Kasutaja:Teeletuul/Harilik kärnkonn: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Teeletuul (arutelu | kaastöö)
Teeletuul (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
19. rida:
Kärnkonn [[liikumine|liigub]] aeglaste kohmakate sammudega või vahel lühikeste hüpetega ning tema hallikaspruun [[nahk]] on kaetud tüükalaadsete muhkudega.
 
Harilik kärnkonn on tavaliselt üksik [[loom]], [[paljunemine|paljunemishooajal]] aga koondutakse suurtessuurtesse kampadeskampadesse kindlate paljunemistiikide juurde. Siin võitlevad isased emastega [[paljunemine|paaritumise]] õiguse ülepärast. Kärnkonnad munevad [[vesi|vette]], pikkade munadest moodustunud želatiinjate kettidena. Nendest arenevad konnakullesed. PaarPärast paar [[kuu|kuud]] kestvakestvat kasvukasvamist ja [[ontogenees|arengu]] järelarengut läbivad need kullesed [[metamorfoos|metamorfoosi]]i, mille tulemusenaneile kasvavad neile [[jäsemed]] ja kaob [[saba]]. ningNeist moodustuvadsaavad pisikesed kärnkonnad. Noorukid lahkuvad [[vesi|veekeskkonnast]] ja veedavad enamiku oma [[elu|elust]] [[maapind|maapinnal]]<ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/Bufo_bufo Common toad], Kärnkonn.</ref>.
 
 
32. rida:
''Bufo bufo'' on osa liikiderühmast (species complex), teisisõnu kuulub ta [[liik|liikide]] rühma, milles olevate eri liikide demarkatsioon (piiritlemine) on ebaselge. Tänapäeval on enamlevinud seisukoht, et mitmed kaasaegsed liigid moodustavad sugulastaksonite rühma, mis pärineb [[jääaeg|jääaja]] eelsest perioodist. Nendeks kaasaegseteks liikideks on ''Bufo spinosus'', Kaukaasia kärnkonn (''bufo verrucosissimus'') ja Jaapani kärnkonn (''Bufo japonicus''). [[Euroopa|Euroopas]] [[levila|levinud]] harilik kärnkonn ''Bufo bufo'' näib olevat tekkinud hiljem<ref name=Birstein>{{cite journal |author=Birstein, V. J.; Mazin, A. L. |year=1982 |title=Chromosomal polymorphism of ''Bufo bufo'': Karyotype and C-banding pattern of ''B.&nbsp;b.&nbsp;verrucosissima'' |journal=Genetica |volume=59 |issue=2 |pages=93–98 |doi=10.1007/BF00133292 }}</ref>. Usutakse, et selle liigirühma vanaaegse esindaja levikuala laienes [[euroopa|Euroopast]] ka [[aasia|Aasiasse]], kuid Kesk-Miotseeni aegne kuiv [[kliima]] ja Lähis-Idas toimunud [[kõrbestumine]] tekitasid kahe populatsioonirühma vahele takistuse, mis jättis mõlemad rühmad üksteisest [[isolatsioon|isolatsiooni]]<ref name=Garcia-Porta>{{cite journal |author=Garcia-Porta, J.; Litvinchuk, S. N.; Crochet, P. A.; Romano, A.; Lo-Valvo, M.; Lymberakis, P.; Carranza, S. |year=2012 |title=Molecular phylogenetics and historical biogeography of the west-palearctic common toads (''Bufo bufo'' species complex) |journal=Molecular Phylogenetics and Evolution |volume=63 |issue=1 |pages=113–130 |pmid=22214922 |doi=10.1016/j.ympev.2011.12.019 }}</ref>. Nende kahe rühma, Aasia ja Euroopa kärnkonnade, täpne omavaheline [[taksonoomia|taksonoomiline]] sugulussuhe on ebaselge. 2001. aastal [[Türgi|Türgis]] korraldatud seroloogiliste [[uuring|uuringute]] käigus võrreldi kahe [[liik|liigi]], ''Bufo verrucosissimus''’e ja ''Bufo spinosus''’e, vereseerumites leiduvaid [[valgud|proteiine]] ja jõuti järeldusele, et kahe liigi vereproteiinide vahelised erinevused on ebaolulised ja seetõttu tuleks neid kahte liiki kohelda teineteise [[sünonüüm|sünonüümidena]]<ref>{{cite journal |author=Tosunoğlua, Murat; Taskavak, Ertan |year=2001 |title=A serological investigation of the ''Bufo bufo'' (Anura, Bufonidae) populations in Southern Marmara (Manyas, Bahkesir) and Eastern Black Sea (Çamhhemşin, Rize) regions |journal=Italian Journal of Zoology |volume=68 |issue=2 |pages=165–168 |doi=10.1080/11250000109356402 }}</ref>.
 
