Isomeerid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
 
[[Image:Isomerism.png||thumb|right|350px400px|Isomeeride klassifikatsioon]]
Keemias on '''isomeerid''' ühesuguse atomaarse koostise ([[molekulaarvalem]]i) ja [[molekulmass]]iga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad [[keemiline aine|keemilised ained]]. Seda nähtust nimetatakse '''isomeeriaks'''. Isomeerid jagunevad kahte põhitüüpi – struktuuriisomeerid ja stereoisomeerid –, mida omakorda võib jagada mitmeks alamtüübiks.
 
8. rida:
**[[tautomeeria]] on struktuuriisomeeria erijuhtum, mis avaldub isomeeride dünaamilise tasakaaluna, näiteks [[keto-enooltautomeeria]]
*[[Stereoisomeerid]]e korral aatomite järjestus molekulis on küll sama, kuid aatomite paigutus ruumis on erinev
**pöördisomeeria on seotud aatomite või aatomite rühmade pöörlemisega ümber üksiksideme, vastavaid struktuure nimetatakse [[konformatsioonkonformeer]]ideks ja [[rotameer]]ideks
**[[cis-trans-isomeeria|''cis-trans'' ehk ''E''- ja ''Z''- isomeerid]] (need on geomeetrilised isomeerid) saavad esineda, kui tegemist on [[kaksikside]]t või tsüklit sisaldavate molekulidega, s.t. süsteemis ei esine vaba pöörlemist
**[[optilised isomeerid]] saavad esineda, kui [[kiraalne molekul|molekul on kiraalne]]
***[[enantiomeer]]id, kui molekulis esineb üks asümmeetria tsenter
***[[diastereomeerid]], kui esineb kaks või rohkem asümmeetria tsentreid ([[optiline aktiivsus|optilist aktiivsust]] ei oma meso-ühend)