Nissi vald: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
LaaknorBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.3rc2) (Robot: lisatud se:Nissi
Resümee puudub
1. rida:
{{toimeta}}
{{EestiVald|Nissi|
lipp = [[Pilt:Flag of Nissi.svg|150px|Nissi valla lipp]] |
8. rida ⟶ 7. rida:
kaart = [[Pilt:Eesti nissi vald.png|260px|Nissi valla asendikaart]]
}}
 
'''Nissi vald''' on [[vald]] [[Harju maakond|Harju maakonna]] edelaosas.
 
15. rida ⟶ 13. rida:
== Asustus ==
=== Alevikud ===
!Arvestuslik<br/>Sulgudes arvestuslik rahvaarv<br><small> seisuga 31. märts 2000 </small><ref name="stat.ee">[http://www.stat.ee Statistikaameti koduleht]</ref>
 
|*[[Turba]] (1094)
{| class="sortable wikitable"
|*[[Riisipere]] (1055)
!Alevik
!Arvestuslik<br/>rahvaarv<br><small>seisuga 31. märts 2000 </small><ref name="stat.ee">[http://www.stat.ee Statistikaameti koduleht]</ref>
|-
|[[Turba]]
|1094
|-
|[[Riisipere]]
|1055
|}
 
=== Külad ===
!Arvestuslik<br/>Sulgudes arvestuslik rahvaarv<br><small> seisuga 31. märts 2000 </small><ref name="stat.ee"/>
 
[[Aude]] (14), [[Ellamaa (Nissi)|Ellamaa]] (210), [[Jaanika]] (45), [[Kivitammi]] (62), [[Lehetu]] (200), [[Lepaste]] (41), [[Madila]] (24), [[Munalaskme]] (127), [[Mustu]] (33), [[Nurme (Nissi)|Nurme]] (53), [[Odulemma]] (60), [[Rehemäe]] (37), [[Siimika]] (28), [[Tabara]] (43), [[Vilumäe]] (58), [[Viruküla]] (22), [[Ürjaste]] (87)
{| class="sortable wikitable"
!Küla
!Arvestuslik<br/>rahvaarv<br><small>seisuga 31. märts 2000 </small><ref name="stat.ee"/>
|-
|[[Aude]]
|14
|-
|[[Ellamaa (Nissi)|Ellamaa]]
|210
|-
|[[Jaanika]]
|45
|-
|[[Kivitammi]]
|62
|-
|[[Lehetu]]
|200
|-
|[[Lepaste]]
|41
|-
|[[Madila]]
|24
|-
|[[Munalaskme]]
|127
|-
|[[Mustu]]
|33
|-
|[[Nurme (Nissi)|Nurme]]
|53
|-
|[[Odulemma]]
|60
|-
|[[Rehemäe]]
|37
|-
|[[Siimika]]
|28
|-
|[[Tabara]]
|43
|-
|[[Vilumäe]]
|58
|-
|[[Viruküla]]
|22
|-
|[[Ürjaste]]
|87
|}
 
==Majandus==
Nissi valla territooriumist on [[metsamaa]]d umbes 50%. [[Põllumaa]]dest on kasutuses umbes 4000 [[hektar]]it.
 
Valda läbib [[Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maantee]]. Vallas lõpeb [[Haapsalu]]-suunaline raudtee ([[Keila–Riisipere raudtee]]), mis on lõpuni elektrifitseeritud. Ida-läänesuunal läbib valda [[Paldiski]] [[Paldiski sadam|sadamat]]at [[Via Baltica]]ga ühendav [[Vasalemma–Riisipere–Varbola maantee]].
 
60–65% tööealistest elanikest töötab väljaspool valda, peamiselt [[Keila]]s ja [[Tallinn]]as.
 
==Ajalugu==
Nissi nime on esmakordselt mainitud [[Taani]] ja [[Rootsi]] [[preester|preestrite]] [[ristimisretk]]ede [[kroonikaraamat]]utes aastaist [[1219]] ja [[1220]]. Aastal [[1241]] on mõningate Nissi alade haldaja olnud [[Mattis Risbit]]i nimeline [[läänimees]]. Tema nimest tuleneb nimekuju Risenberg, eesti keeles Riisepere ehk Riisipere. Sellenimelist [[rüütlimõis]]a mainitakse juba [[14. sajand]]il Eesti vanemate ja jõukamate [[mõis]]ate hulgas. [[16. sajand]]i alguses olid Nissi alad Hertele-nimelise kirikukihelkonna keskuseks, kuid sajandi lõpuks Nissi kihelkond ajutiselt kaotati. Taasiseseisvumine kirikukihelkonnana toimus [[1645]]. aastal.
 
Nissi nime on esmakordselt mainitud [[Taani]] ja [[Rootsi]] [[preester|preestrite]] [[ristimisretk]]ede [[kroonikaraamat]]utes aastaist [[1219]] ja [[1220]]. Aastal [[1241]] on mõningate Nissi alade haldaja olnud [[Mattis Risbit]]i nimeline [[läänimees]]. Tema nimest tuleneb nimekuju Risenberg, eesti keeles Riisepere ehk Riisipere. Sellenimelist [[rüütlimõis]]a mainitakse juba [[14. sajand]]il Eesti vanemate ja jõukamate [[mõis]]ate hulgas. [[16. sajand]]i alguses olid Nissi alad Hertele-nimelise kirikukihelkonna keskuseks, kuid sajandi lõpuks Nissi kihelkond ajutiselt kaotati. Taasiseseisvumine kirikukihelkonnana toimus [[1645]]. aastal.
 
Valla ajaloo aluseks võib pidada Riisipere rüütlimõisa alluvusse kuuluvat talupoegade kogukonda, mis sai valitsusliku sõltumatuse [[1866]]. aastal [[Baltimaad]]es kehtestatud vallaseaduse põhjal. Nissi vald sündis 1938/39. aastal toimunud vallauuendusega, mil liitusid Riisipere ja Laitse vallad. Nõukogude võimu ajal nimetati Nissi vald ümber Nissi Küla RSN Täitevkomiteeks. Nissi vald sai omavalitsusliku staatuse tagasi [[21. mai]]l [[1992]]. aastal.