2012. aastal avaldatud [[teadustekst|teadustöös]] uuriti [[Euroopa]] ja Põhja-Aafrika kärnkonnaliikide (''Bufo bufo'') omavahelisi [[fülogenees|fülogeneetilisi]] suhteid. jaTöö tulemusednäitas, osutasidet uuritavatekärnkonnaliikide vahel leiduvaleon pikalepikk [[evolutsioon|evolutsiooniliseleevolutsiooniline]] [[ajalugu|ajaloole]]. Umbes üheksa kuni kolmteist miljonit aastat tagasi eraldus põhiliinist üks hiljuti [[Aserbaidžaan|Lõuna-Aserbaidžaanis]] ja [[iraan|Iraanis]] kirjeldatud [[liik]], ''Bufo eichwaldi''. Edasine jagunemine toimus umbes viie miljoni [[aasta]] eest, kui eraldus liik ''Bufo spinosus'' . Nimetatud sündmus toimus samal ajal [[püreneed|Püreneede]] kerkimisega, mis eraldas Ibeeria poolsaare [[populatsioon|populatsioonid]] ülejäänud Euroopast. [[pleistotseen|Pleistotseeni]] ajal, vähem kui kolme miljoni aasta eest, jagunes Euroopasse jäänud kärnkonnaliin kaheks, moodustades nii liigid ''Bufo bufo'' ja ''Bufo verrucosissimus'', mis on tänapäevani eksisteerima jäänud<ref>{{cite journal |author=Recuero E.; Canestrelli D.; Voeroes J.; Szabó, K.; Poyarkov, N. A.; Arntzen, J. W.; Crnobrnja-Isailovic, J.; Kidov A. A.; Cogălniceanu, D.; Caputo, F. P.; Nascetti, G.; Martínez-Solano, I. |year=2012 |title=Multilocus species tree analyses resolve the radiation of the widespread ''Bufo bufo'' species group (Anura, Bufonidae) |journal=Molecular Phylogenetics and Evolution |volume=62 |issue=1 |pages=71–86 |doi=10.1016/j.ympev.2011.09.008 |pmid=21964513 }}</ref>. Vahel harva [[hübriid|hübridiseerub]] harilik kärnkonn oma lähiliikide juttselg-kärnkonna (''Bufo calamita'') või rohekärnkonna (''Bufo viridis'') esindajatega<ref name=Collins>{{cite book |title=Reptiles and Amphibians of Britain and Europe |last=Arnold |first=Nicholas |coauthors=Denys Ovenden |year=2002 |publisher=Harper Collins Publishers |isbn=978-0-00-219964-3 |pages=73–74 }}</ref>.
 
