Jääretk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
Kohe pärast laevastiku päästmise edukat lõppemist oli Štšastnõi arreteeritud ja "ametialase kuriteo ja revolutsioonivastaste tegude" eest kohtu alla viidud. Kohtu langetatud karistus - mahalaskmine - oli esimene kohtulikult vormistatud surmanuhtlus Nõukogude Venes.
Kuna Štšastnõi tegevus oli vastuolus Moskva välispoliitiliste mängudega (sakslastega sõlmiti rahu, algul pidi laevastik sakslastele üle antama, siis otsustati see hoopis uputada), kujundas punapropaganda jääretke hoopiski punamadruste kangelasteoks. Okupatsiooni ajal püstitati Tallinnas Maarjamäel Pirita tee äärde Jääretkele mälestusmärk.
Jääretke 35-st meetrilist obeliski (Mart Port, Lembit Tolli, 1960) ja selle juurde käivat uuemat, kuid käest lastud memoriaali
Aus Vene mereväeohvitser, 1. järgu kapten Štšastnõi, kes punavalitsuse reetlike korralduste kiuste oma laevastiku päästis ja selle eest püssitorude ette astus, sai hiljem ka harimatute eestlaste poolt poriga üle pillatud. Teadmatuse tõttu põlu alla sattunud mälestusmärk laguneb Pirita tee ääres ligi kolm aastakümmet. ▼
▲Jääretke 35-st meetrilist obeliski (Mart Port, Lembit Tolli, 1960) ja selle juurde käivat uuemat, kuid käest lastud memoriaali Maarjamäel on nimetatud "maailmas ainulaadseks mälestusmärgiks argpüksidele" (Valdeko Potisep, Kultuur ja Elu 2002), "kangelaslikuks" punamonumendiks jne.
▲Aus Vene mereväeohvitser 1. järgu kapten Štšastnõi, kes punavalitsuse reetlike korralduste kiuste oma laevastiku päästis ja selle eest püssitorude ette astus, sai hiljem ka harimatute eestlaste poolt poriga üle pillatud. Teadmatuse tõttu põlu alla sattunud mälestusmärk laguneb Pirita tee ääres ligi kolm aastakümmet.
[[Pilt:Ledovyy-pokhod-2-3.jpg|pisi|Balti laevastiku Jääretk]]
| |||