Erinevus lehekülje "Abeelia" redaktsioonide vahel

Lisatud 227 baiti ,  7 aasta eest
resümee puudub
P (r2.7.3) (Robot: muudetud kk:Асаймұса (өсімдік))
{{Taksonitabel
| nimi = Abeelia
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[taimed]]}}
| seisund =
| seisundi_süsteem =
| seisundi_ref =
| pilt = Abelia spp SZ34.png
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250 px
| riik = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''
| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''
| selts = [[Uniohakalaadsed]] ''Dipsacales''
| sugukond = [[Harakkuljuselised]] ''Linnaeaceae''
| perekond = '''Abeelia''' ''Abelia''
| liik =
| binaarne =
| binaarse_autor = [[Robert Brown|R. Br.]]
| levikukaart =
| sünonüümid = ''Vesalea''
}}
[[Pilt:Abelia_flowers.jpg|thumb|[[Suureõieline abeelia]]]]
[[Pilt:Abelia-grandiflora-total.JPG|thumb|Suureõieline abeelia]]
[[Pilt:Abelia floribunda3.jpg|thumb|''[[Abelia floribunda]]'']]
[[Pilt:Abelia spp SZ34.png|thumb]]
'''Abeelia''' (''Abelia'' [[Robert Brown|R. Br.]]) on [[taimed]]e [[perekond (bioloogia)|perekond]], mis arvatakse [[kuslapuulised|kuslapuuliste]] või [[harakkuljuselised|harakkuljuseliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]].
 
==Taksonoomia ja süstemaatiline kuuluvus==
Perekonna esmakirjeldaja on [[Robert Brown]] ([[1818]]). Perekond on nime saanud [[hiina abeelia]] avastaja [[Clarke Abel]]i järgi. <ref name="Smith"/>
 
Traditsiooniliselt on abeelia arvatud [[kuslapuulised|kuslapuuliste]] sugukonda. [[APG II süsteem]] arvab abeelia koos [[harakkuljus]]e, [[kolkvitsia]], ''[[Dipelta]]'' ja ''[[Zabelia]]ga'' [[harakkuljuselised|harakkuljuseliste]] sugukonda.
Sünonüümina on kasutatud nime ''Vesalea''.
 
Perekond on nime saanud [[hiina abeelia]] avastaja [[Clarke Abel]]i järgi<ref>[[Archibald William Smith]]. ''A Gardener's Handbook of Plant Names'', lk 11. [http://books.google.ru/books?id=ahNMkgoNJ7IC&pg=PR7&source=gbs_selected_pages&cad=0_0#PPR7,M1 Google'i raamat]</ref>.
 
[[Tüüpliik]] on [[hiina abeelia]].
 
Traditsiooniliselt arvatakse abeelia [[kuslapuulised|kuslapuuliste]] sugukonda.
 
''[[Angiosperm Phylogeny Group]]'' (süsteem [[APG II]]) arvab abeelia koos [[harakkuljus]]e, ''[[Dipelta]]'', [[kolkvitsia]] ja ''[[Zabelia]]''<nowiki>'ga</nowiki> [[harakkuljuselised|harakkuljuseliste]] sugukonda.
 
Perekonna ''Zabelia'' liigid arvatakse mõnikord abeelia perekonda.
 
==LevikLeila==
Abeeliad kasvavad [[pärismaine taim|pärismaistena]] [[Ida-Aasia]]s [[Jaapan]]ist [[Himaalaja]]ni ning [[Põhja-Ameerika]] lõunaosas ([[Mehhiko]]s).
 
==VälimusKirjeldus==
Abeeliad on aeglaselt kasvavad 1–6 m (tavaliselt 1,5–2,5 m) kõrgused [[põõsas|põõsad]]. Soojema kliima liigid on [[igihaljas puu|igihaljad]], külmema kliima liigid [[heitlehine puu|heitlehised]]. [[Leht|Lehed]] asetsevad [[vastak leheseis|vastakult]] või kolmeleheliste [[männaseline leheseis|männas]]tena. Lehed on [[munajas leht|munajad]] [[terava tipuga leht|terava tipuga]], läikivad, tavaliselt tumerohelised, 1 või 1,5 cm kuni 8 cm pikkused, tavaliselt [[lihakas leht|lihakad]]<ref name="TEA" />. Heitlehistel liikidel värvuvad lehed sügisel pronksivärvi lillakaks kuni punaseks.
Abeeliad on aeglaselt kasvavad 1...6 m (tavaliselt 1,5...2,5 m) kõrgused [[põõsas|põõsad]].
 