==Kehaehitus/Kirjeldus==
39. rida:
 
Täiskasvanud kärnkonnad võivad kasvada kuni 18 cm pikkuseks ning nende värv võib varieeruda rohelisest tumepruunini. Kärnkonnad on nime saanud omapärase nahatekstuuri järgi, mis meenutab kärna.
Emased on tavaliselt isastest tüsedamad, lõunapoolsemad isendid oma põhjapoolsematest liigikaaslastest suuremad. Nende [[pea]] on lai ja, kahe väikese [[ninaõõs|ninasõõrmeganinasõõrme]]ja otsmise ninamiku all asuva suure [[suu|suuga]]. Kärnkonnadel puuduvad [[hambad]]. Ümarad väljaulatuvad [[silmad]] on kollase või vasekarva iirisega ja horisontaalsete pilukujuliste pupillidega. Kohe silmade taga on kaks väljaulatuvad kühmjat ala, [[paratoidnäärmed]], mis asetsevad viltuselt. Nendes näärmetes sisaldub mürgine eritis [[bufotoksiin]], mida kasutatakse võimalike [[kiskja|kiskjate]] eemalepeletamiseks. Kärnkonna [[pea]] läheb kereks üle ilma nähtava [[kael|kaelata]] ja neil puudub väline [[häälepaun]]. Kehakujult on kärnkonnad laiad ja jässakad, asetsedes niiviisi maapinna lähedal. [[jäsemed|Esijäsemed]] on lühikesed ning sissepoole suunatud [[varvas|varvastega]]. [[paljunemine|Paljunemisperioodil]] arenevad isaste esimesele kolmele sõrmele padjandid (nuptial pads). Neid kasutatakse paaritumise ajal emasest kinnihoidmisekskinni paaritumise ajalhoidmiseks. Võrreldes teiste [[konn|konnadega]] on kärnkonnade tagajäsemed lühikesed ja, varbad on pikad ningja neilvarvaste vahel puuduvad [[ujulestad]]. Kärnkonnadel puudub [[saba]]. [[Nahk]] on neil kuiv ja kaetud väikeste tüükalaadsete muhkudega. Harilik kärnkonn kipub olema suguliselt dimorfne, liigi emased isendid on pruunimad ja isased hallimad<ref name=Naish>{{cite web |url=http://scienceblogs.com/tetrapodzoology/2009/10/26/toads-of-the-north/ |title=Toads of the world: first, (some) toads of the north |author=Naish, Darren |publisher=Tetrapod zoology |accessdate=2012-06-23}}</ref> . Kõhualune on neil konnadel halli-mustatäpiline määrdunud valget tooni<ref name=Collins/><ref name=AmphibiaWeb>{{cite web |url=http://amphibiaweb.org/cgi/amphib_query?where-genus=Bufo&where-species=bufo |title=''Bufo bufo'': Common toad |publisher=AmphibiaWeb |accessdate=2012-05-04}}</ref>.
Harilikku kärnkonna aetakse sageli teiste konnadega segi, kõige sagedamini [[kõre|juttselg-kärnkonna]] ehk kõrega ja [[rohe-kärnkonn|Rohe-kärnkonnaga]]. Esimene neist on tavaliselt kasvult väiksem ja tema seljal jookseb peast allapoole kollane triip, rohekärnkonnal on aga temaleharilikule vägakärnkonnale iseloomulik laiguline muster. Mõlemal neist liikidest on samuti [[paratoidnäärmed]], kuid need paiknevad pigem paralleelselt, kui viltuselt, nagu on omane harilikule kärnkonnale<ref name=Collins/> . Välimuselt veel üks sarnane liik on [[rohukonn]] (''Rana temporaria'') aga sellel liigil on teravam ninamik, kehakujult on ta nurksem, rohukonna [[nahk]] on niiskem ja liikumiseks kasutab see liik pigem hüppeid<ref>{{cite web |url=http://www.herpetofauna.co.uk/common_toad.htm |title=Common Toad&nbsp;– ''Bufo bufo'' |author=Fairchild, G. J. |year=2003 |work=Reptiles and Amphibians of the UK |accessdate=2012-03-16}}</ref>.
Harilik kärnkonn võib elada mitmeid aastaid. Vangisuses on teada isegi viiekümneaastaseid [[indiviid|isendeid]]<ref>{{cite web |url=http://www.herpconstrust.org.uk/animals/common_toad.htm |title=The common toad (''Bufo bufo'') |publisher=The Amphibian and Reptile Conservation Trust |accessdate=2012-05-04}}</ref> . [[loodus|Looduses]] peetakse hariliku kärnkonna tavaliseks [[eluiga|elueaks]] umbes 10 kuni 12 aastat. Kärnkonna vanust saab määrata varbalülide aastaringide loendamisega<ref>{{cite journal |author=Hemelaar, A. S. M.; van Gelder, J. J. |year=1979 |title=Annual growth rings in phalanges of ''Bufo bufo'' (Anura, Amphibia) from the Netherlands and their use for age determination |journal=Netherlands Journal of Zoology |volume=30 |issue=1 |pages=129–135 |doi=10.1163/002829680X00069 }}</ref>.
 
