Kopenhaagen: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.2) (Robot: lisatud pap:Kopenhagen |
viitamine |
||
22. rida:
'''Kopenhaagen''' on [[Taani]] pealinn.
Pärast Kopenhaageni linna ümbritsevate kaitserajatiste lammutamist [[1856]]. aastal algas linna kiire laienemine väljapoole. Endiste kaitserajatiste ja neid ringina ümbritsevate [[järv]]ede taha hakati kiiresti välja ehitama tööliste ja kodanlaste elamukvartaleid,<ref name="vejre">Vejre, Henrik, Primdahl, Jørgen, Brandt, Jesper: [http://kvl.kunde.siteloom.dk/file.php?name=/files/pdf/samlet.pdf The Copenhagen Finger Plan: Keeping a green space structure by a simple planning metaphor], lk 311-328
▲===Ajalugu===
▲Pärast Kopenhaageni linna ümbritsevate kaitserajatiste lammutamist [[1856]]. aastal algas linna kiire laienemine väljapoole. Endiste kaitserajatiste ja neid ringina ümbritsevate [[järv]]ede taha hakati kiiresti välja ehitama tööliste ja kodanlaste elamukvartaleid,<ref>Vejre, Henrik, Primdahl, Jørgen, Brandt, Jesper: The Copenhagen Finger Plan: Keeping a green space structure by a simple planning metaphor, lk 311-328 http://kvl.kunde.siteloom.dk/file.php?name=/files/pdf/samlet.pdf</ref> mille näiteks on järgmised linnaosad:
* [[Østerbro]]
* [[Nørrebro]]
31. rida ⟶ 29. rida:
* [[Frederiksberg]]
Tormiline ehitustegevus tingis probleemid eluasemete halva kvaliteedi, kehva kanalisatsiooni ning rohealade puudumise näol.<ref name="
===''Finger Plan''===
[[Pilt:Fingerplanen.jpg|thumb|200px|Finger Plan]]▼
''Finger Plan'' (ehk sõrmeplaan) on võtmetähtsusega kontseptsioon Kopenhaageni linnaplaneerimises ning seisneb äärelinnade kasvu, neid keskusega ühendava infrastruktuuri ja rohealade korraldamises. Plaani töötasid välja [[Taani]] arhitektid ja linnaplaneerijad [[Peter Bredsdorff]] and [[Sten Eiler Rasmussen]] ning seda tutvustati avalikkusele esmakordselt [[1947]]. aastal.<ref
''Finger Plan'' visandas tuleviku Suur-Kopenhaageni mudeli käelaba-sarnaselt, kus olemasolev linnasüda moodustab peopesa, millest “sõrmedena” lähtuvad linnade ja äärelinnade suunalised kiired. Viimaste tuuma moodustavad tähtsamad [[kiirteed]] ja [[raudtee]]d. Ümber transpordisõlmede asuvad kauplused, koolid ja teenindusasutused. Need on ümbritsetud [[korruselamu]]test ning viimased omakorda [[ühepereelamu]]test. Kiirte vahele jääb roheline ala, mis pakub võimalust [[rekreatsioon]]iks. [[Tööstus]] paigutati peopesa ja sõrmede ühenduskohtadele, mis ühendati omavahel ringsete [[maantee]]de ja [[raudtee]]dega.<ref>Wichmann Matthiessen, Christian (2008):
▲''Finger Plan'' (ehk sõrmeplaan) on võtmetähtsusega kontseptsioon Kopenhaageni linnaplaneerimises ning seisneb äärelinnade kasvu, neid keskusega ühendava infrastruktuuri ja rohealade korraldamises. Plaani töötasid välja [[Taani]] arhitektid ja linnaplaneerijad [[Peter Bredsdorff]] and [[Sten Eiler Rasmussen]] ning seda tutvustati avalikkusele esmakordselt [[1947]]. aastal.<ref>Vejre, Henrik, Primdahl, Jørgen, Brandt, Jesper: The Copenhagen Finger Plan: Keeping a green space structure by a simple planning metaphor, lk 311-328 http://kvl.kunde.siteloom.dk/file.php?name=/files/pdf/samlet.pdf</ref>
▲''Finger Plan'' visandas tuleviku Suur-Kopenhaageni mudeli käelaba-sarnaselt, kus olemasolev linnasüda moodustab peopesa, millest “sõrmedena” lähtuvad linnade ja äärelinnade suunalised kiired. Viimaste tuuma moodustavad tähtsamad [[kiirteed]] ja [[raudtee]]d. Ümber transpordisõlmede asuvad kauplused, koolid ja teenindusasutused. Need on ümbritsetud [[korruselamu]]test ning viimased omakorda [[ühepereelamu]]test. Kiirte vahele jääb roheline ala, mis pakub võimalust [[rekreatsioon]]iks. [[Tööstus]] paigutati peopesa ja sõrmede ühenduskohtadele, mis ühendati omavahel ringsete [[maantee]]de ja [[raudtee]]dega.<ref>Wichmann Matthiessen, Christian (2008): The Finger Plan http://www.denmark.dk/en/menu/Business-Lounge/Infrastructure/TheFingerPlan/</ref>
Algne plaan hõlmas viit põhja- kuni edelasuunalist sõrme, mis ühendasid keskusega järgmised eeslinnad:
44. rida ⟶ 42. rida:
* [[Frederikssund]]
* [[Roskilde]]
* [[Køge]] <ref name="vejre"/>
Seoses [[Amager]]i saare arendamisega lisandus hiljem kuues, lõunasse osutav sõrm.
