Edgar Puusepp: erinevus redaktsioonide vahel

|bgcolor="#FFE4C4gold"| 4. kohtKuld || [[Maadlus 19361944. aasta suveolümpiamängudel|1936NSV Liidu meistrivõistlused kreeka-rooma Berliinmaadluses|1944]] || [[Kreeka-Rooma maadlus]]kergekeskkaal

{{Hõbemedal|bgcolor="gold"| Kuld || [[19391947. aasta EuroopaNSV Liidu meistrivõistlused Kreekakreeka-Roomarooma maadluses|1939 Oslo1947]] ||[[Kreeka-Rooma maadlus]]}}kergekeskkaal

{{Kuldmedal|bgcolor="silver"| Hõbe || [[19441945. NSVLaasta NSV Liidu meistrivõistlused kreeka-rooma maadluses|19441945]] [[Moskva]]|[[Kreeka-Rooma| maadlus]]}}meeskond

'''Edgar Puusepp''' ([[11. september]] [[1911]] [[Tallinn]] – [[19. detsember]] [[1982]] Tallinn) oli [[eesti]] [[maadlus|maadleja]], [[treener]] ja [[kohtunik]]. Euroopa meistrivõistluste hõbemedaliomanik [[1939]], [[NSV Liit|NSV Liidu]] individuaalne meister [[1944]] ja [[1947]], hõbe 1947 ja pronks [[1945]], meeskondlik hõbe 1945, 1947 ja [[1948]] ning pronks [[1946]], 11-kordne Eesti meister, [[meistersportlane]] (1944), NSV Liidu teeneline meistersportlane ([[1951]]). Kui kaal ja maadlusviis on nimetamata, võistles ta [[kreeka-rooma maadlus]]e [[kergekeskkaal]]us. Klubi: [[Tallinna Sport|Tallinna “Sport”]], nõukogude ajal [[Tallinna Kalev|Tallinna “Kalev”]]. Üleliidulise ([[1949]]) ja rahvusvahelise ([[1952]]) kategooria kohtunik, NSV Liidu aukohtunik ([[1964]]), NSV Liidu teeneline treener ([[1956]]).

Edgar Puusepa esimene treener oli [[Osvald Käpp]].<ref name=lk246>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 246</ref>

Puusepp arvati esimest korda Eesti koondisse [[Turaani turniirid|III Turaani turniiril]] [[15. november|15.]]–[[17. november|17. novembril]] [[Tallinn]]as. Selle võitis Eesti (18 punkti) [[Soome]] (14) ja [[Ungari]] (10) ees. Oma kaalu võitsid [[Voldemar Väli]], Edgar Puusepp, [[Ago Neo]], [[Olaf Luiga]] ja [[Kristjan Palusalu]]. [[Kärbeskaal (maadlus)|Kärbeskaal]]lane [[Evald Sikk]] tuli teiseks ja [[sulgkaal]]lane [[Harald Miss]] kolmandaks.<ref name=lk136>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 136</ref>

Eesti meistrivõistlustel sai Puusepp medali<ref name=lk136/>, meistriks tuli [[Osvald Laan]].<ref name=lk320>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 320</ref>

Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis tuli Osvald Laan.<ref name=lk320/>

Edgar Puusepa arvamine Eesti koondisse [[1936. aasta suveolümpiamängud|Berliini olümpiamängudeolümpiamängudeks]]ks võib tekitada küsimusi. Puusepp polnud veel kordagi Eesti meistriks tulnud. Enne ja pärast olümpiat valitses Eestis kergekeskkaalu Osvald Laan, kellele aga ikka ja jälle koondises Puuseppa eelistati<ref name=lk144>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 144</ref>. Laan jäeti vahel välja ka B-koondisest<ref name=lk144/>.

Olümpial osales kergekeskkaalus 14 meest. I ringis kaotas Puusepp [[Fritz Schäfer]]ile ([[Saksamaa]]) 1:2, seljatas siis [[Gyula Vincze]] (Ungari) ja [[Jean De Feu]] ([[Belgia]]) ning kaotas punktidega [[Rudolf Svedberg]]ile ([[Rootsi]]). I Svedberg, II Schäfer, III [[Eino Virtanen]] (Soome), IV Puusepp.<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 140</ref>

Kristjan Palusalu sai olümpialt kaks kulda, Ago Neo hõbeda ja pronksi ning Voldemar Väli pronksi. Riikide arvestuses oli I Rootsi 20, II Soome 11, III Ungari, IV Eesti ja V Saksamaa 10 punktiga<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 142-143</ref>.

Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis tuli Osvald Laan.<ref name=lk320/>

[[17. märts|17.]] ja [[18. märts]]il Tallinnas võitis Eesti A-koondis Soome A 5:2 ja Eesti B Soome B 4:3. Eesti A-s võitis Puusepp [[Antti Mäki|Antti Mäe]] 3:0, Eesti B-s sai kergekeskkaalus A. Väärt Eino Virtaselt seljakaotuse ajaga 14.46. Ajakirjanduses tõsteti Puuseppa esile.<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 143–145</ref>

Euroopa meistrivõistlustel [[Pariis]]is jäi Puusepp avaringis vabaks ja siis seljatas E. Jenseni ([[Taani]]). Kolmandas ringis tegi aga Puusepp rumala vea: jäi kuulama kohtuniku manitsust. Kuna kohtunik ei andnud sinna juurde vilet, siis aeg tegelikult jooksis, vastane Fritz Schäfer tegi võtte ja viis Puusepa [[parter]]isse, kust eestlane alles suurte pingutustega pääses. Kuigi edaspidi käis Puusepp vastasele ägedalt peale ja väsitas ta täielikult, andsid kohtunikud ikkagi 3:0 võidu sakslasele. Neljandas kohtumises maadles Puusepp tujutult [[Jean Jourlin]]i ([[Prantsusmaa]]) vastu ja kaotas 1:2, mistõttu mõlemad välja langesid. I Schäfer, II [[Karel Zvonař]] ([[Tšehhoslovakkia]]), III [[Walter Massop]] ([[Holland]]), IV Puusepp, V Jourlin.<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 146-147</ref>

Kristjan Palusalu tuli Euroopa meistriks, Ago Neo teiseks ja Voldemar Väli kolmandaks. 1. Rootsi 13, 2. Soome 9, 3. Saksamaa 9, 4. Eesti 6<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 150</ref>.

[[3. oktoober|3. oktoobril]] võitis Eesti Riias Läti 4:3. Punkti tõid Väli, Puusepp, Neo ja Palusalu.<ref name=lk151>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 151</ref>

[[Märts]]iMärtsi alguses peetud Eesti meistrivõistlustel [[Narva]]s võitis Puusepp Osvald Laane ja tuli esimest korda Eesti meistriks<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 152</ref>. Kuid Laan tuli Eesti meistriks vabamaadluses [[10. detsember|10.]] ja [[11. detsember|11. detsembril]] Tallinnas<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 161</ref>.

[[14. märts]]il kaotas Eesti A Helsingis Soome A-le 2:5 (võitsid [[Voldemar Roolaan]] ja Kristjan Palusalu, kaotasid [[Johannes Looaru]], [[Evald Sumil]], Voldemar Väli, Edgar Puusepp ja Ago Neo) ning Eesti B Soome B-le samuti 2:5.<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 152-153</ref>

Euroopa meistrivõistlusi Tallinnas [[24. aprill|24.]]–[[27. aprill]]il "[[Estonia (teater)|Estonia]]" teatris]]<ref name=lk151/> alustas Puusepp töövõitudega [[Jozef Herda]] (Tšehhoslovakkia), A. Arikani ([[Türgi]]) ja E. Christenseni (Taani) üle, kuid kaotas siis taas Fritz Schäferile 0:3 ja langes välja. I Fritz Schäfer, II Rudolf Svedberg, III Antti Mäki, IV Puusepp.<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 154</ref>

Johannes Kotkas tuli Euroopa meistriks, [[Nikolai Karklin]] teiseks ja Voldemar Roolaan kolmandaks. Riikide arvestuses kogus Rootsi 15, Soome 10, Saksamaa 7, Eesti 6, [[Läti]] 2, Türgi ja [[Norra]] 1 punkti<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 159</ref>.

[[14. november|14. novembril]] Tallinnas alistas Eesti Saksamaa 5:2. Puusepp kaotas taas Schäferile 0:3. Ta maadles siiski üsna hästi, kuid taktikavea tõttu lasi end tõmmata korraks üle silla. See otsustaski. Võitsid [[Martin Maiste]], [[Adalbert Toots]], Voldemar Roolaan, Ago Neo ja Johannes Kotkas, veel kaotas sulgkaallane Aleksander Kukk.<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 160</ref>

Eesti meistrivõistlustel [[2. märts|2.]] ja [[3. märts]]il seljatas Puusepp kõik vastased peale Laane, keda võitis punktidega, ja tuli Eesti meistriks<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 170</ref>. Vabamaadluses tuli Laan aasta lõpul jällegi meistriks<ref name=lk320/>.

