Pühak: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
viide kanoniseerimisele
8. rida:
[[Katoliiklus]]es, [[Õigeusk|õigeusu]] kogudustes on läbi pühakute piltide [[Jumala]] poole [[palve]]tamine laialdaselt levinud. Iga [[pühakoda]] on enamasti pühendatud mõnele pühakule. Igal pühakul on oma mälestuspäev kalendris. [[Ristimine|Ristimisel]] ristitakse laps pühaku(te) nime(de) järgi, et pühak(ud) teda edaspidises elus kaitseks(id). Kaitsepühak(ud) on paljudel linnadel, asulatel, tegevusaladel jpm. 1999. aastal nimetas [[paavst]] [[Johannes Paulus II]] [[Euroopa]] kaitsepühakuks [[Püha Birgitta]].
 
[[Kirik]]u kontekstis nimetatakse pühakuteks ([[ladina keel]]es ''Sancta'', lühendatult ''St'', [[vene keel]]es ''Святый'', lühendatult ''Св'') enamasti neid isikuid, keda [[kirik]] on pühakuks kuulutanud (kanoniseerinud). [[Kanoniseerimine|Kanoniseeritud]] pühakute arv ulatub tuhandeteni.
 
* [[Reformatsioon]] kärpis tugevasti katoliiklusele omast pühakute kultust ning [[luterlus]]es jt [[protestantism|protestantlikes]] kristluse harudes pühakuid sellises mõttes ei ole.