Hoolimata sellest, et kõik ei ole kulgenud päris plaanijärgselt (seoses autoomanike arvu plahvatusliku kasvuga pea kõikjal tekkinud nõudlus uute alade järele; samuti on sõrmed muutunud plaanitust palju paksemaks ning tekkinud on regionaalsed keskused), on ''Finger Plan'' jätkuvalt Suur-Kopenhaageni arendamise aluseks.<ref
▲[[Pilt:Fingerplanen.jpg|thumb|200px|Finger Plan]]
===Transport===▼
====Ühistransport====▼
Kopenhaagenis on välja arendatud laiaulatuslik [[raudtee]]võrgustik, mida teenindavad S-tog ([[linnarong]]), [[kaugrong]]id ja [[Kopenhaageni metroo|metroo]]. Suur-Kopenhaageni alal katab raudteevõrk ca 600 km ca 200 jaamaga, umbkaudu 300 000 inimest kasutab raudteeliiklust igapäevaselt.
Lisaks on linn kaetud peene [[buss]]iliinivõrguga, sh kaks veebussiliini. Kogu ühistransport on monopolina avaliku ettevõtte korraldada, kes sõlmib eri liine teenindavate operaatoritega all-lepinguid. Välja on arendatud ühtne piletisüsteem.<ref
Umbes [[1955]]. aastast alguse saanud autode arvu hoogne kasv linnas mõjutas eriti liiklust vanalinna kitsastel tänavatel. Olulise pöördepunktina muudeti 17. nov [[1962]] läbi vanalinna kulgev [[Strøget]]i hüüdnime all tuntud peatänav jalakäijate tänavaks.<ref
▲Umbes [[1955]]. aastast alguse saanud autode arvu hoogne kasv linnas mõjutas eriti liiklust vanalinna kitsastel tänavatel. Olulise pöördepunktina muudeti 17. nov [[1962]] läbi vanalinna kulgev [[Strøget]]i hüüdnime all tuntud peatänav jalakäijate tänavaks.<ref>Gehl, Jan, Gemzøe, Lars & Kirknæs, Sia (2006): New City Life, lk 8-15, 20-33, The Danish Architectural Press, Copenhagen</ref> [[Strøget]] koosneb tegelikult mitmest tänavast:
* [[Frederiksberggade]]
* [[Nygade]]
69. rida ⟶ 63. rida:
* [[Nytorv]]
* [[Gammeltorv]]
* [[Amagertorv]] <ref
Oma 1,1 km kogupikkuse juures on ta tänapäeval maailma pikim jalakäijate tänav.<ref
[[1962]]. aastast saati on jalakäijate ala pidevalt laiendatud: eesmärgiga võita inimestele autovaba ruumi on linnasüdames pidevalt vähendatud nii autoliikluse mahtu ja sõidukiirust kui ka parkimiskohtade arvu. Muudatused on olnud järk-järgulised: igal aastal on umbes 2-3% parkimisaladest asendatud rattateede või laiemate kõnniteedega. [[1995]].-[[2005]]. aasta vältel vähenes niimoodi parkimiskohtade arv kesklinnas 20% võrra. Samas on seoses viimaste tänavaparkimiskohtade kaotamise sooviga ning autoomanike arvu suurenemisega kasvanud surve parkimismajade ehitamiseks.<ref
[[Pilt:Kopenhaagen_hojbro_plads.JPG|thumb|[[Højbro plats]] Kopenhaageni kesklinnas]]
====Jalgrattaliiklus====▼
Alates 1970ndatest on astutud suuri samme ratturite liiklustingimuste parandamiseks. [[Rattatee]]de võrku on pidevalt laiendatud ja see katab nüüdseks kõiki peamisi teid. Muude parendustena süttib ratturitele valgusfooris roheline tuli 6 sekundit enne autosid ning nad võivad ühesuunalistel tänavatel sõita mõlemas suunas.<ref
Aastal [[2005]] oli Kopenhaagenis 343 km rattateid ja ca 60% linnaelanike kasutas ratast igapäevaselt. Tööleminekuks kasutas ratast ca 36%, samas kui autot kasutas vaid 27%. Viimastel aastatel on tipptundidel rataste arv kesklinnas ületanud autode oma. Siniseks värvitud rattateed ja nende piirjoonte märkimine ristmikule on kaasa aidanud turvalisusele ja vähendanud õnnetuste arvu. Samas on pidevad parendused ja kampaaniad tekitanud uue probleemi: ummikud rattateedel, mida püütakse lahendada strateegilistes kohtades rattateede laiendamisega, seda taaskord parkimiskohtade ja autoteel sõiduridade arvu vähendamise arvelt.<ref
Aastast [[1995]] pakub linn kohalikele ja turistidele kasutamiseks tasuta rattaid, nn ''citybike''’e. ''Citybike''’ide laenutuspunkte leiab kõikjalt linnast ning ratta kasutamiseks tuleb lihtsalt lukustusmehhanismi sisestada münt, mis hiljem tagastatakse. Süsteemi rahastatakse sponsorite ja reklaami abil. Ringluses olevate linnarataste arv on nüüdseks kasvanud juba üle 2500. Talviseks hooajaks korjatakse rattad parandamise ja hoolduse jaoks kokku ning kevadel pannakse taas välja.<ref
▲[[Pilt:Citybikes in Frederikshavn T2009 ubt.JPG|thumb|200px|Citybike]]
==Vaata ka==
102. rida ⟶ 94. rida:
== Viited ==
{{Viited}}
==Välislingid==
|