Eesti ([[Mati Maiste]], Evald Sumil, Voldemar Väli, Edgar Puusepp, Voldemar Mägi, Voldemar Roolaan, Johannes Kotkas) võitis märtsis [[Taga-Kaukaasia]] turneel [[Gruusia]] kaks korda 7:0. [[Aserbaidžaan]]ile kaotati 3:4 (Puusepp kaotas NSV Liidu meistrivõistluste hõbedale Fedossovile, võitsid Maiste, Roolaan ja Kotkas). [[Moskva]] võideti 5:2 (Maiste ja Väli kaotasid). Riias võideti Läti 6:1.<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 190</ref>

Enamik Eesti maadlusparemikust oli Nõukogude tagalas. [[Eesti Laskurkorpus]]e koondis kaotas sügisel Moskvas Moskvale 2:5, Puusepp ja Kotkas võitsid. See võistlus oli mõeldud kuulujuttude kummutamiseks, et eesti maadlejad olevat vangilaagrisse saadetud.<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 193</ref>

Puusepp tuli Moskva lahtistel meistrivõistlustel teiseks (Johannes Kotkas ja [[Johannes Kaubi]] võitsid).<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 193-194</ref>

Edgar Puusepp sai [[20. mai|20.]]–[[22. mai]]l NSV Liidu meistrivõistlustel (8 meest ringsüsteemis) 1 seljavõidu, 5 punktivõitu ja ühe küsitava punktikaotuse ning tuli NSV Liidu meistriks. Ka Johannes Kaubi pidanuks võitma, kuid kohtunikud jätsid ta kolmandaks. Johannes Kotkas tuli meistriks.<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 194–196</ref>

Puusepp sai meistersportlaseks.<ref name=lk246/>

Nõukogude Liidu võistkondlikel meistrivõistlustel võitis Eesti I ringis kodus Läti 6:1. Võitsid Kaubi, Sumil, Toots, Puusepp, Roolaan ja Kotkas, ainult [[August Kukk]] kaotas keskkaalus. II ringis võideti [[Sverdlovsk]] võõrsil 6:1 ja jõuti finaalturniirile Moskvasse. Seal võideti [[Tbilisi]] 5:2 ja [[Kiiev]] 4:3, kuid Moskva võitis Kiievi 4:3 ja Tbilisi 6:1. Pronksikohtumises võitis Kiiev Tbilisi 5:2. Kullakohtumises võitsid Kaubi, Roolaan ja Kotkas, kuid kaotasid Juhan Looaru, Adalbert Toots, Edgar Puusepp (NSV Liidu meistrivõistlustel viimaseks jäänud S. Maruškinile seljaga) ja Edgar Rohtmets. Kokku 3:4 ja hõbemedalid.<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 197-198</ref>

Individuaalsetel meistrivõistlustel kaotas Puusepp moskvalastele V. Kožarskile ja S. Maruškinile 1:2, kuid võitis ülejäänud 5 vastast ja sai pronksmedali. Kaubi võitis kärbeskaalus, Kotkas oli raskekaalus teine ja võitis absoluutses kategoorias, vabamaadluses said pronksmedali [[August Väät]] ja [[Artur Lõhmus]].<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 198</ref>

Puusepp tuli ka Eesti meistriks.<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 199</ref>

Puusepp tuli [[Haapsalu]]s Eesti meistriks keskkaalus.<ref name=lk201/>

Nõukogude Liidu meeskondlikud meistrivõistlused peeti Riias. Osalesid 10 liiduvabariiki, Moskva ja [[Leningrad]]. Eesti võitis [[Armeenia]] 6:1 ja Aserbaidžaani 5:2, kuid kaotas poolfinaalis Moskvale 2:5. Võitsid Juhan Looaru ja Edgar Puusepp (V. Kožarskit), punktikaotuse said [[Boris Sülluste]] ja Voldemar Roolaan. Seljakaotuse said [[Elmar Runge]], August Väät ja [[Sergo Koosler]]. Ukraina koosseisus oli küll 5 NSV Liidu meistrit, kuid siiski suutis Eesti võita pronksmedali, sest [[raskekaal]]us polnud neil meest väljas. Võitsid Looaru, üllatuslikult ka Väät ja otsustavas kohtumises Roolaan. Kaotasid Sülluste, Runge ja Puusepp (V. Trubtšaninovile). Moskva võitis finaalis [[Vene NFSV]] 6:1.<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 201-202</ref>

