Redaktsioon: 8. oktoober 2012, kell 19:30 redigeeri Robertpirk (arutelu \| kaastöö) 55 muudatust →‎Valuutavahetuspangad ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. oktoober 2012, kell 19:33 redigeeri eemalda Robertpirk (arutelu \| kaastöö) 55 muudatust →‎Islami pangandus Uuem muudatus →
106. rida: Deposiitpangad jätkasid ja arendasid edasi seda, millega tegelesid kullassepad. Selle asemel, et kulla hoiustamise eest tasu küsida, maksid deposiitpangad hoiustajatele intresse. Vasutasuks lubasid hoiustajad pangal oma kulla välja laenata, mille pealt pank suuremat intressi võttis. Selline tegevus tõi majandusse juurde hulgaliselt raha ja aitas kaasa arengule. Sarnaselt valuutavahetuspankadele, tekkis ka deposiitpankade juurde pangaraha. Siinkohal ei olnud selleks aga mündid, vaid tõendid selle kohta, kui palju oli inimesel pangas raha. Algselt toimus arveldamine suusõnaliste kokkulepetena, hiljem kirjalike kviitungitena, millest arenesid välja pangatšekid. Nimelt ei makstud kaupade eest enam kullaga, vaid kirjutati välja kviitung, mille võis viia panka ja pank kandis ühe inimese arvelt kulla teise inimese arvele. Hiljem hakkasid pangad ise kviitungeid välja andma, millest arenes kullastandardil olev paberraha, mis tähendas, et teoreetiliselt oli võimalik viia raha panka ja saada vastu kindel kogus kulda. Tänapäevaks on enamik valuutasid kullastandardist loobunud. Deposiitpankadena asutati eri aegadel jargmised suured pangad: Inglismaa Pank, Veneetsia Pank, Rootsi Pank, Prantsusmaa Pank, Saksamaa Pank jt.<ref name="brit"/> ==Islamipangandus== ~~==Islami pangandus==~~ [[Pilt:Bank Tehran.jpg\|pisi\|Bank Teheran]] Lääne tsivilisatsioonis on normaalne, et pankur annab laenu intressiga. See tähendab, et laenaja peab mingi aja möödudes maksma pankurile tagasi laenatud summa ja sellele lisaks teatud summa intressi. Islami seaduste kohaselt ei ole pankuril õigust intressi küsida<ref name="isl">[http://www.britannica.com.ezproxy.utlib.ee/EBchecked/topic/525348/Saudi-Arabia/45212/Finance ''Encyclopaedia Britannica'']</ref>. On küll teatud tehingutasud, aga lääne pangasüsteemi peamist tuluallikat ei ole lübatud küsida. Kuidas siis islami pangandus toimib? Kui tuua näitena ~~ettevõtluslaenu~~ettevõtluslaen, siis lääne ühiskonnas saab ettevõtja laenu, teeb selle eest midagi, teenib kasumi. Kasumist maksab ta osa pangale intressina tagasi. Kui ettevõtmine ei õnnestu, on laenajal ikkagi vaja tasuda nii laen kui intressid. Seetõttu ei huvita üldiselt pankurit, kuidas laenaja raha kasutab, sest ebaõnnestumise korral saab pankur tagatisks määratud kinnisvara. Islami ühiskonnas ei tohi laenudelt intressi küsida. Seega laenuandja sarnaneb pigem investoriga. Selle asemel, et võtta intressi, jagatakse pankuri ja ettevõtja vahel ära hoopis kasum. Kui ettevõtmine õnnestub ja tuleb kasum, siis laenaja tagastab laenu ja kokkulepitud osa kasumist (nt. 50%). See tähendab, et laenaja kasum on seda ~~rohkem~~suurem, mida paremini õnnestub antud ettevõtmine. See tagab olukorra, kus pankurid kaaluvad hoolega, kellele laenu anda ja kellele mitte. Tihtipeale aitavad pankurid ettevõtjaid nõustamistega, kuna nad soovivad kasumit teenida. Kui projekt aga ebaõnnestub ja tekib kahjum, jääb osa kahjumist ka pankuri kanda.<ref>Andro Roos. ''Panganduse olemus ja ajalugu. Rahasüsteemid ja finantsturg'', aine sissejuhatus pangandusse loenguslaidid, 2012</ref> ==Viited==

Kasutaja:Robertpirk/Pank: erinevus redaktsioonide vahel