58. rida:
 
Harilik kärnkonn elab tavapäraselt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 6-8 päeva kestvaks kudemisperioodiks. [[talv|Talve]] veedavad kärnkonnad maismaal, olles septembri lõpust kuni aprillini pinnasesse kaevunud.
Harilik kärnkonn liigub tavaliselt aeglaselt jalutades või vahel ka lühikeste hüpetena, milleks kasutabkasutades korraga kõiki nelja [[jäse|jäset]]. Päevad veedab kärnkonn peitudespeidus varem valmiskaevatud asemes või [[urg|urus]]asemel, millemetsataimede tavõi onnende kaevanudjuurte metsataimedealla või nendekaevatud [[juururg|juurteurus]] alla, vahel ka [[kivi]] allaall. Sellises peidukohas on ta oma värvi tõttu märkamatu. Harilikud kärnkonnad on aktiivsed videvikus ja öösiti, kui [[õhk]] on niiskem. [[päikeseloojang|Päikeseloojangu]] järel pimedast [[urg|urust]] väljudes võib kärnkonn [[jahipidamine|jahti pidades]] liikuda küllaltki pikki vahemaid. Märgade [[ilm|ilmadega]] on kärnkonn kõige [[aktiivsus|aktiivsem]]. Hommikuks on kärnkonn enamasti liikunud tagasi oma esialgsesse peidupaika ja selliselt võib ta elada ühes urus mitu kuud. Kärnkonnade peamiseks [[toit|toidukspeatoiduks]] on [[putukas|putukad]] ([[mardikalised|mardikad]] ja [[kahetiivalised]]) ning [[limused]] kaja [[nälkjad|nälkjaid]], aga ka [[põrniklased|põrnikaidpõrnikad]], [[röövik|röövikuidröövikud]], [[kärbsed|kärbseidkärbsed]], [[vihmauss|vihmaussevihmaussid]] ja isegi väikseidväikesed [[hiir|hiirihiired]]<ref name=Observer>{{cite book |title=The Observer's Book of British Wild Animals |last=Stokeo |first=W. J. |year=1980 |publisher=Frederick Warne |isbn=978-0-7232-1503-5 |pages=213–217 }}</ref><ref name=Surrey>{{cite web |url=http://www.surrey-arg.org.uk/SARG/08000-TheAnimals/SARGSpeciesData.asp?Species=Common_Toad |title=Common Toad |author=Daniel Winchester |publisher=Surrey Amphibian and Reptile Group |accessdate=2012-05-03}}</ref>. VäikeVäikes jajA kiirestiliikuvliikuvat saaksaaki tabataksepüüab sagelikärnknn kiire keeleliigutusega, suuremat saaki haarataksehaarab ta kogu [[suu|suuga]]. [[hammas|Hammaste]] puudumise tõttu neelavad kärnkonnad saaklooma tervena mitme neelatusega alla<ref name=Observer/>. KindlatKärnkonn saakiei kärnkonntunne eioma saaki tunnistaära, pigem ründab ja proovib ta pimedas jahti pidades rünnata ja ära [[toitumine|süüa]] iga pisikese tumeda liikuva kogu.
 