Individuaalselt oleks Puusepp võinud saada medali, kuid ta diskvalifitseeriti, sest ei olnud rahul kohtunike tegevusega. Kotkas võitis, Kaubi tuli teiseks. Vabamaadluses tuli Kotkas teiseks.<ref name=lk201/>

Puusepp tuli Eesti meistriks.<ref name=lk320/>

Puusepp võitis NSV Liidu meistrivõistlustel kreeka-rooma maadluses oma peakonkurendid V. Kolomiitsevi, V. Košarski ja S. Maruškini ning tuli teist korda NSV Liidu meistriks. Elmar Runge võitis pronksmedali.<ref name=lk203>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 203</ref>

NSV Liidu meistrivõistlused vabamaadluses peeti Tallinnas [[Kadrioru tennisehall]]is ning täismaja ees esinesid eestlased hiilgavalt: Juhan Looaru ja Johannes Kotkas tulid meistriks, Edgar Puusepp ja Elmar Runge teiseks ning Johannes Kaubi kolmandaks.<ref name=lk203/>

Puusepp tuli mõlemas maadlusviisis Eesti meistriks.<ref name=lk320/>

[[Baltimaad]]e esimesel spartakiaadil Riias jäi Eesti kehva ettevalmistuse tõttu teiseks (Läti 36, Eesti 35 p.)<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 205</ref>

NSV Liidu meistrivõistlustel oli Puusepp kreeka-rooma maadluses 8. ja vabamaadluses 5. Johannes Kotkas võitis kreeka-rooma maadluses kulla ja vabamaadluses hõbeda. Lisaks sai vabamaadluses Juhan Looaru kulla ja Boris Meos pronksi.<ref name=lk206>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 206</ref>

Esimese eestlasena sai Puusepp üleliidulise kategooria maadluskohtunikuks.<ref name=lk305>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 305</ref>

NSV Liidu meistrivõistlustel oli Puusepp kreeka-rooma maadluses 56. Johannes Kotkas võitis hõbeda. Vabamaadluses tuli August Englas NSV Liidu meistriks ja Juhan Looaru kolmandaks.<ref name=lk206/>

Puusepp tuli kreeka-rooma maadluses Eesti meistriks.<ref name=lk320/>

Maadlusaeg lühenes 20 minutilt 15-le.<ref name=lk209>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 209</ref>

Puusepp tuli kreeka-rooma maadluse keskkaalus Eesti meistriks.<ref name=lk322/>

Puusepp tuli mõlemas maadlusviisis keskkaalus Eesti meistriks.<ref name=lk322/>

Puusepp määrati Vabariikliku Spordikomitee Maadlussektsiooni aseesimeheks (esimees oli Johannes Kotkas).<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 208</ref>

1951–[[1957]] oli Puusepp NSV Liidu maadluskoondise treener.<ref name=lk246/>

Puusepp sai NSV Liidu teeneliseks meistersportlaseks<ref name=lk305/> (teistel andmetel 1949<ref name=lk246/>).

Edgar Puusepp sai esimese (ja kuni [[1973]] ainsa) eestlasena rahvusvahelise kategooria maadluskohtunikuks<ref name=lk305/>. Ta osales ka [[1952. aasta suveolümpiamängud|Helsingi olümpiamängudel]]. Kohtunikuna<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 210</ref>.

Baltimaade III spartakiaadil Tallinnas võitis Eesti nii Leedu kui Läti 8:0. Maadlesid [[Sergei Kaškin]], V. Aasaots, Johannes Kaubi, [[Helmut Puur]], Elmar Runge, Edgar Puusepp keskkaalus, August Englas ja Johannes Kotkas.<ref name=lk212/>

Puusepp sai NSV Liidu teeneliseks treeneriks. Ainult Boris Meos on veel maadluses sama tiitli saanud ([[1965]]).<ref name=lk305/>

Puusepp osales [[1956. aasta suveolümpiamängud|Melbourne’i olümpial]] kohtunikuna<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 219</ref>.

Puusepp sai NSV Liidu aukohtunikuks. Ainult Erich Byström on veel maadluses sama tiitli saanud ([[1961]]).<ref name=lk305/>

[[Kategooria:Eesti maadlustreeneridtreenerid]]