Gustav Klimt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ahsoous (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
22. rida:
| Auhinnad =
}}
'''Gustav Klimt''' ([[14. juuli]] [[1862]] – [[6. veebruar]] [[1918]]) oli [[Austria]] [[maalikunstnik]], [[sümbolism|sümbolist]]. Tänapäeval on Klimt üks armastatumaid ning hinnatumaid kunstnikke maailmas. Ta on silmapaistvamaid Viini juugendi esindajaid. Tema tööde seas on nii maale, muraleid (seinamaalingud), skitse kui ka muul kujul loodud kunstiteoseid ning esemeid.
 
Tänapäeval on Klimt üks armastatumaid ning hinnatumaid kunstnikke maailmas. Ta on silmapaistvamaid [[Viini juugend]]i esindajaid. Tema loomingu hulka kuulub maale, seinamaale, skitse kui ka muul kujul loodud kunstiteoseid.
Klimti meelisteemaks oli naisekeha ning tema töid tuntakse kui erootilisi – see lööb enim välja aga tema pliiatsijoonistustes ning skitsides, mis said laialdasemalt tuntuks alles pärast kunstniku surma. Need naissoost subjektid, olgu siis korrektsed portreed või vabalt joonistatud aktid, kiirgavad muutumatult tundlikku fin de siècle (sajandilõpu) elegantsi.
 
Klimti meelisteemaks oli naisekeha ning tema töid tuntakse kui erootilisi – seeseda lööbon enim välja agatunda tema pliiatsijoonistustes ning skitsides, mis said laialdasemalt tuntuks alles pärast kunstniku surma. Need naissoost subjektid, olgu siis korrektsed portreed või vabalt joonistatud aktid, kiirgavad muutumatult tundlikku ''fin de siècle'' (sajandilõpu) elegantsi.
 
== Elulugu ==
Gustav Klimt sündis Austrias Viini linna lähedal Baumgartenis gravüüri, isa[[graveerija]] Ernst Klimti perekonda teise lapsena seitsmest. Ema oli Anna Klimt. Enamuse oma nooruspõlvest saatis Gustav mööda vaesuses.
 
[[1879]]. aastal astus noor Gustav Klimt aga Viini Kunsti ja Käsitöö KooliKäsitöökooli (Kunstgewerbeschule), kus ta õppis kuni aastani [[1883]], mille tulemusena sai taomandades arhitektuurilise dekoraatori väljaõppe. [[1877]]. aastal astus samasse kooli ka tema vend Ernst, kes asus isa jälgedes asus õppima graveerimist. Kaks venda ning nende sõber Franz Matsch asusid koos töötama ning [[1880]]. aastaks olid nad saanud mitmeid märkimisväärseid tellimustöid. Gustav Klimt alustas oma iseseisvat karjääri Ringstraße tänava hoonetesse seinamaale maalides.
Klimt alustas oma iseseisvat karjääri Ringstraße tänava hoonete interjööridele muraleid maalides.
 
[[1888]]. aastal sai Klimt keiser [[KuldneFranz Teeneteorden|KuldseJosef TeeneteordeniI]] keiser’lt [[FranzKuldne JosefTeeneteorden|Kuldse ITeeneteordeni]]’lt oma panuse eest Austria kunstipärandisse. Varastel [[1890]]. aastatelaastate alguses kohtas Klimt Emilie Flöget, kes ei hoolinud kunstniku suhetest paljude teiste naistega ning jäi tema kaasaks kuni Klimti elupäevade lõpuni.
 
Gustav Klimt oli üks [[Wiener Sezession]] (Viini Setsessioon) liikumise loojaid ning [[1897]]. aastal ka president. Niisamuti tegeles ka selle grupi trükisega Ver Sacrum (Püha Allikas). WienerViini Sezession’igaSetsessiooniga jäi ta seotuks kuni aastani [[1908]].
[[Pilt:Gustav Klimt 046.jpg|thumb|Adele Bloch-Bauer I portree, mis müüdi 2006. aastal rekordilise 135 miljoni USA dollari eest.]]
1890. aastast alates veetis Klimt oma suvepuhkuse Flöge perekonnaga [[Attersee]] kallastel ning maalis seal mitmed oma maastikumaalid. Need tööd erinesid ainukesena Klimti peamiselt huvitanud teemast ning on oma arvult ning kvaliteedilt nii tasemel, et võiksid kunstnikule omaette kuulsust tuua. Vormiliselt olid need maastikud nagu tema figuuritöödki: rafineeritud disaini ning rõhutatud kujundite ja mustritega. Usutakse, et Attersee maastikutöid maalis kunstnik läbi teleskoobi.
 