[[File:Bufo bufo w Bialogard Polen 080901 (1).jpg|thumb|upright|alt=Infected with larvae of ''Lucilia bufonivora''|nakatunud ''[[Lucilia bufonivora]]'' vastsete poolt, Poland]]
 
Ühe [[uurimus|uurimuse]] käigus selgus, et harilik kärnkonn püüab kinni püüda 1 cm suurust tumedat paberitükki, pidades seda saagiks, kuid suuremate tükkide järele ta enam ei haara<ref>{{cite journal |author=Ewart, J. P. |year=1987 |title=Neuroethology of releasing mechanisms: Prey-catching in toads |journal=Behavioral and Brain Sciences |volume=10 |pages=337–405 |doi=10.1017/S0140525X00023128 |issue=3 }}</ref> . Kärnkonnad kasutavad saaki jahtides visuaalseid vihjeid ja nad [[nägemine|näevad]] väga väheses valguses. Sama valgusintensiivsuse juures ei suuda [[silm|inimsilm]] midagi eristada<ref>{{cite journal |author=Larsen, Lis Olesen; Pedersen, Jan Nyholm |year=1981 |title=The snapping response of the toad, ''Bufo bufo'', towards prey dummies at very low light intensities |journal= Amphibia-Reptilia |volume=2 |issue=4 |pages=321–327 |doi=10.1163/156853882X00248 }}</ref>. Kärnkonn ajab aeg-ajalt [[nahk|nahka]], mis tuleb ära räbaldunud tükkidena. Seejärel sööb ta nahatükid ära<ref name=Observer/>.
Rünnaku alla sattudes võtab kärnkonn sisse talle iseloomuliku poosi, ajades keha puhevile, seistes tõstetud tagajalgade ja allalastud peaga. Peamine kaitsefaktor on kärnkonnal tema halvamaitseline sekreet (nõre), mida toodavad paratoidnäärmed ja teised nahanäärmed. See sekreetnõre sisaldab toksiini nimega [[bufagiin]], jamille seeabil suudab konn eemale peletada enamiku [[kiskja|kiskjatest]], kuid [[nastik|nastikutele]] ei paista see mõjuvat<ref name=Collins/>. Veel peavad kärnkonnadele jahti [[siil|siilid]], [[rott|rotid]] ja [[mink|mingid]], vahel isegi [[kass|kodukassid]]<ref name=Surrey/>. [[linnud|Lindudest]] peavad kärnkonnadele jahti [[haigurlased]], [[varesed]] ja röövlinnud. Varesed toituvadväldivad kärnkonnadestnaha pinnal asuvat [[toksiin]]i, nokkides läbi nendekärnkonna naha sisse torgatud auguaugust välja vaid maksa, vältides niiviisi nahapinnal asuvat [[toksiin|toksiini]].<ref name=Surrey/>. [[vesi|Vees]] elavad [[kulles|kullesed]] eraldavad samuti endast mürgiseid aineid, mis peletavad eemale [[kalad|kalu]], kuid ei aita [[harivesilik|harivesiliku]] vastu. Veel toituvad kärnkonnade kullestest [[kiil|kiilivastsed]], [[ujurlased]] ja [[sõudurlased]]. Need [[liik|liigid]] ei ole tundlikud kulleste nahal asuvale mürgile, kuna tavaliselt torkavad nad saaklooma augu ja imevad selle kaudu endale vajaliku toitva osa välja<ref name=Surrey/>.
 