[[Õis|Õied]] asetsevad 1–8 kaupa lühikese [[ebasarikas|ebasarikana]] ülemises [[lehekaenal|lehekaenlas]] või varre tipus. Õied on tavaliselt väikesed (kõige suuremate, umbes 5 cm läbimõõduga õitega on ''[[Abelia floribunda]]'', [[rippuv õis|rippuvad]], valged kuni roosad (mõnikord lillakad või punased), [[kellukjas õis|kellukjad]] ([[lehterjas õis|lehterjad]] või [[torujas õis|torujad]]<ref name="TEA" />, viietise [[õiekroon|kroon]]i ja punase viietise [[õietupp|tupega]], 1–5 cm pikkused, tavalised [[lõhnav õis|lõhnavad õied]]. Mõnel liigil jäävad [[tuppleht|tupplehed]] pärast [[kroonleht|kroonlehtede]] langemist alles.
===Lehed===
[[Sigimik]] on kolme pesaga. Õies on neli [[tolmukas|tolmukat]].<ref name="TEA" /> Õitsemisperiood on pikk, kestes hiliskevadest sügiseni (juunist septembri või oktoobrini).
Soojema kliima liigid on [[igihaljas puu|igihaljad]], külmema kliima liigid [[heitlehine puu|heitlehised]].
 
[[Vili]] on [[nahkjas kest|nahkja kestaga]] [[pähklike]]<ref name="TEA" />
[[Leht|Lehed]] asetsevad [[vastak leheseis|vastamisi]] või kolmeleheliste [[männaseline leheseis|männas]]tena.
 
==Ökoloogia==
Nad on [[munajas leht|munajad]] [[terava tipuga leht|terava tipuga]], [[läikiv leht|läikivad]], tavaliselt tumerohelised, 1<ref>[http://www.ents.ee:81/?aid=214 TEA entsüklopeedia]</ref> või 1,5 cm kuni 8 cm pikkused, tavaliselt [[lihakas leht|lihakad]]<ref>[http://www.ents.ee:81/?aid=214 TEA entsüklopeedia]</ref>.
Abeeliad on mõne [[liblikalised|liblikalise]] [[vastne|vastsete]] [[toidutaim]]ed. Need on:
*''[[Acleris askoldana]]'' (''Abelia spathulata'')
*''[[Agrapha albostriata]]'' [[suureõieline abeelia]]
*''[[Biston robustus]]'' (''Abelia spathulata'')
*''[[Eumeta minuscula]]'' (suureõieline abeelia)
*''[[Hemaris thysbe]]''
*''[[Heterolocha stulta]]'' (''Abelia spathulata'')
*''[[Microleon longipalpis]]'' (suureõieline abeelia)
*''[[Odontopera arida]]'' (suureõieline abeelia)
*''[[Phthonosema invenustaria]]'' (''Abelia serrata'')
*''[[Synegia hadassa]]'' (''Abelia spathulata'')
*''[[Wilemania nitobei]]'' (''Abelia spathulata'')
==Aiandus==
Abeeliaid hinnatakse elegantse välimuse ja pika õitsemisperioodi tõttu. Teatud abeelialiigid on populaarsed [[dekoratiivtaim|dekoratiivsed]] aiapõõsad. Kõige levinum on suureõieline abeelia.
 
On olemas nii külmakartlikke liike, mis ei talu miinuskraade, kui ka küllaltki külmakindlaid liike. Eestis kasvatatakse [[avamaa]]l ainult külmakindlamaid liike.<ref name="TEA" /> Abeeliad eelistavad päikest või poolvarju. Suvel on vajavad ohtrat [[kastmine|kastmist]]. Et abeeliad taluvad pügamist hästi, saab neid kasutada [[elavtara]]na. Abeeliaid paljundatakse [[vegetatiivne paljundamine|vegetatiivselt]].
Heitlehistel liikidel värvuvad lehed sügisel pronksivärvi lillakaks kuni punaseks.
 
===Õied===
[[Õis|Õied]] asetsevad 1...8 kaupa lühikese [[ebasarikas|ebasarikana]] ülemises [[lehekaenal|lehekaenlas]] või [[varretipp|varretipus]].
 
Õied on tavaliselt väikesed (kõige suuremate, umbes 5 cm läbimõõduga õitega on ''[[Abelia floribunda]]'', [[rippuv õis|rippuvad]], valged kuni roosad (mõnikord lillakad või punased), [[kellukjas õis|kellukjad]] ([[lehterjas õis|lehterjad]] või [[torujas õis|torujad]]<ref>[http://www.ents.ee:81/?aid=214 TEA entsüklopeedia]</ref>, [[viietine õiekroon|viietise]] [[õiekroon|kroon]]iga ja punase [[viietine õietupp|viietise]] [[õietupp|tupega]], 1...5 cm pikkused, tavalised [[lõhnav õis|lõhnavad õied]]. Mõnel liigil jäävad [[tuppleht|tupplehed]] pärast [[kroonleht|kroonlehtede]] langemist alles.
 