1890. aastate lõpul paluti Klimtil maalida [[Viini Ülikool]]i Suurde Saali kolm dekoratiivset laemaali, mis valmisid alles sajandivahetuse aegupaiku. Neid kolme maali (Filosoofia, Meditsiin, Õigusteadus) kritiseeriti karmilt nende radikaalse temaatika ning ’pornograafilise’"pornograafilise" ainese poolest. Seepärast ei pandudki neid Ülikooli Suure Saali lage kaunistama. Sellest sai ka kunstniku viimane avalik tellimustöö. Kõik kolm tööd aga hävitati põgenevate [[SS]] väeüksuslaste poolt [[1945]]. aasta maikuus.
 
[[1902]]. aastal lõpetas Klimt "Beethoveni Friisifriisi" WienerViini Sezession’iSetsessiooni näituse jaoks, mis toimus helilooja mälestuse auks. Vaid näituse jaoks loodud teos maaliti kergete vahenditega otse näitusesaali seinale. Pärast näitust säilitati küll maaliteos, kuid seda ei eksponeeritud kusagiluuesti enne [[1986]]. aastat.
 
Gustav Klimti ’Kuldset"kuldset Faasi’ või ’Kuldset Perioodi’perioodi" teatakse kui kunstniku suure edu ning positiivse kriitika perioodiajastut. Pajudes tema selle perioodi töödes oli kasutusel [[lehtkuld]]. Esimest prominentsetRohket kullakasutust on näha juba "Pallas Ateenal" ning "Judith I’lI", kuigi enim tuntud tema selle aja töödest on siiski "[[Adele Bloch-Bauer I portree]]" ning "[[Suudlus (Klimt)|Suudlus]]". [[1911]]. aastal tõi maal "Elu ja Surm" talle esimese auhinna maailmanäitusel [[Rooma]]s.
 
[[1911]]. aastal tõi maal Elu ja Surm talle esimese auhinna maailmanäitusel [[Rooma]]s.
[[1915]]. aastal suri tema ema Anna. Gustav Klimt suri kolm aastat hiljem Viinis. Kunstniku viis südameatakk ning ta maeti Hietzingi surnuaeda. Väga mitmed tööd jäidki lõpetamata.
 
== Looming ==
[[Pilt:Gustav Klimt 016.jpg|thumb|"Suudlus" õli lõuendil (1917-1918)]]
Klimti tööd on purustanud hinnarekordeid kui maailma enim hinnatud individuaalsed kunstiteosed. [[2003]]. aasta novembris müüdi Klimti "Maamaja Attersee juures" 29 128 000 USA dollari eest, mis jäi aga varju hilisematele Klimti töödele tehtavatele pakkumistele. [[2006]]. aastal müüdi "Õunapuu I" 33 miljoni ning "Kasemets" 40,3 miljoni dollari eest. Mõlemad teosed olid hiljuti tagastatud Adele Bloch-Baueri järeltulijatele.
 
Ronald Lauder soetas 2006. aasta juuni algul New Yorgi [[Neue Galerie]]’le maali "Adele Bloch-Bauer I" 135 miljoni USA dollari eest, mis purustas varasema avalikul oksjonil pakutud hinnarekordi, mida oli hoidnud [[Pablo Picasso|Picasso]] "[[Poiss piibuga]]".
 
Klimti töidtöödele on võimalikiseloomulik ära tunda kuldsekuldne või ülivärvikaülivärvikas dekoori poolest, mis on tihtipeale [[fallos]]ekujuline, mis omakorda kannab endas rohkem erootilisi poose, mis enim domineerivad tema joonistustes. Seda võib näha nii "Judith I" kui "Suudluses" ning eriti maalis "Danae". Üks läbivaid ning peamisi motiive takunstniku töödes on domineerivadomineeriv naise omanaine, niiöelda ''[[femme fatale]]''. Kunstiajaloolased on Klimti töödes ning tema väga isikupärases stiilis leidnud nii [[egiptuse kunst|egiptuse]], [[vana-kreeka kunst|vana-kreeka]] kui [[bütsantsi kunst]]i mõjutusi. Klimtile väga imponeerisid [[Albrecht Dürer]]i gravüürid, hilise keskaja maalikunst ning jaapani [[ukiyo-e]]. Tema küpsemaid töid iseloomustab varasemate naturaalsete stiilide kõrvale heitmine ning sümbolismi ning sümbolite kasutamine psühholoogiliste ideede edasi andmiseks ning rõhutamiseks kunsti ’vabadust’"vabadust" traditsioonilisest kultuurist.
 
Klimti tööd on tugevat mõju avaldanud [[Egon Schiele]] maalidele. Temaga koos lõi Klimt [[1917]]. aastal Kunstisaali (Kunsthalle), et püüda hoida kohalikke kunstnikke maalt lahkumast.