==Paljunemine==
71. rida:
Muidu [[maismaa|maismaal]] elavad kärnkonnad siirduvad aprilli lõpus või mai alguses [[kudemine|kudemiseks]] veekogudesse. Kärnkonnad kasutavad kudemiseks alati ühte ja sama veekogu, eelistades 25-40 cm sügavusi ja kõrkjate vahel asuvaid paiku.
Kudemispaika jõudnud meelitab isane kärnkonn krooksudes emaseid ligi. Hariliku kärnkonna kudu on kuni viiemeetrine nöör, milles paikneb 1000–7000 marjatera. Koorunud konnakullesed on kuni 1,3 cm pikad. Moone toimub kahe-kolme kuu pärast ning kullesed on selleks ajaks kasvanud umbes kahesentimeetristeks
Kevadel [[talveuni|talveunest]] ärgates võtavad kärnkonnad ette massilise [[ränne|rände]] paljumispaikade poole. Kärnkonnad kogunevad kindlatekindlaks kujunenud tiikide juuresjuurde, mida nad eelistavad,vältides samas vältides suurt osa veekogusid, mis tunduvadoleksid samuti sobilikud<ref name=Observer/>. TäiskasvanudÜhe kasutavaduuringu järgi kasutasid täiskasvanud konnad paljunemise ajal aasta-aastalt sama veekogu ja üle 80% noorukitenanooruki eas märgistatud isastest pöördus tagasi veekogu juurde, milles nad koeti<ref>{{cite journal |author=Reading, C. J. |year=1991 |title=Breeding pond fidelity in the common toad, ''Bufo bufo'' |journal=Journal of Zoology |volume=225 |issue=2 |pages=201–211 |doi=10.1111/j.1469-7998.1991.tb03811.x |last2=Loman |first2=J. |last3=Madsen |first3=T. }}</ref>. Rände ajal juhinduvad kärnkonnad [[magnetväli|magnetväljade]] ja [[haistmine|haistmise]] järgi. Katsete käigus märgistatud ja uude asukohta paigutatud kärnkonnad on näidanud võimet leida üles oma meelispaljunemistiik ka juhul, kui ümberasustamise suurusjärk ületas kolme kilomeetrit<ref>{{cite journal |author=Sinsch, Ulrich |year=1987 |title=Orientation behaviour of toads (''Bufo bufo'') displaced from the breeding site |journal=Journal of Comparative Physiology A. |volume=161 |issue=5 |pages=715–727 |doi=10.1007/BF00605013 }}</ref>.
Isased saabuvad paljunemispaika esimestena ja jäävad paigale mitmeks nädalaks samal ajal kui emased jäävad paigale vaid piisavalt kauaks, et paarituda ja kudeda. EmasegaKärnkonnad peavad emasega paarumise õiguse üle kärnkonnadlahinguid, peavadkasutades lahinguidrelvana oma häälegahäält. [[Krooksumine]] annab usaldusväärse märgi isendi suuruse ja järelikult ka vapruse kohta<ref>{{cite journal |author=Davies, N. B.; Halliday, T. R. |year=1978 |title=Deep croaks and fighting assessment in toads ''Bufo bufo'' |journal=Nature |volume=274 |pages=683–685 |doi=10.1038/274683a0 |issue=5672 }}</ref> . Siiski tuleb ette ka füüsilisi võitlusi. Tavaliselt ületab isaste kärnkonnade arv paljunemistiikide ääres emaste oma mitmekordselt.
Isased ronivad emastele selga ja kinnituvad haarates esijäsemetega kaenla alt<ref>{{cite journal |author=Davies, N. B.; Halliday, T. R. |year=1979 |title=Competitive mate searching in male common toads, ''Bufo bufo'' |journal=Animal Behaviour |volume=27 |issue=4 |pages=1253–1267 |doi=10.1016/0003-3472(79)90070-8 }}</ref>.
 
[[File:Bufo.bufo.eggs.jpg|thumb|alt=Egg strings of common toad|kudu, Belgia]]
 
