Tehisavaradariga lähedalt seotud tehnoloogia (inglise keeles ''phased array radar'') kasutab antennidest koosnevat võret, kus antennielemendid on jaotatud üle ühe või kahe ruumimõõtme. Suhteline liikumine pole nende tööks vajalik. Nende võredeVõre kõik elemendid võtavad signaale vastu reealajas ja samaaegselt ning neid läbivate signaalide [[faas]]e on võimalik nihutada konkreetsel viisil. Selle üks võimalikke tulemusi on suurem tundlikkus kiirgusele kindlast kitsast jälgitava ala osast, fokuseerides selle, et leida tema panus täielikku vastu võetud signaali. KoherentseltÜle detekteeritudkogu signaalideantenni kogumitava ülekoherentselt kogudetekteeritud antennisignaalide avakogumit on võimalik kopeerida mitmesse andmetöötluskanalisse, kus igas kanalis toimuv töötlus on erinev. Väikestele vaadeldava ala osadele vastavatest väärtustest on võimalik selle tulemusena kokku panna ühtne pilt kogu alast.
Võrdluseks, tehisavaradari (enamasti) üksik antennielement registreerib signaale eri ruumipunktides eri aegadel. Kui radar on paigutatud lennukile või satelliidile, on asukoht seotud vaid ühe muutujaga – kaugusega piki seadme lennutrajektoori –, mis on üksik matemaatiline mõõde. Talletatud signaalid ei ole seega enam funktsioonid mitte ajast vaid asukohast piki seda mõõdet. Kui talletatud signaale hiljem loetakse ja kombineeritakse konkreetsete faasinihetega, saadakse tulemuseks andmed, mis on samaväärsed sama pikkust ja kuju omava faasis võreantennigavõreantennist pärineivaga. Seega on sünteesitudsünteesiti signaalide kogum, mis võiks olla registreeritud korraga suure ühemõõtmelise avaga faasis võreantenniga. Siit ka mõiste "tehisava". Üle tehisava lennates toimuvaid faasivariatsioone tõlgendatakse jadana [[Doppleri nihe]]test välja kiiratud lainete sageduse suhtes.
