Kasutaja:Robertpirk/Pank: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Robertpirk (arutelu | kaastöö)
Robertpirk (arutelu | kaastöö)
107. rida:
==Islami pangandus==
[[Pilt:Bank Tehran.jpg|pisi|Bank Teheran]]
Lääne tsivilisatsioonis on normaalne, et pankur annab laenu intressiga. See tähendab, et laenaja peab mingi aja möödudes maksma pankurile tagasi laenatud summa ja sellele lisaks teatud summa intressi. Islami seaduste kohaselt ei ole pankuril õigust intressi küsida<ref name="isl">[http://www.britannica.com.ezproxy.utlib.ee/EBchecked/topic/525348/Saudi-Arabia/45212/Finance ''Encyclopaedia Britannica'']<ref/ref>. On küll teatud tehingutasud, aga lääne pangasüsteemi peamist tuluallikat ei ole lübatud küsida. Kuidas siis islami pangandus toimib?
Kui tuua näitena ettevõtluslaenu, siis lääne ühiskonnas saab ettevõtja laenu, teeb selle eest midagi, teenib kasumi. Kasumist maksab ta osa pangale intressina tagasi. Kui ettevõtmine ei õnnestu, on laenajal ikkagi vaja tasuda nii laen kui intressid. Seetõttu ei huvita üldiselt pankurit, kuidas laenaja raha kasutab. Islami ühiskonnas ei tohi laenudelt intressi küsida. Seega laenuandja sarnaneb pigem investoriga. Selle asemel, et võtta intressi, jagatakse pankuri ja ettevõtja vahel ära hoopis kasum. Kui ettevõtmine õnnestub ja tuleb kasum, siis laenaja tagastab laenu ja kokkulepitud osa kasumist (nt. 50%). See tähendab, et laenaja seda rohkem, mida paremini õnnestub antud ettevõtmine. See tagab olukorra, kus pankurid kaaluvad hoolega, kellele laenu anda ja kellele mitte. Tihtipeale aitavad pankurid ettevõtjaid nõustamistega, kuna nad soovivad kasumit teenida. Kui projekt aga ebaõnnestub ja tekib kahjum, jääb osa kahjumist ka pankuri kanda.<ref>Andro Roos. ''Panganduse olemus ja ajalugu. Rahasüsteemid ja finantsturg'', aine sissejuhatus pangandusse loenguslaidid, 2012</ref>
 
==Viited==