Isased kärnkonnad on väga entusiastlikud ja üritavad sageli oma haardesse saada ka [[kala|kalu]], liikumatuid objekte või teisi isaseid. Mõnikord moodustavad mitu konna üksteisele asetudes kuhja, milles iga isane proovib haarata kõige all asetsevat emast. Paljunemise aeg on väga [[stress|stressirohke]] ja [[suremus]] on paljunevatepaljuneda tahtvate kärnkonnade seas kõrge<ref name=Collins/>. Edukas isane kinnitub haardega emaseleemase selga mitmeks päevaks. ja selSel ajal, kui emane muneb pika kahest reast koosneva munadepaela, viljastab isane needselle oma [[sperma|spermaga]]. Need [[muna|munadest]] moodustunud kuni 4,5 meetri pikkused ribad, mis võivad sisaldada kuni 6000 muna. KärnkonnapaariKui kärnkonnapaar vees ringiliikumisegaringi kaasnebliigub, kinnitub kudu kinnitumine [[veekogu]] [[taim|taimedeletaimed]]e külge.<ref name=Observer/>.
Koetud munad imevad sisse vett ja paisuvad, väikesed kullesed kooruvad neist kahe kuni kolme nädala möödudes. Esialgu klammerduvad kullesed munapaela jäänuste külge ja toituvad selle limasest massist. Hiljem kinnituvad nad veekogus paiknevate [[leht|lehtede]] alakülgedele, viimaks saavutavad võime vabalt [[ujumine|ujuda]]. Algselt sarnanevalt kärnkonna kullesed [[rohukonn|rohukonna]] omadeleomadega, kuid on värvilt tumedamad, olles ülaltpealt mustad ja alt tumehallid. Teistest kullestest eristab neid suu laius – kärnkonna kulleste suu on sama lai, kui nende silmade vaheline ala ja see on omakorda kaks korda pikem, kui vahemaa ninasõõrmete vahel. Paarinädalase arengu järel kujunevad kullestel välja jalad ja nende saba lüheneb aeglaselt. 12 nädalastena on kärnkonna kullesed välimuselt sarnased täiskasvanud konnadele, jäädes suuruses siiski umbes 1,5 cmsetimeetri juurdesuurusteks. Sellises suuruses on noorukid valmis tiikidest lahkuma<ref name=Observer/>.
 
==Kasv ja areng==
84. rida:
[[File:BufoBufoTadpoles.jpg|thumb|left|alt=Tadpoles of common toad|Konnakullesed, mõned ka tagajalgadega, Saksamaa]]
 
Täiskasvanuks saavad harilikud kärnkonnad harilikult kolme kuni seitsme aasta vanustenaaastasena, kuid siinkohalselles on suur populatsioonidevaheline varieeruvus<ref name=Collins/>. Noorukitel esineb sageli kopsuparasiit ''Rhabdias bufonis''. See [[nematood|nematoodiliik]](ümarussiliik) aeglustab kärnkonnade kasvu ja vähendab nende vastupidavust ja [[kohasus|fitnessikohasust]]. [[metamorfoos|Metamorfoosi]] ajal suuremakasvulisedkasvavad kullesedsuuremad kasvavadkullesed alati väiksematest kiiremini. Isegi juhulsiis, kui suurematel noorukitelneil on [[parasiit|parasiite]] rohkem, kasvavad nad ikka oma väikesekasvulistest ja vähemate parasiitide koormusega liigikaaslastest kiiremini<ref>{{cite journal |author=Goater, Cameron P.; Semlitsch, Raymond D.; Bernasconi, Marco V. |year=1993 |title=Effects of body size and parasite infection on the locomotory performance of juvenile toads, ''Bufo bufo'' |journal=Oikos |volume=16 |issue=1 |pages=129–136 |jstor=3545205 |doi=10.2307/3545205 }}</ref>.
 
==Looduskaitse==
 
Harilik kärnkonn on Eestis III kategooria [[looduskaitse]] all.
Hariliku kärnkonna [[arvukus]] paistabon [[levila|levikuala]] mõnes kohas vähenevatvähenenud, kuid [[IUCN|IUCN-i]] [[ohustatud liik|ohustatud liikide]] [[punane raamat|punases nimestikus]] onkuuluvad nad asetatud vähim ohustatute rühma. [[liik|Liiki]] ohustab [[elupaik|elupaikade]] kadu, eritierilist paljunemisasupaikadeohtu kujutab endast paljunemispaikade kuivendamine. Samuti saavadhukkub mitmedpalju kärnkonnad [[surm|surma]] oma iga-aastastekärnkonni rännakute käigus [[maantee|maanteid]] ületades. Populaarkultuuris ja [[kirjandus|kirjanduses]] on kärnkonni juba ammusest ajast seostatud nõiakunstiga.