[[Sigimik]] on kolme pesaga. Õies on neli [[tolmukas|tolmukat]].<ref>[http://www.ents.ee:81/?aid=214 TEA entsüklopeedia]</ref>
 
[[Õitsemisperiood]] on pikk, kestes hiliskevadest sügiseni (juunist septembri või oktoobrini).
 
===Vili===
[[Vili]] on [[nahkjas kest|nahkja kestaga]] [[pähklike]]<ref>[http://www.ents.ee:81/?aid=214 TEA entsüklopeedia]</ref>.
 
==Liigid ja hübriidid==
|
*''[[Abelia aitchinsonii]]''
*''Abelia biflora'' ([[kaheõieline abeelia]]; ([[Hiina]])
*''[[Abelia buddleioides]]'' (Hiina)
*''Abelia chinensis'' ([[hiina abeelia]]; (Hiina)
*''Abelia coreana'' ([[korea abeelia]])
*''[[Abelia coriacea]]'' ([[Mehhiko]])
*''[[Abelia corymbosa]]'' ([[Sise-Aasia]])
*''[[Abelia curviflora]]'' ([[Jaapan]])
*''[[Abelia dielsii]]'' (Hiina)
*''[[Abelia engleriana]]'' ([[Sichuan]])
*''[[Abelia macrotera]]'' (Hiina)
*''[[Abelia mexicana]]'' (Mehhiko)
*''Abelia mosanensis'' ([[musani abeelia]], ([[Korea]])
*''[[Abelia occidentalis]]'' (Mehhiko)
*''[[Abelia parvifolia]]'' (Hiina)
*''[[Abelia tomentosa]]'' (Jaapan)
*''[[Abelia taihyonii]]'' (Korea)
*''Abelia triflora'' ([[kolmeõieline abeelia]]; (Himaalaja)
*''[[Abelia umbellata]]'' (Sichuan)
*''[[Abelia uniflora]]''
 
;Hübriide
*''Abelia ×grandiflora'' (''Abelia chinensis'' × ''Abelia uniflora'';) – [[suureõieline abeelia]])
*''[[Abelia ×rupestris]]''
 
==Ökoloogia==
Abeeliad on mõne [[liblikalised|liblikalise]] [[vastne|vastsete]] [[toidutaim]]ed. Need on:
*''[[Acleris askoldana]]'' (''Abelia spathulata'')
*''[[Agrapha albostriata]]'' (suureõieline abeelia)
*''[[Biston robustus]]'' (''Abelia spathulata'')
*''[[Eumeta minuscula]]'' (suureõieline abeelia)
*''[[Hemaris thysbe]]''
*''[[Heterolocha stulta]]'' (''Abelia spathulata'')
*''[[Microleon longipalpis]]'' (suureõieline abeelia)
*''[[Odontopera arida]]'' (suureõieline abeelia)
*''[[Phthonosema invenustaria]]'' (''Abelia serrata'')
*''[[Synegia hadassa]]'' (''Abelia spathulata'')
*''[[Wilemania nitobei]]'' (''Abelia spathulata'')
==Aiandus==
Teatud abeelialiigid on populaarsed [[dekoratiivtaim|dekoratiivsed]] aiapõõsad. Kõige levinum on [[suureõieline abeelia]].
 
Abeeliaid hinnatakse elegantse välimuse ja pika õitsemisperioodi pärast.
 
On olemas nii külmakartlikke liike, mis peaaegu üldse pakast ei talu, kui ka küllaltki külmakindlaid liike. Eestis kasvatatakse [[avamaa]]l ainult külmakindlamaid liike.<ref>[http://www.ents.ee:81/?aid=214 TEA entsüklopeedia]</ref>
 
Abeeliad eelistavad päikest või poolvarju. Suvel on tarvis ohtrat [[kastmine|kastmist]].
 
Et abeeliad taluvad ulatuslikku lõikamist, saab neid kasutada [[elavtara]] jaoks.
 
Abeeliaid paljundatakse vegetatiivselt.
 
==Viited==
{{viited}}|
<ref name="Smith">[[Archibald William Smith]] ''A Gardener's Handbook of Plant Names'', lk 11. [http://books.google.ru/books?id=ahNMkgoNJ7IC&pg=PR7&source=gbs_selected_pages&cad=0_0#PPR7,M1 Google'i raamat]</ref>
<ref name="TEA">[http://www.ents.ee:81/?aid=214 TEA entsüklopeedia]</ref>
}}
 
==Kirjandus==