiski tuleb ette ka füüsilisi võitlusi. Tavaliselt ületab isaste kärnkonnade arv paljunemistiikide ääres emaste oma mitmekordselt.
| |||