Jaan Vahtra: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
25. rida:
Mobilisatsiooni tõttu 1916. aastal õpingud katkesid. Rindele saatmist õnnestus Vahtral vältida. Ta viibis [[oktoobrirevolutsioon]]i aja Peterburis ning võttis osa [[Talvepalee]] vallutamisest 24.-25. oktoobril 1917. ja võttis revolutsioonilistest sündmustest aktiivselt osa<ref name="SV, 1947" />. "Peterburi Teataja" korrespondendina viibis ta esimesel ülevenemaalisel nõukogude kongressil ([[16. juuni]]–[[7. juuli]] 1917, [[Petrograd]]), kus [[Lenin]] kuulutas, et töölisklassi võitluspartei on võimeline võimu üle võtma{{lisa viide}}.
Järgmisel aastal kutsuti Vahtrat kodulinna Võrru joonistusõpetajaks ning ta lahkus [[1918]]. aasta juunis Neevalinnast. Kunstiakadeemia jäi lõpetamata, kuid kõigest hoolimata nimetab Jaan Vahtra Neevalinna oma kaunimaks noorusmaaks{{lisa viide}}. Eestisse naasnuna töötas ta 1918–1924 Võrus ja aastail 1924–1926 Tartu gümnaasiumides<ref name="Erm, 1947" />. [[1926]]–[[1933]] oli ta Tartu
1935. aastal jäi kunstnik pensionile ning oli [[1935]]–[[1940]] oli ta kirjastuse "[[Noor-Eesti]]" kunstiline konsultant<ref name="vahtra">Vahtra, J. "Metsajärv" Tallinn : Eesti Raamat, 1982</ref>. Sellesse aega jääb tema viljakas periood raamatuillustraatorina. Nõukogude võimu kehtestamisel Eestis [[1944]]. aastal asus Vahtra Võrru, kus võttis osa ajalehe "Töörahva Elu" organiseerimisest ning oli kuni [[1945]]. aasta märtsini selle peatoimetaja<ref name="SV, 1947" />.
|