Johann Heinrich Bartholomäus Walter: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
pildid |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
2. rida:
[[Pilt:Tartu Raekoja plats 6, 8 ja 10.jpg|pisi|Heleroheline hoone keskel on Walteri projekteeritud Raekoja plats 8.]]
[[Pilt:Building of the Tartu City Museum 2007.jpg|pisi|Nn [[Katariina maja]] ehk Pistohlkorsi maja.]]
'''Johann Heinrich Bartholomäus Walter''' (ka '''Walther'''; [[1734]], [[Rostock]], [[Saksamaa]]
1761. aastal sai Walter Tartu kodanikuks. Eriti ohtralt rajati Tartusse Walteri kavandatud hooneid pärast [[1775. aasta Tartu tulekahju|1775. aasta suurt tulekahju]]. Tema loomingu tuntuim näide on Tartu raekoda, mis põhiosas lähtub küll Hollandi [[Klassitsism|klassitsism]]ist, ent milles on ka [[Barokk|baroki]] ja [[Rokokoo|rokokoo]] elemente. Raekoja projekt kinnitati 1779. aastal, ehitustööd algasid 1781<ref name="aegade" /> ja hoone avati 9. oktoobril 1786<ref>"Tartu: ajalugu ja kultuurilugu" (koostanud [[Heivi Pullerits]]) Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 62</ref>; [[siseviimistlus]] jätkus veel 1789. aastani.<ref name="aegade" />
Walteri projekteeritud on ka varaklassitsistlik hoone<ref name="Pullat">"Tartu ajalugu" (koostanud [[Raimo Pullat]]) Tln: Eesti Raamat, 1980, lk 138</ref> [[Raekoja plats (Tartu)|Raekoja plats]] 8 (
==Viited==
13. rida:
==Kirjandus==
* "1000 tartlast läbi aegade" (koostanud [[Lembit Ainsoo|Lembit]] ja [[Uno Ainsoo]]), Tartu: MTÜ Liivimaa Mälu, 2003; lk 474 (Walteri elulugu ja Tartu raekoja nurgakivi vaskplaadi tekst)
* Marge Rennit "Tartu müürseppmeistri Johann Heinrich Bartholomäus Walteri (Waltheri) pärandusloend aastast 1802" [[Tartu Linnamuuseumi aastaraamat]] 1999, lk
{{JÄRJESTA:Walter, Johann Heinrich Bartholomäus}}
[[Kategooria:Saksamaa arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
|