Suur reduktsioon: erinevus redaktsioonide vahel

 

Reduktsiooni komissariks Liivimaal oli ''Ostrominsky'' ja ''Blumbergshof''i mõisnik [[Michael von Strokirch]] (1649–1723), 17. juulist [[1684]] [[Jakob Sneckensköld]] ja üheks komisjoniliikmeks [[Viitina mõis]]nik ja endine [[Liivimaa maamarssal]] [[Otto Friedrich von Vietinghoff|Otto Friedrich von Vietinghof-Scheel]] (1640–1709). Eestimaa reduktsioonikomisjoni esimeheks oli [[16. juuni]]st [[1681]] [[Engel von Ehrenthal|Engel Hartmann]] (1688. aastast von Ehrenthal, 1652–1701).

Vastuseisust mõisate reduktsioonile tekkis Liivimaa aadelkonnas protestikirjaaktsioon, mille eesvedaja oli [[Johann Reinhold von Patkul]], kes aga koos maahärra parun [[Leonhard Gustav von Budberg]]iga esitasid 1691. aastal vastuargumendid mõisate reduktsioonile, milles viitasid rüütelkona esindajad Poola kuninga [[Zygmunt II August]]i poolt antud ja Rootsi kuninga poolt kinnitatud Liivimaa rüütelkonna privileegidele.

 

[[1692. aasta Wendeni maapäev]]al Liivimaa rüütelkonna poolt koostatud [[petitsioon]]is viitasid rüütelkonna esindajad Rootsi kuninga poolsetele aadelkonna õiguste rikkumisele ja esitasid kaebusi ka Rootsi kuninga poolt määratud [[Liivimaa kuberneride loend|Liivimaa kindralkuberner]] krahv [[Jacob Johann Hastfer]]i tegevuse kohta. [[1692]]. aasta juunis toimetasid maanõunikud von [[Otto Friedrich von Vietinghoff|Vietinghoff]], von [[Leonhard Gustav von Budberg|Budberg]] ja Maapäeva kreisisaadik parun [[Johann Albrecht von Mengden]] petitsiooni Rootsi [[Stockholm]]i. Vastuolude tõttu kindralkuberneri ja rüütelkonna vahel suleti kindralkuberneri korraldusel Liivimaa rüütelkonna Maapäeva tegevus, kuni [[1694]]. aastani. Stockholmi suundunud rüütelkonna 3 esindajat aga vahistati ning suleti vanglasse, Johann Reinhold von Patkul aga põgenes [[Kuramaa]]le, kus asus aktiivselt tegutsema Rootsi kuningriigi vastase Poola, Venemaa ja Saksimaa [[koalitsioon]]i loomiseks.

 

[[Kategooria:Rootsi ajalugu]]

[[Kategooria:Soome ajalugu]]